Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud Harju Maakohtu 28.11.2006.a. otsusega kuulutati välja NPpankrot ja nimetati pankrotihalduriks Urmas Tross. Pankrotihaldur Urmas Tross on esitanud kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega. Pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva pankrotiseaduse § 158 lg 3 sätestatud aruande:

Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaolev vara puudub.

NPkasuks. Vara väärtuseks kinkimisel hindasid tehingu pooled 1 000 000 krooni. 07.10.2005.a. võõrandas ZZ nimetatud kinnistu uutele omanikele, hinnaga 2 060 000 krooni. Pankrotiasja menetleva Harju Maakohtu kohtuniku abiga on tuvastatud, et võlgnik ja ZZ on ema ja tütar. ZZ elab aadressil XXX Tallinnas. Kehtinud TsÜS § 90 lg 1 teise lause kohaselt võib seadus sätestada aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. 26.01.2006.a. esitas haldur hagi Harju Maakohtule kinnistu, asukohaga XXX Tallinnas, registriosa , NP, AP ja ZZvahelise kinkelepingu tühistamiseks PankrS § 111 lg 1 p 2 alusel. Antud juhul oli tegemist vara tagasivõitmisega pankrotivara hulka. PankrS § 117 lg 1 p 3 kohaselt on füüsilise isiku lähikondne võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad. Kostja, ZZ on hageja NP ema, seega füüsilisest isikust võlgniku lähikondne. Haldur ei pidanud vajalikuks alustada lisaks veel ühisvara jagamist, kuna abikaasade tegelik asukoht ei ole teada ning see raskendab oluliselt ühisvara jagamist. Haldur oli arvamusel, et antud olukorras oleks mõistlik kinkelepingu tühistamise korral piirduda ainult NP ühisvara osaga, so 50% müügihinnast. 30.01.2007, tsiviilasjas nr 2-06-3422, jättis Harju Maakohus riigipoolse menetlusabi andmata ja riigilõivu tasumisest ei vabastanud. Kohustades NPt tasuma riigilõivu summas 39 500 krooni. 15.02.2007.a. esitas haldur määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30.01.2007.a. kohtumääruse peale. 19.04.2007.a. Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu eelpoolnimetatud määruse. Harju Maakohus rahuldas 05.07.2007.a. menetlusabi andmise taotluse ja vabastas NP riigilõivu tasumisest. 13.07.2007.a. võttis Harju Maakohus asja menetlusse. 21.05.2008.a., tsiviilasjas nr 2-07-3422, jättis Harju Maakohus hagi läbivaatamata, kuna väidetavalt ei olnud kostjale võimalik dokumente kätte toimetada. Harju Maakohus põhjendas seda hageja poolse rikkumisena, kuid halduril ei olnud muud aadressi kui XXX Tallinnas välja pakkuda. Haldur nimetatud määrust edasi ei kaevanud, kuna puudus alus ja vajadus asukoha pärast edasi vaielda. Väidetavalt oli kuller käinud vähemalt viis korda aadressil XXX Tallinnas. Antud olukorras, kus pole teada võlgniku asukoht (võib olla Itaalia), samuti tema ema ZZ asukoht on haldur seisundis, milles ei ole käesoleval ajal head lahendust. Haldur nägi ühe lahendusena pöörduda avaldusega politsei poole, märkides alusena võlgniku tahtlikult enda maksejõuetuks muutmine ja Eestist lahkumine. 2010 detsembris pidas haldur pankrotiteemalise loengu Politsei Põhjaprefektuuris ja hiljem konsulteeris, mis oleks mõistlik taolises olukorras ette võtta. Politsei juhtivuurijatega vesteldes selgus, et kriminaalasja algatamiseks puuduvad alused, kuna võlgniku käitumine (vara müük ja lahkumine Eestist) ei ole karistatav. Haldur on jõudnud arusaamale, et võlausaldajale on parim lahendus menetlus lõpetada. Nimelt menetluse lõpetamisel tekib rahuldamata nõue ja pankrotimenetluse lõpetamise määrus on täitedokumendiks ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata (PankrS § 168). Edasi arvestades asjaolu, et võlgnik lahkus elama Itaaliasse on võimalus kasutada võlausaldajal alustada täitemenetlust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 805/2004 alusel, millega on loodud Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta (Euroopa Liidu Teataja L 143 30/04/2004). Haldurile teadaolevalt kehtib määrus alates 21.05.2005.a. ja ei oma tagasiulatuvat jõudu. Võlausaldaja TR nõue põhineb kohtulahendil, mis ei ole seotud võlgniku pankrotimenetlusega ja menetluse lõpetamine fikseerib lõplikult rahuldamata nõude suuruse. Antud juhul on võimalik menetluse lõpetamise kohtulahend alates juunist 2011 ja eelduslikult oleks käsitletav nimetatud määruse kohaselt. Täitmiseks on vajalik taotleda Euroopa täitekorraldusena kinnitamine Harju Maakohtus, dokumendid tõlkida, kinnitada apostilliga ja pöörduda otse täitmisriigi sundtäitmiseks pädeva asutuse poole. Menetluses on ainult üks võlausaldaja, TR, tunnustatud nõue kohtulahendis alusel summas 6 403,92 eurot (100 199.60 krooni) II järgu nõudena. Tulenevalt eeltoodust on haldur jõudnud otsusele, et kõige mõistlikum on menetlus lõpetada raugemisega PankrS § 158 alusel, kuna puudub vara menetluse jätkamiseks, väljamakseteks ja pankrotimenetlusekulude katteks.

12.05.2011.a. üldkoosolekul tegi haldur ettepaneku võlausaldajatele lõpetada võlgniku tegevus pankrotimenetlus raugemisega, kuna puudub pankrotivara masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. 15.02.2011 võlausaldajate üldkoosolek nõustus menetluse raugemisega PankrS § 158 alusel. Vara ei ole ja laekumisi oodata ka rohkem ei ole. On põhjendatud menetlus lõpetada raugemisega pärast pankroti välja kuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks (PankrS § 158).

TR, (XXX),

XXX

6 403,92 (100 199, 60) II järk

0,00

6 403,92

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Läbi vaatamata hagid puuduvad ja uusi hagisid haldur hetkel esitada ei kavatse.

summa. Kohus avaldas väljaandes Ametlikud Teadanded pankrotimenetluse teate, millise kohaselt tehti NP(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepanek tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2 000 eurot hiljemalt 06.07.2011.a. (t/l 180, 181). Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldaja ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulud. Samuti ei nähtu nimetatu Harju Maakohtu deposiitkonto väljavõttest (t/l 186-187). PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 lg 1 järgi halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Sama paragrahvi lõike 2 järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. PankrS § 66 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamisele. Käesoleval juhul on pankrotihaldur palunud kohtul jätta halduri tasu ja kulud määramata, kuivõrd pankrotipesas puuduvad selleks vahendid. PankrS § 165 lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Urmas Tross halduri ülesannete täitmisest. Juhindudes PankrS § 158 lg 4 ning võttes aluseks halduri vastavasisulise ettepaneku, asub kohus seisukohale, et NP(pankrotis) pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu, kuna kohus on tuvastanud, et pankrotiavarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

Ann Meriluht kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.