Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Tele 2 mobiilteenuste kasutamise tingimuste VII peatükist punktist 7.5 nähtuvalt pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. AS on loovutanud nõude kostja vastu summas 2 011,87 krooni, millele lisanduvad viivised hagejale. Hageja on arvestanud viivist alates lepingu lõpetamisest 01.02.2000.a. kuni hagiavalduse esitamiseni 17.06.2005.a. Viivise periood on hageja andmetel 1962 päeva, kokku summas 3 154,51 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viivise tasumist summas 2 011,87 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kostjale avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kohtumaterjalide kättetoimetamise tasu. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud, tõendeid esitanud. Kostja on isiklikult hagimaterjali ja kohtu nõudmised kätte saanud, mida kinnitab tema allkiri toimis teadete lehel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Kohus teatas hagi läbivaatamisest lihtmenetluses ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja täiendavaid dokumente ei esitanud ning enda ärakuulamist ei soovinud. Kostjale on hagi läbivaatamisest lihtmenetluses teatatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 02.02.2007. Kostja hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse seni kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 230 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaluiset ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kuivõrd kostja ei ole hagile ühtegi vastuväidet esitanud, siis tulebn eeldada, et ta on omaks võtnud hagis toodud asjaolud. Lisaks on oma nõuet ja nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendand ka hageja. Nimelt nähtub hageja poolt esitatud hagimaterjalidest, et AS-i (AS õigusjärglane) ja

kostja vahel on 02.07.1999.a. sõlmitud XXX leping nr XXX, mille kohaselt on kostjal kohustus talle osutavate teenuste eest tasuma ning viivituse korral maksma viivist. Tulenevalt hageja poolt esitatud arvetest ja viivisearvutustest on hageja arvestanud kostja põhivõlaks 2 011,87 krooni ja viiviseks 2 011,87 krooni. Võlgnevuse põhisumma tuleneb kostjale perioodil 01.02.2000 - 17.06.2005.a. esitatud arvetest, kokku summas 2 011,87 krooni. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks vastavalt arvete väljatrükkidele välja mõista põhivõlg summas 2 011,87 krooni. Hageja on esitanud kohtule ka arvete väljatrükid, millest nähtub sideteenuse osutamine märgitud ajal kostjale. TSK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. XXX mobiilteenuste kasutamise tingimuste VII peatükist punktist 7.5 nähtuvalt pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised põhivõla 2 011,87 krooni ulatuses perioodi eest alates 01.02.200 kuni 17.06.2006 vastavalt 1961 päeva eest, mis on küll suurem kuid hagejal on õigus viivist nõuda väiksemas ulatuses. Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 4 023,74 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 420 krooni ja 300 krooni kostjale avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kohtumaterjalide kättetoimetamise tasu ja otsuse teatamise eest tasu ning resolutsiooni avaldamise eest tasu. Hageja on tasunud kuulutuste väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise eest riigilõivu 400 krooni, s o 100 krooni seaduse sätestatust rohkem, mistõttu on hagejal õigus esitada taotlus enamtasutud riigilõivu summas 100 krooni tagastamiseks Registrite ja Infosüsteemide Keskusele. TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast, so hagejale kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja õigusabikulu 201,19 krooni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.