lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-11433/9

Ühinguõigus › Äriregistri asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.04.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-06-11433/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Äriregistri asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
19.04.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1266
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtuasja number

2-06-11433

Määruse kuupäev

19. aprill 2007. a.

Kohtukoosseis

Kohtunikud Malle Seppik, Margo Klaar ja Urmas Reinola

Kohtuasi

X OÜ avaldus keelata asjast puudutatud isikul kasutada ärinime Y OÜ ja määrata talle tähtaeg uue ärinime valimiseks, põhikirja muutmiseks ja ärinime muutmise avalduse äriregistri pidajale esitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 26. veebruari 2007. a. määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X OÜ määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja X OÜ (registrikood xxxxxxxx, aadress XX xx, xxxx Tallinn); esindaja adv. Raul Ainla Puudutatud isik OÜ Y (registrikood xxxxxxxx, aadress XX xx, xxxx Pärnu); esindaja adv. Raul Oberg

RESOLUTSIOON:

1.Jätta muutmata Pärnu Maakohtu 26. veebruari 2007. a. määrus X OÜ avalduses keelata OÜ-l Y ärinime kasutamine ja määrata talle tähtaeg uue ärinime valimiseks, põhikirja muutmiseks ning ärinime muutmise avalduse äriregistri pidajale esitamiseks.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruse peale võib edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud 1(4)

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
15.mail 2006. a. pöördus X OÜ Pärnu Maakohtusse avaldusega hagita menetluses, paludes keelata Y OÜ-l avaldaja õigusi rikkuv tegevus – ärinime Y OÜ kasutamine – ning määrata talle tähtaeg uue ärinime valimiseks, milles ei sisalduks tähist „Z“, põhikirja muutmiseks ja ärinime muutmise avalduse äriregistri pidajale esitamiseks. Avalduse kohaselt registreeriti avaldaja registris enne OÜ-d Y. Avaldaja ja puudutatud isiku tegevusalad kattuvad. Puudutatud isik on valinud ärinime, mis avaldaja ärinimest selgesti ei eristu, teadlikult, et ära kasutada tähist „Z“, mis on avaldaja tegevuse tagajärjel saanud üldtuntuks ja millel on materiaalselt hinnatav väärtus. Avaldaja äripartnerid ja kliendid võivad seostada puudutatud isikut avaldajaga, kuna ärinime esimene osa on sama. Puudutatud isik OÜ Y leidis, et ainuüksi tähise „Z“ kasutamine mõlema äriühingu ärinimes ei välista ärinimede selgesti eristatavust. Olulised on ka täiendsõnad, mis äriühingutel on erineva tähendusega ja ka kirjapildilt eristatavad. Äriregistri pidaja ei pidanud ärinimesid eksitavalt sarnasteks. Puudutatud isiku asutajad ei teadnud ega saanudki teada avaldaja väidetavast mainest ja tuntusest Eestis, selle saavutamine ca kolme kuu jooksul pärast registrisse kandmist on ka vähetõenäoline. Esimese astme kohtu määrus
26.veebruari 2007. a. määrusega keelas Pärnu Maakohus Y OÜ-l avaldaja õigusi rikkuva tegevuse – ärinime Y OÜ kasutamise. Kohus määras puudutatud isikule kuus kuud kohtumääruse jõustumisest uue ärinime valimiseks, milles ei sisalduks tähist „Z“, põhikirja muutmiseks ja ärinime muutmise avalduse äriregistri pidajale esitamiseks. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda. Määruse kohaselt ei ole avaldaja ja puudutatud isiku ärinimed selgesti eristatavad ja on eksitavalt sarnased vaatamata sellele, et need on kirjapildis erinevad. Kokkupuutel nende kahe ärinimega võivad tekkida assotsiatsioonid, mis võimaldavad tarbijal ärinimed segi ajada. Tähis „Z“ ei ole kaitstud kaubamärgina ja seetõttu ei ole selle tähise tuntusel kaubamärgina tähtsust. Tähtis on, et mõlema äriühingu tegevusalad osaliselt kattuvad, kuna mõlemad tegelevad autode müügiga. Menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg. 1 kohaselt jätta menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus Määruskaebuses on avaldaja vaidlustanud kohtumääruse osas, millega menetluskulud jäeti menetlusosaliste endi kanda. Kaebuse kohaselt on kohus menetluskulusid jaotades rikkunud TsMS § 172 lõiget 1. Asjaolusid arvestades ei olnud õiglane jätta menetluskulusid nende endi kanda, sest avalduse esitamise põhjustas puudutatud isik. Puudutatud isik oli ärinime valides avaldaja ärinimest teadlik, kuid ei näinud selles probleemi. Kuna ta keeldus ärinime muutmast, oli avaldaja sunnitud pöörduma kohtu poole. Enne seda pidasid menetlusosalised kirjavahetust ja rääkisid läbi telefoni teel, kuid see ei andnud tulemusi. Puudutatud isik esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööstusomandi apellatsioonikomisjonile vaidlustusavaldused patendiameti otsuste tühistamiseks kaubamärkide Z + kuju registreerimise kohta klassides 35, 37 ja 39 avaldaja nimele. Nendes avaldustes toetus puudutatud isik ise kaubamärgiseaduse § 10 lg. 1 punktile 4, mis ei võimalda õiguskaitset kaubamärgile, mis on identne või eksitavalt sarnane äriregistrisse enne taotluse esitamise kuupäeva, rahvusvahelise registreerimise kuupäeva või prioriteedikuupäeva kantud ärinimega, kui tegevusala, mille kohta äriregistrisse on tehtud kanne, kuulub samasse valdkonda kaupade ja teenustega, mille tähistamiseks kaubamärki kasutatakse või kavatsetakse kasutada. Avaldaja oli sunnitud kohtusse pöörduma ka sel põhjusel, et avaldust rahuldava määruse jõustumise korral langeb ära alus, millele puudutatud isik oma vaidlustusavaldustes tugineb. Kui puudutatud isikut sunnitakse oma ärinime muutma, siis ei ole tähtsust asjaolul, et tema ärinimi registreeriti enne avaldaja poolt kaubamärgi 2(4)

registreerimise taotluse esitamist. Kohus andis pooltele aega asi kokkuleppel lahendada, kuid puudutatud isik esitas avaldajale kokkuleppe sõlmimise tingimusena rahalise nõude summas 600.000 krooni ja niisugusel tingimusel kokkuleppe sõlmimine ei olnud avaldajale vastuvõetav. Avaldaja menetluskulu on juba praeguseks märkimisväärne – tasu eksperdile 20.000 krooni ja kulu õigusabile ca 40.000 krooni. Menetluskulude maht tingiski avaldajale muidu soodsa lahendi vaidlustamise kohtukulude jaotuse osas. Asjas on kasutatav Riigikohtu lahend 3-2-1-5-05, kus on leitud, et TsMS § 62 lg. 2 eesmärk on panna hageja kohtukulude tasumise kohustus kostjale, kes on põhjustanud hagejale kohtusse pöördumise. Kostja on põhjustanud hagi esitamise endale käenduskohustuse võtmisega ja selle vabatahtliku täitmata jätmisega. Puudutatud isiku seisukoht Vastuses määruskaebusele leiab OÜ Y, et maakohus on õigesti jätnud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus on teinud diskretsiooniotsuse ja rahuldanud avaldaja taotluse keelata puudutatud isikul avaldaja õigusi rikkuv tegevus. Puudutatud isik ei ole põhjustanud avaldaja kohtusse pöördumist tahtluse või raske hooletuse tõttu (TsMS § 172 lg. 5). Puudutatud isik oli veendunud, et tema ärinimi ei ole äravahetamiseni sarnane avaldaja ärinimega. Selleks andis alust asjaolu, et puudutatud isiku ärinimi kanti äriregistrisse, kusjuures registripidaja kohustuseks oli kontrollida ärinimede selget eristatavust. Menetluse käigus püüdis puudutatud isik korduvalt jõuda avaldajaga kokkuleppele ja seda mitte üksnes tingimusel, et avaldaja maksaks talle 600.000 krooni. Avalduse jätkuva menetlemise põhjustas pigem avaldaja soovimatus kokkulepet sõlmida. Menetluskulude jaotamist ei saa põhistada ka avaldaja poolt väidetavalt kantud menetluskulude suurusega, menetluskulud ca 60.000 krooni ulatuses ei ole ilmselt mõistlikud. Avaldaja viited kaubamärgivaidlusele ei ole asjakohased. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja menetluskulude teistsuguseks jaotamiseks. Kuna määruskaebusega on vaidlustatud maakohtu lahendit üksnes menetluskulude jaotamise osas, siis ei kontrolli kolleegium kooskõlas TsMS § 651 lõikega 1 lahendi põhjendatust ülejäänud osas. Menetluskulude jaotamisel ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme. TsMS § 172 lg. 1 kohaselt kannab menetluskulud hagita menetluses isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Osundatust tuleneb, et reegliks hagita asjades on menetluskulude kandmine avaldaja poolt, küll võib kohus mitme menetlusosalise puhul õigluse põhimõttest lähtudes otsustada, et menetluskulud jaotatakse menetlusosaliste vahel teisiti. Maakohus jaotaski menetluskulud teisiti, pidades õiglaseks, et kumbki menetlusosaline kannab oma menetluskulud ise. Tegemist on maakohtu väärtusotsustusega, mis on tehtud seaduses sätestatud piirides ja mida kolleegium ei pea vajalikuks muuta. Pooled vaidlesid kahe äriühingu ärinime eristatavuse üle, nimetatud ärinimede sarnasus ei ole täiesti ilmne, ka äriregistri pidaja ei pidanud ärinimesid äravahetamiseni sarnasteks ega juhtinud sellele puudutatud isiku tähelepanu ja puudutatud isikule ei saa iseenesest ette heita, et ta avaldaja seisukohtadega ei nõustunud. Arvestada tuleb ka, et avaldaja kanti äriregistrisse kõigest kolm kuud enne puudutatud isikut. Samas ei saa hagita asjas kohtukulude jaotamisel arvestada avaldaja huvi pöörduda kohtusse selleks, et saada lahend, mida avaldaja saaks kasutada oma õiguste teostamiseks teises samu isikuid puudutavas menetluses. Kahe isiku vahelises õiguslikus vaidluses, mida vaidlus ärinime üle

3(4)

endast kujutab, on isikul võimalus valida, kas pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole või mitte. TsMS §-s 172 ei seata hagita menetluse menetluskulude jaotamist poolte vahel sõltuvusse menetlusosaliste kulude suurusest. Siiski nähtub selle paragrahvi lõikest 6, et seadusandja on hagita menetluses kantud kohtuväliste kulude, sealhulgas menetlusosaliste esindajate kulude (TsMS § 144 p. 1) hüvitamist vastaspoole poolt olulisel määral piiranud. Kuni 1. jaanuarini 2006. a. kehtinud TsMS § 62 ei käsitlenud kohtukulude jaotamist menetlusosaliste vahel hagita menetluses ja selle sätte tõlgendamise kohta tehtud Riigikohtu lahendi seost vaidlusaluse asjaga ei ole määruskaebuse esitaja põhjendanud. Määruskaebuse väide kostja käenduskohustuse ja selle täitmata jätmise kohta ei ole asjaga seostatav.

Margo Klaar

Urmas Reinola

Malle Seppik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium