Tsiviilasja number
2-06-36072
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
18. aprill 2007. a, Tallinn
Kohtukoosseis
Ülle Jänes, Gaida Kivinurm, Margo Klaar
Tsiviilasi
* avaldus tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.01.2007 määrus avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
* määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
välisriigi
kohtulahendi
täidetavaks
Tühistada Harju Maakohtu 15.01.2007 määrus ning saata avaldus samale esimese astme kohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata. Asjaolud ja menetluse käik
TsMS § 372 lg-s 2 tähenduses puudulik ning avaldajal puudus reaalne võimalus Saksa Liitvabariigi kohtu lahendile jõustumismärke lisamiseks, edastas määruskaebuse esitaja 17.01.2007 maakohtule vastavasisulise kirjaliku seisukoha. Maakohus jättis selle tähelepanuta ja keeldus 15.01.2007 määrusega (mille avaldaja sai kätte 22.01.2007) avaldust menetlusse võtmast. Apellant sellega ei nõustu.
täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele käesolevas seadustikus sätestatut üksnes ulatuses, milles EL Nõukogu määruses 44/2001/EÜ kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ning muudes EL Nõukogus määrustes ei ole ette nähtud teisiti. Nimetatud määruse kohaselt kuulub Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud kohtulahend teises liikmesriigis täidetavaks tunnistamisele, kui see on päritoluriigis täidetav. Avaldaja esitas maakohtule Norderstedt ́i linnakohtu tagaseljaotsuse ärakirja (tõlke kohaselt „täidesaatmisele kuuluva kohtuotsuse koopia“ ), mille puhul ei ole võimalik teha järeldust, et see otsus ei ole asukohariigis täidetav. Kohtul ei olnud alust kohaldada Saksa Liitvabariigi kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise üle otsustamisel TsMS § 620 (s.h lg-t 2), sest nimetatud säte reguleerib tsiviilasjas tehtud muu välisriigi kohtulahendi tunnustamist. Pealegi kuulub avaldus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamiseks läbivaatamisele hagita menetluses, milles kohus võib koguda tõendeid TsMS § 230 lg-st 3 tulenevalt ka omal algatusel. Kui templijäljend dokumendil oli halvasti loetav ja selle sisu ei olnud seetõttu tuvastatav, oli kohtul õigus nõuda avalduse esitajalt vajalikke andmeid. Nimetatud asjaolu ei anna alust avalduse menetlusse võtmisest keelduda. Asja materjalist nähtuvalt olid kohtule esitatud dokumentide ärakirjad (valguskoopiad), mille puhul on kohtul õigus nõuda avaldajalt algdokumentide (või loetavate ärakirjade) esitamist (TsMS § 273 lg 5).
Ü.Jänes
G.Kivinurm
M.Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.