Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
16. juuni 2017, Tallinn, kohtu kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-16-12877
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi AK vastu 1 929,85 euro ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 6. märtsi 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
AK apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
2 084,51 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Jüri Puust Kostja (apellant): AK (isikukood XXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob ja seaduslik esindaja eestkostja EK
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Harju Maakohtu 6. märtsi 2017 otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha selles osas uus otsus. Ülejäänud osas jätta sama otsus muutmata. Sama otsusega lahendatud nõuetega seotud menetluskulud maakohtus ja apellatsioonkaebuse lahendamisega seotud menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda, välja arvatud kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jätta riigi kanda, ja vabastada kostja apellatsioonkaebuselt tasuda tulnud riigilõivu 250 eurot riigile hüvitamise kohustusest. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tulenevalt menetluskulude jaotusest pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-
kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, milleks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
kostja oma seisundist tulenevalt ei ole teinud lepingute alusel ühtegi osamakset, need summad on hageja poolt kostja kontolt ise maha võetud; kostja ei ole saanud lepingute alusel oma kasutusse raha. Lepinguga 2 lõpetati varasemad lepingud – lepingud 3, 4 ja 5. Hageja tegi ka tagasiarvestuse ja enamus võetud laenusummast läks varasemate lepingute laenujääkide kustutamiseks; kostja avas arve pangas ja sõlmis teleteenuse lepingu veebruaris 2006 pereliikme abiga. SEB Pank AS-is avas kostja nimel arve kostja ema kostja juuresolekul; kostjal oli aastaid naistuttav, kelle juures ta elas ja kes kasutas kostja pangakaarti ja vormistas tema nimel erinevaid tehinguid. Kostja ise internetipanka ja pangaautomaati kasutada ei saa. Kostja ID-kaardi väärkasutamise suhtes on algatatud kriminaalasi; kostja eestkostja ei kiida ühtegi kostja tehingut heaks.
Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: hageja rikkus laenu andes vastustustundliku laenamise nõudeid, kuna ei kontrollinud piisavalt kostja maksevõimet ega selgitanud välja tema võimet mõista sõlmitud lepingute sisu ja tagajärgi; hageja ei ole tõendanud, et kostja on saanud õigusliku hüve, omamata selleks õiguslikku alust, ja et tegemist on poolte vahel sõlmitud lepingute täitmisest tuleneva kahju nõudega; kostja ID-kaarti ja internetipanga koode kasutas kolmas isik, kes on teada.
Lisaks nähtub kostja esile toodud asjaoludest (ta on kirjaoskamatu, ei oska lugeda ega kasutada arvutit ja ei tunne numbreid, ta on lapseeast invaliid ning tal on tuvastatud töövõime kaotus 80% ja raske puue mõõduka vaimse alaarengu tõttu), et kulude kandmine kostja kanda oleks äärmiselt ebamõistlik. Kostjal sisuliselt puudub mõistlik võimalus teenida sissetulekut, st hagejale riigilõivu hüvitamise kohustuse peaks kas täitma keegi teine või see kohustus mõjutaks oluliselt kostja edasist toimetulekut. Erinevalt laenulepingute alusel saadud raha tagastamise kohustusest, tekitaks riigilõivu hüvitamise kohustuse panemine kostjale täiesti uue kohustuse, mille katteks ta ei ole hagejalt raha saanud. Hageja seevastu on suur krediidiasutus, kelle majandusriskide hulka kuuluvad teatavad kulud seoses laenatud raha tagasinõudmisega. Hagi rahuldati võrreldes algsega oluliselt väiksemas ulatuses. Tervikuna moodustavad eelnevas kirjeldatud asjaolud piisavalt erandliku olukorra TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise ja eelmistes lõikudes toodud põhjuste tõttu on kohane jaotada ringkonnakohtu menetluskulud samuti TsMS § 162 lg 4 alusel selliselt, et need jäävad poolte endi kanda. Kulude sellise jaotuse korral ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.