OMEGA INVEST OÜ hagi X vastu laenulepingust tulenevas nõudes
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 02.05.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OMEGA INVEST OÜ apellatsioonkaebus
Asja hind ringkonnakohtus
368,53 €
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja Y ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Sorga
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 02.05.2023 otsus tühistada osas, milles hagi jäi rahuldamata põhivõla 277 € ja sellelt alates 04.05.2022 arvutatud viivise saamiseks VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras, samuti osas, milles kostja menetluskulud jäid hageja kanda ja mõisteti hagejalt välja ning milles hagiavalduse esitamisega seotud kohtukuludest enam kui 40% jäi hageja kanda. Ülejäänud osas jätta sama otsus muutmata.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt Xlt hageja OMEGA INVEST OÜ kasuks välja põhivõlg 277 €, viivis 37,40 € ja alates 30.09.2023 viivis põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras.
5.Jätta 60% hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse esitamise kohtukuludest kostja kanda ning ülejäänud menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
6.Rahuldada osaliselt hageja 30.01.2023 riigilõivu tagastamise taotlus ja tagastada 30 € hageja pangakontole EE322200221035967463 käesoleva otsuse jõustumisel.
7.Mõista kostjalt Xlt hageja OMEGA INVEST OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis 189 €, millelt kohustada kostjat tasuma hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras alates otsuse jõustumisest.
8.Jätta ülejäänud menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.OMEGA INVEST OÜ (hageja) esitas X (kostja) vastu rahalisi nõudeid järgmiselt.
1.1.Hageja esitas 04.05.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse põhivõla 319,09 € ja kõrvalnõuete 55,22 € saamiseks. Kostja nimel esitas Y (eestkostja) nõudele vastuväite ja asi anti üle Harju Maakohtule (maakohus).
1.2.Hageja esitas maakohtule 16.06.2022 hagiavalduse põhivõla 319,09 €, intressi 13,88 €, viivise 151,69 € ja kahjuhüvitise 30 € nõudes. Hageja täiendas hagiavaldust 07.07. ja 08.09.2022 menetlusdokumentides. Kokkuvõttes väitis hageja, et Omaraha OÜ (edaspidi: laenuandja) ja kostja sõlmisid 12.12.2019 laenulepingu nr S193477634 (edaspidi: laenuleping) summas 470 eurot intressiga 23% aastas. Laenuandja kandis 12.12.2019 kostjale üle 446 € ja kostja on teinud tagasimakseid 169 €, millest laenuandja arvestas 150,92 € laenu põhiosa katteks. Kostja tagastas sel viisil laenu ainult osaliselt ning laenuandja ütles lepingu 22.05.2020 kirjaga üles ja loovutas nõuded kostja vastu hagejale.
1.3.Maakohus keeldus 19.10.2022 määrusega hagi menetlusse võtmast, mille peale hageja esitas 08.11.2022 määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 22.12.2022 maakohtu määruse ja seejärel võttis maakohus 20.01.2023 hagi menetlusse.
1.4.Hageja esitas 27.02.2023 arvamuse, milles esitas alternatiivse nõude mõista kostjalt alusetu rikastumise sätete alusel välja 301 € ja sellelt summalt viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras alates 23.05.2020. Täiendava viivise nõude menetlusse võtmist maakohus eraldi määrusega ei otsustanud, aga ka ei keeldunud selle nõude menetlemisest.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on piiratud teovõimega, mistõttu on laenuleping tühine. Kostja üle seati eestkoste 02.04.2019 ja selle kohta avaldati teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Hagejal puudub VÕS § 1028 lg 2 p 3 tõttu õigus laenu tagasi nõuda, sest tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine on vastuolus tehingu tühisust ettenägevate sätete (TsÜS § 8 lg 1 ja § 11 lg 1) eesmärgiga. Teovõime piiramise mõte on välistada isikule tsiviilkohustuste tekkimine. Täiendavalt esitas kostja vastuväiteid algselt nõutud viivise määrale.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus jättis hagi 02.05.2023 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised vaidlustamata asjaolud: -
maakohus seadis 02.04.2019 kostja üle eestkoste ja avaldas selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded; 2 (6)
-
-
-
eestkostemääruse p 5 kohaselt ei või kostja ilma eestkostja nõusolekuta sõlmida krediidi- ja laenulepinguid, sh järelmaksuga müügilepinguid; laenuandja (vaidlustatud otsuses ekslikult: hageja) ja kostja sõlmisid 12.12.2019 laenulepingu summas 470 €, intressimääraga 23% aastas ja krediidi kulukuse määraga 34,9% aastas; eestkostja ei ole laenulepingut heaks kiitnud; laenuandja kandis 12.12.2019 kostjale üle 446 €; laenuandja saatis kostjale 22.05.2020 laenulepingu ülesütlemise avalduse ja nõude loovutamise teatise, mille kohaselt loovutas ta laenulepingust tulenevad nõuded hagejale; kostja on tasunud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks 169 €, millest laenuandja arvestas 150,92 € laenu põhiosa katteks.
3.2.Maakohus kvalifitseeris laenulepingu tarbijakrediidiks (VÕS § 402), tuvastas sellest tuleneva laenuandja nõudeõiguse loovutamise hagejale (VÕS § 164 lg-d 1 ja 2) ning sedastas, et kostja on laenulepingut rikkunud, sest laen on osaliselt tagastamata (VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p-d 1 ja 6).
3.3.Laenuleping on kotja piiratud teovõime tõttu tühine ja hageja ei saa nõuda selle täitmist, aga selle alusel saadu tuleks üldjuhul tagastada. TsÜS § 8 lg 3 sätestab, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. TsÜS § 11 lg 1 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
3.4.Käesoleval juhul ei saa hageja siiski ka üleantut tagasi nõuda. VÕS § 1028 lg 2 p 3 järgi ei või üleandja saajalt saadut tagasi nõuda, kui tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga. Laenuandja (vaidlustatud otsuses ekslikult: hageja) pidi laenulepingut sõlmides arvestama sellega, et kostja on piiratud teovõimega. TsÜS § 11 lg 1 eesmärk on kaitsta nii piiratud teovõimega isiku kui tehingu teise poole huve. Teovõime piiramise mõte on välistada isikule tsiviilkohustuste tekkimine. Hageja alternatiivne nõue ehk laenuandjalt kostjale üleantu tagasinõudmine on vastuolus laenulepingu tühisust ettenägeva sätte ja selle eesmärgiga. Kuivõrd kohus oli avaldanud teate kostja teovõime piiramise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded, pidi laenuandja (vaidlustatud otsuses ekslikult: hageja) teadma, et teeb tehingu piiratud teovõimega isikuga. Ta jättis käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata ja oli kostja kui piiratud teovõimega isikuga tehingut tehes raskelt hooletu (VÕS § 104 lg 4). Järelikult jääb tema (ja ühtlasi hageja) kanda sellise tehingu sõlmimisega seotud majanduslik risk. Neil kaalutlustel jäävad hageja kõik nõuded rahuldamata.
3.5.Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskuluna 1260 € (sh käibemaks) ja maakohus rahuldas selle taotluse. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt osutas kostja lepinguline esindaja õigusabi 5 t, mis on samas mahus nagu hagejale osutatud õigusabi. Kostja esindaja osutas õigusabi keskmise tunnihinnaga 210 € (ilma käibemaksuta), mis ei ületa oluliselt õigusabituru keskmist ja mõistlikku tunnihinda. Hüvitatava menetluskulu suurus ei ole (enam) seotud tsiviilasja hinnaga (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 19 jj). Kostja lepingulise esindaja tasu suurus on proportsionaalne asjas kostja õiguste kaitseks taotletud hüve väärtusega.
3 (6)
POOLTE SEISUKOHAD
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 277 € ja sellelt summalt alates 23.05.2020 viivise VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.
4.1.Hageja ei nõustu maakohtu õigustõlgendusega VÕS § 1028 lg 2 p 3 kohaldamisel. Kostja piiratud teovõime tõttu näeb laenulepingu tühisuse ette TsÜS § 11 lg 1, millest ei nähtu, et tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine on vastuolus sätte või selle eesmärgiga. Ka ükski teine õigusakt ei sätesta, et piiratud teovõime korral oleks piiratud teovõimega isikul õigus tehingu tühisuse tõttu jätta tehingu alusel saadu endale (st rikastuda alusetult tehingu teise poole arvelt). Järelikult tuleb kostjal saadu tagastada TsÜS § 84 lg 1 ls 2 ja alusetu rikastumise sätete järgi. TSÜS § 11 lg 1 ja § 84 lg 1 eesmärk on tagada, et taastataks tehingu eelne varaline olukord, st kumbki pool peab tagastama teineteisele tehingu alusel saadu.
4.2.Lisaks märgib hageja, et eestkostja pidi teadma kostja arvele kantud rahast.
6.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse põhivõla 277 € ja sellelt alates 04.05.2022 arvutatud viivise (VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras) välja mõistmata jätmise osas, samuti kostja menetluskulude hageja kanda jätmise, temalt väljamõistmise ning hagiavalduse esitamisega seotud kohtukuludest enam kui 40% hageja kanda jätmise osas (TsMS § 657 lg 1 p 2). Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab hagi kirjeldatud nõuetes, muudab menetluskulude jaotust ja sellest tulenevalt ka rahalist kindlaksmääramist. Ülejäänud osas jääb otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
7.Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osaliselt. Põhivõlga 277 € ületavas osas ja sellelt arvutatud viivise osas hagi rahuldamata jätmise otsustus on TsMS § 456 lg 4 ls 2 alusel edasi kaebamata jõustunud. Praegu on vaidluse all hageja alternatiivne põhinõue 277 € osas ja sellelt summalt alates 25.05.2020 viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras. Samuti on vaidlustatud menetluskulude jaotus. Kõnealuse viivise nõude esitas hageja esimest korda 27.02.2023 arvamuses ja maakohus ei otsustanud selle menetlusse võtmist, aga ka ei keeldunud nõuet menetlemast. Vaidlustatud otsuse p-st 22 on aru saada, et mh jäi rahuldamata täiendavalt esitatud viivise nõue. Pooled ei ole maakohtu tegevust jooksva viivise nõude osas eraldi kritiseerinud. Kokkuvõttes saab ringkonnakohus aru, et nõuet on vaikimisi siiski menetletud.
8.Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud ja eespool p-s 3.1 refereeritud asjaoludest (TsMS § 652 lg 1 p 1). Pooltel ei ole enam vaidlust, et laenuleping on tühine ja hageja nõudeid tuleb kontrollida alusetu rikastumise sätete järgi (TsÜS § 11 lg 1 ls 1, § 84 lg 1 ls 2, VÕS § 1028 lg-d 1 ja 2). Maakohus on kõnealuses osas hageja põhinõude õigesti kvalifitseerinud.
9.Ringkonnakohus nõustub hageja kaebuse väitega, et maakohus eksis VÕS § 1028 lg 2 p 3 kohaldamisel ja TSÜS § 11 lg 1 tõlgendamisel. Hagi ja kaebus on põhinõude 277 € osas põhjendatud.
9.1.Senises kohtupraktikas on leitud, et piiratud teovõimega isikul tuleb temaga sõlmitud tühise laenulepingu alusel saadu tagastada (TlnRnKo, 16.06.2017, 2-16-12877, p 12; samas asjas HMKo, 06.03.2017, lk 4). Ringkonnakohus järgib sama käsitlust. Kostja tugineb mh VÕS § 1028 lg 2 p-le 3, mille kohaselt üleandja ei või saajalt saadut tagasi nõuda, kui tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole TsÜS § 11 sõnastuses ega selle sätte rakendamise praktikas viiteid vastuolule nimetatud alusel tühise tehingu tagasitäitmisel. 4 (6)
9.2.Samuti ei ole tagasitäitmine vastuolus TsÜS § 11 eesmärgiga. Õige on kostja arusaam, et TsÜS § 11 eesmärk on takistada piiratud teovõimega isikule tsiviilkohustuste võtmist. Samas on aga õige ka hageja käsitlus, et tühise tehingu alusel alusetult saadu tagastamine ei tähenda tehingulise kohustuse võtmist. Kostja tõlgendusega nõustumine tooks kaasa olukorra, kus tühise tehingu korral võiks üks poolt (käesoleval juhul kostja) teise poole (hageja) arvelt alusetult rikastuda. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa see olla kõnealuse sätte ega ka VÕS § 1028 lg 2 p 3 eesmärk.
9.3.Eelnevat arutluskäiku ei muuda kostja piiratud teovõimest avalikkuse teavitamine, sest tehingu tühisust ette nägevates normides ei ole sätestatud erisusi tulenevalt tühisuse alustest teadmise või teadma pidamisega. Samadel kaalutlustel pole oluline, kas laenuandja oli piisavalt hoolas või kas eestkostja teadis (pidi teadma) kostja arvele raha laekumisest.
9.4.Järelikult peab kostja tühise tehingu alusel saadu TsÜS § 84 lg 1 ls 2 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel tagastama. Maakohus tuvastas õigesti laenuandja nõude loovutamise hagejale, st hageja on õigustatud kostjale üle kantud summa (446 €) ja varem juba tagastatud summa (169 €) vahet 277 € tagasi nõudma. Hagi ja kaebus selles osas tuleb rahuldada.
10.1.Ringkonnakohus rahuldas praegu veel vaidlusaluse põhinõude alusetult rikastumise nõudena. Viivise arvestamise näeb kõnealust liiki nõude puhul VÕS § 113 lg 2 ls 1 ette ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
10.2.Hageja tugineb nõudest teatamisele laenuandja 22.05.2020 kirjaga, aga kostja vaidles sellele väitele vastu. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja ei vaidlustanud piisavalt kirja kättesaamist. Väite vaidlustamise tahe nähtub piisvalt kostja vastusest ja järgnevatest menetlusdokumentidest. Hageja saaks tugineda vaidluse puudumisele, kui kostja oleks hageja faktiväite omaks võtnud. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil (TsMS § 231 lg 2 ls 2; vt nt RKTKo 26.04.2023, 2-21-13163, p 11). Asja materjalidest ei nähtu kostja avaldusi, mis vastaks neile tingimustele. Tõendeid kirja kättesaamise kohta hageja ei esitanud. Kirja ei saa lugeda kättesaaduks ka teatava aja möödumisel saaja teenusepakkuja serverisse jõudmisest, sest hageja ei tõendanud selle saabumist kostja või eeskostja teenusepakkuja serverisse.
10.3.Eelneva põhjal saab hageja nõuda VÕS § 113 lg 2 ls 1 alusel viivist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajast, st 04.05.2022. Viivise määra näeb ette VÕS § 113 lg 1 ls 2. Pooled nõustusid viivise arvutamisega viivisekalkulaatoriga, mille järgi on kohtuotsuse tegemise päevani summalt 277 € sissenõutavaks muutunud viivis 37,40 €.
10.4.Juhindudes hageja nõudest ja TsMS § 368 lg 2 ls-st 2 mõistab ringkonnakohus lisaks välja viivise VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras alates otsuse tegemisele järgnevast päevast.
11.Ringkonnakohus muudab tsiviilasja hinda apellatsioonimenetluses (TsMS § 136 lg 4). Hageja esitas VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras ja edasiulatuva viivise nõude 27.02.2023, st TsMS § 123 ja § 133 lg 2 mõtte järgi tuleb asja hinna arvutamisel leida viivis ajavahemiku eest 23.05.2020–27.02.2023 (62,44 €) ja sellele liita ühe aasta eest arvutatud viivis 27.02.2023 kehtinud määraga (29,09 €). Nii kujuneb hageja apellatsioonkaebuselt arvutatud hind TsMS § 124 lg 1 ls 1, § 133 lg-te 1 ja 2, § 134 lg 1 ls 1 ning § 137 lg 1 järgi 368,53 € (= 277 + 62,44 + 29,09).
12.Menetluskulude kohta teeb ringkonnakohus järgmised otsustused, jaotades erinevalt kohtuja kohtuvälised kulud (sellise eristamise lubatavuse kohta vt nt RKTKo 21.09.2015, 3-2-1-8015, p 36).
5 (6)
12.1.Hagi osalise rahuldamise tõttu on põhjendatud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel kohtukuludest teatav osa kostja kanda. Hageja soovis algselt 514,66 € (= 319,09 + 13,88 + 151,69 + 30) väljamõistmist. Otsuse tegemise aja seisuga osutus põhjendatuks 317,40 € (= 277 + 37,40) nõue. Nii moodustab hagi rahuldatud osa umbes 60% (≈ 317,40 : 514,66) algsest nõudest. Samast suhtarvust on kohane lähtuda hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse esitamise kohtukulude jaotamisel. Nimetatud kulust jääb 60% kostja kanda ja 40% hageja enda kanda.
12.2.Poolte ülejäänud menetluskulud (sh kõik kohtuvälised kulud) jäävad TsMS § 163 lg 1 ja § 162 lg 4 alusel nende endi kanda. Menetluskulude jaotamisel on põhjendatud võtta arvesse kostja vastuväidet, et laenuandja saanuks enne lepingu sõlmimist kontrollida andmeid kostja teovõime kohta avalikes registrites. Nii on laenusaaja vähemalt osaliselt ise põhjustanud kohtuvaidluse ja hageja loovutuse saajana peab arvestama sellest tingitud tagajärgedega. Kostja suhtes oleks äärmiselt ebaõiglane hageja kohtuväliste kulude hüvitamine. Neil kaalutlustel jääb maakohtu otsus muutmata osas, milles hageja kohtuvälised kulud, aga ka 40% hagiavalduse esitamise kohtukuludest jäid tema enda kanda.
12.3.Hageja 08.11.2022 määruskaebusega seotud kulud jaotuvad eelmises p-s 12.2 kirjeldatud viisil. Ringkonnakohus rahuldas kaebuse 22.12.2022 määrusega, mistõttu on hagejal TsMS § 150 p 5 järgi õigus kaebuselt tasutud riigilõivu (70 €) tagastamisele. Hageja esitas vastava taotluse 30.01.2023. Eespool p-s 11 märgitu ning TsMS § 139 lg 2, RLS § 59 lg 15 ja lisa 1 kohaselt tuli hagejal apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 140 €, millest hageja tasus 100 € ja tasumata on 40 € (= 140 – 100). Ringkonnakohus loeb tagastatava riigilõivu arvelt puuduva osa kaebuse lõivust tasutuks ja tagastab hagejale 30 € (= 70 – 40). Lõivu saab tagastada otsuse jõustumisel, sest hageja taotluse põhjendatus oleneb menetluskulude jaotusest. Siiski ei ole 40 € tagastamata jätmine eraldi vaidlustatav (TsMS § 150 lg 8 ls 1).
12.4.Maakohus määras kostjale hüvitatavad menetluskulud kindlaks rahaliselt. Ringkonnakohus muudab kulujaotust viisil, mille järgi ei pea hageja kostja kulusid hüvitama. Järelikult tuleb maakohtu otsus ka kulude rahalise kindlaksmääramise osas tühistada ja kaebuse vastavaid väiteid pole vaja käsitleda. Ainus hüvitatav kulu on osa hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust, mille ringkonnakohus saab ise kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hagiavalduselt tuli tasuda lõivu 175 € ja apellatsioonkaebuselt 140 € – kokku 315 €. Eespool p-s 12.1 otsustatud jaotuse järgi tuleb kostjal sellest hüvitada 60% ehk 189 €. Hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras.
13.Kuigi ringkonnakohus muudab maakohtu otsust osaliselt, pole vaja eraldi koostada kohtuotsuse resolutsiooni terviklikku sõnastust. Nimelt on otsuse täitmise ning menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise seisukohalt olulised otsustused kõik nähtavad ringkonnakohtu otsuse resolutsioonist. (allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.