Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue Swedbank AS esitas 25.08.2016 Harju Maakohtule hagi Xxxx vastu põhivõla 4007 euro, viivise 1033,53 euro, intressi 365,96 euro ja alates 25.08.2016 edasise viivise saamiseks määras 0,066% päevas või alternatiivnõudes. 15.12.2016 menetlusdokumendis vähendas hageja oma nõuet, paludes lõpliku nõudena kostjalt alusetult tehtud maksete summas 1929,85 euro tagastamist ja alates 25.08.2016 seadusjärgse viivise väljamõistmist. Maakohus 20.12.2016 määrusega lõpetas tsiviilasja nr 2-16-12877 menetluse osaliselt, so osas, milles hageja nõudis kostjalt viivist 1033,53 eurot, intressi 365,96 eurot ja alates 25.08.2016 edasist viivist määras 0,066% päevas või alternatiivselt 4007 eurot, seoses hageja loobumisega hagist nimetatud osas. Hagi kohaselt sõlmisid 16.12.2013 pooled väikelaenulepingu nr xxxxsummas 600 eurot. Leping on sõlmitud internetipanga vahendusel. 09.12.2014 sõlmisid pooled väikelaenulepingu nr xxxxsummas 5132,01 eurot. Leping on sõlmitud Rävala kontoris kostja poolt isiklikult, isikusamasus on tuvastatud passi nr XXXX alusel. Kostja on avanud arvelduskonto nr XXXX (avatud 04.02.2006, passi nr XXXX alusel) ja arvelduskonto nr XXXX (avatud 19.01.2013, suletud 19.01.2015, avatud ID kaardi nr XXXX alusel). Kontosid avas kostja isiklikult. Kostja sõlmis teleteenuste lepingu 10.02.2006 passi nr XXXX alusel. Harju Maakohtu 04.03.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-734 on kostja üle seatud eestkoste ja eestkostjaks määratud Xxxxtähtajaga 5 aastat. Määrus jõustus 22.03.2016. Hageja võtab 15.12.2016 menetlusdokumendis omaks asjaolu, et kostja oli lepingute xxxxja xxxx sõlmimise ajal piiratud teovõimega. Samuti nõustub hageja, et kostja oli eelduslikult ka lepingute xxxx, xxxx, xxxxsõlmimisel piiratud teovõimega, mille alusel tehti samuti alusetud sooritused. Lepingusse xxxxrefinantseeriti kokku kolm lepingut (leping xxxx summa 1780,69 eurot + leping xxxx summa 1992,81 eurot + leping xxxxsumma 1358,51 eurot). Kostja soovis refinantseerimist, millega hageja nõustus ja kostja allkirjastas lepingud kontoris. Hageja nõuab kostjalt käesoleval hetkel ainult rahaliste väljamaksete tagastamist. Hageja vähendab oma nõuet kõikidest lepingutest tulenevate kõrvalkohustuste osas (eelkõige intresside ja viiviste osas) ning esitab nõude, mis koosneb lepingujärgsetest põhiosadest (alusetutest sooritustest) ning kostja poolt ka eelmiste ja praeguste lepingute alusel tasutud summade vahest. Lepingu xxxxpõhiosa jääk 0, tasutud kõrvalnõudeid 176,60 eurot, alles jääv tasumata põhiosa makse -176,60 eurot. Lepingu xxxx põhiosa jääk 1951,96 eurot, tasutud kõrvalnõudeid 519,99 eurot, alles jääv tasumata põhiosa makse 1431,97 eurot. Lepingu xxxxpõhiosa jääk 0, tasutud

kõrvalnõudeid 327,02 eurot, alles jääv tasumata põhiosa makse -327,02 eurot. Lepingu xxxx põhiosa jääk 1517,18 eurot, tasutud kõrvalnõudeid 515,68, alles jääv tasumata põhiosa makse 1001,50 eurot. Miinusmärk tähendab, et vastava lepingu osas on makseid tehtud üle põhiosa. Seega jääb hageja lõplikuks nõudeks 1929,85 eurot (-176,60 + 1431,97 - 327,02 + 1001,50). Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole sõlminud hagejaga lepinguid, kostja on kirjaoskamatu, ei oska lugeda ja kasutada arvutit ning ei tunne numbreid. Kostja on lapseeast invaliid. Kostjal on tuvastatud töövõime kaotus 80% ja raske puue mõõduka vaimse alaarengu tõttu. Kostja IDkaardi väärkasutamise suhtes on algatatud kriminaalasi nr 14230112284. Kostja oma seisundist tulenevalt ei ole teinud lepingute alusel ühtegi osamakset, need summad on hageja poolt kostja kontolt ise maha võetud. Kostja ei ole saanud lepingute alusel oma kasutusse raha. Lepinguga xxxx lõpetati varasemad lepingud - leping xxxx, leping xxxx ja leping xxxx. Hageja tegi ka tagasiarvestuse ja enamus võetud laenusummast läks varasemate lepingute laenujääkide kustutamiseks. Kostja avas arve pangas ja sõlmis teleteenuse lepingu pereliikme abiga. SEB Pank AS-is avas kostja nimel arve kostja ema kostja juuresolekul. Kostjal oli aastaid naistuttav Xxxx, kelle juures kostja elas ja kes kasutas kostja pangakaarti ja vormistas kostja nimel erinevaid tehinguid. Kostja ise internetipanka ja pangaautomaati kasutada ei saa. Kostja eestkostja ei kiida ühtegi kostja tehingut heaks. Kostja vaidleb vastu alusetu rikastumise kvalifikatsioonile. See on hagejale mugav ja universaalne õigusnorm, mida saab kasutada praktiliselt kõigis õigusvaldkondades, mida ei reguleeri otseselt mingi eraldi seadus ega isegi lepingulised suhted subjektide vahel. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on saanud õigusliku hüve, omamata selleks õiguslikku alust. Hageja on kostjale väljastanud pangakaardi, vajalikud koodid internetipanka sisselogimiseks ja kinnitanud, et tegemist on lepingulistest suhetest tuleneva kahjunõudega. Pank ei kanna raha kliendi kontole ilma lepingulise suhte olemasoluta, lihtsalt eksimusest. Kostja on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt ei ole tegemist lihtsalt alusetu rikastumisega, vaid hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingute täitmisest tuleneva kahjunõudega. Lepingute sõlmimise ajal oli Xxxx piiratud teovõimega isik, kelle eestkostja ei ole ühtki sõlmitud lepingut heaks kiitnud ega tehingu sõlmimiseks nõusolekut andnud. Xxxx ID-kaarti ja pangaandmeid reaalselt kasutanud isik on uurijale põhimõtteliselt teada. Maakohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ja tasaarvestusavaldusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega ja kuulanud pooled ära, rahuldab hagi. Maakohus tuvastas, et: • 16.12.2013 sõlmisid pooled väikelaenulepingu nr xxxxlaenusummaga 600 eurot. Leping on sõlmitud internetipanga vahendusel (t.lk 9-17, sama 18-26). • 09.12.2014 sõlmisid pooled väikelaenulepingu nr xxxxlaenusummaga 5132,01 eurot. Leping on sõlmitud Rävala kontoris kostja poolt isiklikult, isikusamasus on tuvastatud passi nr XXXX alusel (t.lk 32-43). Lepinguga nr xxxxrefinantseeriti kokku kolm lepingut (leping xxxx, leping xxxx ja leping xxxx). • Kostja sõlmis teleteenuste lepingu 10.02.2006 passi nr XXXX alusel (t.lk 30-31). • Kostja on avanud 04.02.2006 arvelduskonto nr XXXX passi nr XXXX alusel (t.lk 117118). • Kostja on avanud 19.01.2013 arvelduskonto nr XXXX ID kaardi nr XXXX alusel (konto suletud 19.01.2015), t.lk 119-120). Harju Maakohtu 04.03.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-734 on kostja üle seatud eestkoste ja eestkostjaks määratud Xxxxtähtajaga 5 aastat. Määrus jõustus 22.03.2016 (t.lk 54-60).

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli lepingute xxxxja xxxx sõlmimise ajal piiratud teovõimega. Ka ei ole vaidlust selles, et kostja oli lepingute xxxx, xxxx, xxxxsõlmimisel piiratud teovõimega. Pooled ei vaidle, et lepinguga xxxxrefinantseeriti kokku kolm lepingut (leping xxxx summa 1780,69 eurot + leping xxxx summa 1992,81 eurot + leping xxxxsumma 1358,51 eurot). Hageja on esitanud kostja vastu nõude tühise tehingu alusel saadu tagastamiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 11 lg 1 lause 1 sätestab, et piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Sama seaduse § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlaõigusseaduse § 1027 järgi peab isik käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Asjas on leidnud tuvastamist, et hageja sõlmis laenulepingud piiratud teovõimega isikuga ilma seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta. Kostja seaduslik esindaja kinnitas, et ei kiida tehinguid heaks. Seega on hageja teinud kostjale alusetu soorituse ja kostjalt tuleb välja mõista 1929,85 eurot kui alusetult saadu. Kostja ei vaielnud hageja nõude kujunemisele vastu (t.lk 160-178). Hageja nõuab vaid alusetult tehtud põhiosa maksete tagastamist. Kostja tasutud summad on alusetult ülekantud summadest maha arvatud. Kostja ei ole tõendanud oma vastuväidet, et raha oleks saanud keegi teine. Kohus selgitas kostjale 28.11.2016 e-kirjas (t.lk 154), et kostjal tuleb tõendada asjaolu, et kostja ei saanud enda kasutusse lepingute järgi väljamakstud summasid, vaid et summat kasutas Xxxx. Kostja vastustest selgub, et kostjaga aitasid erinevaid pangalepinguid sõlmida ka kostja pereliikmed. Kostja ei ole tõendanud, et raha sai keegi teine peale kostja. Kui kriminaalmenetluses selgub, et tegelikult ei saanud lepingute alusel raha kostja, siis võib kostjal tekkida kahju hüvitamise nõue raha tegelikult saanud või kasutanud isiku(te) suhtes. Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras võlgnetavalt summalt kuni kohustuse täieliku täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt hagejale välja seadusjärgse viivise alates hagi esitamisest. Tsiviilasja hinna määramine Maakohus 20.12.2016 määrusega lõpetas tsiviilasja nr 2-16-12877 menetluse osaliselt, so osas, milles hageja nõudis kostjalt viivist 1033,53 eurot, intressi 365,96 eurot ja alates 25.08.2016 edasist viivist määras 0,066% päevas või alternatiivselt 4007 eurot, seoses hageja loobumisega

hagist nimetatud osas. Kohus menetleb hageja nõuet 1929,85 euro ja alates 25.08.2016 seadusjärgse viivise saamiseks. Kohus määrab seoses hageja poolt nõudest osalise loobumisega kindlaks käesoleva tsiviilasja hinna. TsMS § 133 kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Kooskõlas TsMS § 136 lg 1 ja 4 määrab kohus käesoleva tsiviilasja hinnaks 2084,51 eurot (1929,85 + ühe aasta viivis alates 25.08.2016). Tsiviilasja hinna kuni 2500 eurot korral tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 250 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 1628 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv 250 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Ülejäänud osas jääb riigilõiv hageja enda kanda. Muud menetluskulud hagejal puuduvad. Hageja taotleb TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.