Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
17. aprill 2007. a Tartu
Tsiviilasja number
2-05-23685
Tsiviilasi
OÜ X (pankrotis) hagi A.M. i ja M.M. i vastu põhivõlgnevuse ja viiviste kokku 601 288.76 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22.01.2007. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.M. i ja M.M. i määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta Tartu Maakohtu 22.01.2007 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud tuleb jätta A.M. i ja M.M. i kanda. Tulenevalt TsMS § 390 lg 1 on määrus lõplik.
Maakohtu menetluses on OÜ X (pankrotis) hagi A.M. i ja M.M. i vastu põhivõlgnevuse ja viiviste kokku 601 288.76 krooni saamiseks. Hageja palus kohaldada hagi tagamise abinõuna kostjatele kuuluva kinnistu, millel asub elamu, osas käsutamiskeeldu ja teha vastav märge kinnistusraamatusse. Hagi tagamise taotlusest nähtuvalt ehitas hageja kostjatele 2003. a Viljandi maakonnas X vallas X külas X 1 elamu. Kostjad on tasunud elamu eest ainult 300 000 krooni. Hageja nõuab kostjatelt tasumata põhivõlgnevuse 480 000 krooni ja viiviste, 18.01.2007 seisuga 121 288.76 krooni, kokku 601 288.76 krooni tasumist. Kostjatel puudub peale kinnistu, millel asub hageja poolt kostjatele ehitatud elamu, muu vara, mille arvel oleks võimalik tasuda hagejale võlgnevus. Kostjatele kuuluvale kinnistule (kinnistusregistriosa nr xxxxxxx) on seatud hüpoteek summas 1 100 000 krooni Nordea Bank Finland kasuks. Kostjad kavatsevad neile kuuluva kinnistu võõrandada. Internetis Kinnisvaraweb KV EE leheküljel on avaldatud teadaanne, mille kohaselt müüakse Viljandi maakonnas Mustaoja 1
elamu müügihinnaga 3 490 000 krooni. Seega on tekkinud reaalne oht, et kui kostjad müüvad oma ainukese arvestatava vara ja kasutavad saadud raha muuks otstarbeks kui hagiavalduses märgitud võlanõude tasumiseks, ei ole võimalik kohtuotsust pöörata täitemenetluse korras täitmisele, kuna kostjatel puudub vara, millele saaks pöörata võlanõuet.
Tartu Maakohus keelas 22.01.2007 määrusega hagi tagamiseks A.M. il ja M.M. il neile kaasomandi alusel kuuluva (A.M. i nimele registreeritud) vara (mis koosneb 1/4 kaasomandi alusel kuuluvast X 1 kinnistust, registriosa nr xxxxxxx, millel asub kahekorruseline elamu) asukohaga Viljandi maakond x vald x küla x 1, käsutamise. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Viljandi jaoskonnal teha kinnistusraamatu registriossa nr xxxxxx A.M. i nimele registreeritud 1/4 kaasomandi osas täieliku käsutamise keelumärge OÜ X (pankrotis) kasuks. Kohus leidis, viidates TsMS §-dele 377 lg 1; 378 lg 1 p 2; 378 lg 4; 387 lg 1 ja AÕS §-dele 63 lg 1 p 3, lg 2; 591 lg 4, et hagi tagamise taotlus on tulenevalt hagi hinnast kogu ulatuses põhjendatud. Kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.
A.M. ja M.M. taotlevad määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tuleb TsMS § 378 lg 4 järgi hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Määruses on kinnistu mõttelise osa suuruseks märgitud 3 490 000 krooni, samas hagi hind on 18.01.2007 seisuga kokku 601 288.76 krooni. Kostjate omandis olev kinnistu mõtteline osa koosneb vastavalt kaasomanike kokkuleppele 8000 m2 suurusest kinnistu osast, millel asub kahekorruseline elamu. Seega ületab tagatise väärtus hagi hinda 5,8 korda. Kinnistu mõttelise osa väärtuse ja hagi hinna suurusjärgud on niivõrd erinevad, et kinnistu mõttelise osa täieliku käsutamise keeld ei arvesta hagi hinda ning koormab kostjaid ebamõistlikult. Kostjad on hagi rahuldamise korral võimelised tasuma hagi hinna ka muu vara ja säästude arvel. Mõlemad kostjad töötavad täiskohaga ning ei ole alust kahelda kostjate võimes oma kohustused korrektselt täita. Kostjatele kuuluvat kinnistu mõttelist osa koormab küll Nordea Bank Finland kasuks seatud hüpoteek summas 1 100 000 krooni, kuid pangalaenu summa on hüpoteegist oluliselt väiksem ning seetõttu ei vähenda hüpoteek oluliselt kinnistu mõttelise osa väärtust. Kuigi hagi rahuldamine on väga ebatõenäoline, on kostjatel hagi rahuldamise korral muuhulgas võimalik olemasoleva hüpoteegi või täiendava tagatise arvel võtta lisalaenu, et tasuda nõutav summa. Kostjad ei eita, et kasutades soodsat kinnisvaraturu olukorda, on nad kaalunud kinnistu mõttelise osa müüki ning elukoha vahetust, st ostes müügist saadud raha eest uue elamu. Kui kostjad oleksid soovinud oma vara varjata, oleksid nad võinud elamu müüki avalikult reklaamimata müüa lähisugulasele vms viisil juba mitme aasta jooksul. Kostjatel ei ole soovi ega põhjust oma vara varjata ning sellise soovi olemasolu ei saa ka kostjatest eeldada.
Kostjatel puuduvad võlgnevused hageja ees. Vastupidi, kostjatel on nõue hageja vastu summas 506 400.89 krooni, tulenevalt hageja võimetusest ehitada nõuetekohaselt valmis kostjatele kuuluv elamu. Nõude põhjendatust on tunnistanud ka hageja endised juhatuse liikmed ja likvideerijad ning kohtuvaidlus toimub ainult nõude suuruse üle. Hageja pankrotistus, sest ei suutnud täita oma kohustusi võlausaldajate, sh kostjate ees, ning hageja ei ole tõendanud, et kostjatel oleks raskusi oma kohustuste täitmisega. Seega on kostjatel võimalik hagi rahuldamise korral oma kohustused hageja ees täita ka tasaarvestuse teel.
OÜ X (pankrotis) vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on määrus põhjendatud ja seaduslik. Hageja esialgne võlanõue kostjate vastu on 601 288.76 krooni. Nõue kasvab iga päevaga viiviste arvel. Kostjatel puudub muu vara, millega tagada hageja hagi. Küsitav on kostjate seisukoht, et kinnistuosa turuväärtus on 3 490 000 krooni. Tegelik turuväärtus selgub ostu-müügi käigus. Tartu Maakohtu menetluses olevas teises tsiviilasjas, A.M. i ja M.M. i hagis OÜ X (pankrotis) vastu võlanõude tunnustamiseks, A.M. ja M.M. väidavad, et ehituse ehitusmaksumus on 300 000 krooni, samal ajal aga A.M. ja M.M. nõuavad kohtult, et OÜ X (pankrotis) pankrotihaldur tunnustaks elamu ehituse vaegtööde (mis on siiani teostamata) maksumust summas üle 500 000 krooni. Kui eeldada, et elamu teostamata vaegtööde maksumus on üle 500 000 krooni, siis kinnistu müügihind ei tohiks mingil juhul ületada 2 000 000 krooni. Pankrotihalduri avalduse põhjal on alustatud OÜ X (pankrotis) endiste juhatuse liikmete osas kriminaalasi osaühingu maksejõuetuse põhjustamise kahtlustuses. Pankrotihaldur on tuvastanud, et OÜ X tootis 2004. majandusaastal elamuehituses, sh ka kostjate elamu ehituses, kahjumit 4,6 miljoni krooni, mis viis OÜ X maksejõuetuseni.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu vaidlustatud määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Asja materjalidest nähtub, et hageja esitas 22.01.2007 taotluse hagi tagamiseks ja taotles hagi tagamise abinõuna kostjatele kuuluva kinnisasja käsutuskeelu kohaldamist. Kostjad ei vaidlusta määruskaebuses hagi tagamise põhjendatust, vaid kohaldatud abinõu valikut. TsMS § 378 lg 1 p 2 kohaselt on hagi tagamise üheks abinõuks kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine, muuhulgas vara käsutamise keelumärke tegemine vararegistris. Käesolevas asjas on hageja nõude suuruseks 601 288.76 krooni, mis võib viiviste suurenedes muutuda. Ringkonnakohus leiab, et arvestades nõude suurust ja asjaolu, et kostjatel puudub muu vara, millele saaks hagi rahuldamise korral sissenõuet pöörata, on hagi tagamise abinõuna vara käsutamise keelamise kohaldamine põhjendatud. Määruskaebuse esitajate väide, et kohaldatud abinõu on liialt koormav ei ole asjas esitatud väidete ja tõenditega põhistatud. Määruskaebuse esitajate väide, et võõrandamise keelumärge on ebaproportsionaalne arvestades kinnistu väärtust ja hageja nõude suurust, ei ole samuti põhjendatud.
Kostjatel on õigus esitada tõendid kinnistu tegeliku turuväärtuse kohta, samuti hüpoteegi suuruse kohta ning taotleda hagi tagamise abinõu asendamist. Hagi tagamise abinõu asendamise lahendab poole sellekohase põhistatud taotluse alusel asja menetlev maakohus kooskõlas TsMS § 386 regulatsiooniga.
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.