Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
16. juuni 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-15468
Tsiviilasi
OÜ Xxxx hagi XXXXOÜ, Xxxxja Xxxxvastu võla ja viiviste nõudes
Menetlustoiming
menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
hageja OÜ Xxxx (registrikood: xxxx, aadress Xxxx); hageja lepinguline esindaja Jaanus Silm, e-post [email protected]; kostja I XXXXOÜ (registrikood: xxxx, aadress xxxx, epost xxxx, xxxx); kostja II Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx); Kostja III Xxxx(isikukood: xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx).
esindajad
2-16-15468
Harju Maakohtu menetluses on OÜ Xxxx hagi XXXXOÜ, Xxxx ja Xxxx vastu võla ja viiviste nõudes. Hageja teavitas kohust, et peale hagi menetlusse võtmise teate saamist, on kostjad oma kohustuse hageja ees põhivõla ja viivise osas täitnud, mistõttu hageja loobub hagist. Hageja palub menetluskulud summas 500 eurot (millest riigilõiv 250 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 250 eurot) jätta kostjate kanda ja mõista need hageja kasuks välja. Kohus edastas hageja loobumise avalduse kostjatele seisukoha andmiseks. Kostjad kohtule seisukohta esitanud ei ole.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumise kohta. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja käesoleva tsiviilasja menetlus lõpetada. Vastavalt TsMS §-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus leiab, et asja menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda, kuivõrd hageja loobub hagist seetõttu, et kostjad on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus 2(4)
2-16-15468 menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub kindlaks määrata ja kostjatelt välja mõista menetluskulud summas 500 eurot (millest riigilõiv 250 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 250 eurot – tunnitasuga 125 eurot/tund kahe tunni eest). Kostjad hageja menetluskulude suurusele vastu vaielnud ei ole. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu ning kuulub kostjalt välja mõistmisele, kuid seda üksnes pooles summas, kuivõrd hagist loobumise tõttu tagastab kohus hagejale pool riigilõivust TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel. Õigusabikulude osas leiab kohus, et vaidlust ei saa olla asjaolus, et hageja on õigusabi kasutanud ja õigusabi kasutades kulu kandnud ning vastav kulu tuleb kostjatel hagejale ka hüvitada, kuivõrd antud tsiviilasja menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda. Kohtu hinnangul on hageja esindaja poolt õigusabi andmiseks kulutatud aeg põhjendatud ja õigusabi tunnihind mõistlik. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus hageja poolt menetluskuludeks taotletud summat 125 euro võrra (tagastatav pool riigilõivust) ja määrab kostjate poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks 375 eurot. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Hageja on hagiavalduse esitamise eest tasunud riigilõivu ja kohus lõpetab menetluse loobumise alusel. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hagejale kuulub tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel. 3(4)
2-16-15468
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.