Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja X 24.01.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0600577/25tt, mille kohaselt andis hageja kostjale 25 000 krooni krediiti, millest peeti kinni lepingu sõlmimise tasu 300 krooni. Lepingu järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 29.57% krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest 15 229,93 krooni. Kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, oli hageja 02.03.2006, 03.04.2006, 03.05.2006, 24.05.2006 ja 17.07.2006 sunnitud saatma kostjale kirjalikud meeldetuletused võla sissenõudmiseks. Kostja on hageja kirjalikele meeldetuletuskirjadele lepinguliste kohustuste täitmisega reageerinud vaid osaliselt. 16.08.2006 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kuna kostja ei reageerinud ülesütlemishoiatusele võlgnevate summade tasumisega, ütles hageja 13.09.2006 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Hageja nõuab kostjalt kokku 39 290,62 krooni väljamõistmist, sealhulgas 23 011,88 kr tagastamata krediidisumma, 4482,60 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 2828,69 kr viivis, 4602,38 kr leppetrahv, 3465,07 kr kahjuhüvitis ja 900 kr võla sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, p 6, lg 2; 108 lg 1; 113 lg 1; 115 lg 1; 127 lg 1; 128 lg 1, 2, 4; 402; 416 lg 1. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Hagi menetlusse võtmise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega 21.02.2007 kohustas kohtunik kostjat vastama kohtule 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 32), hoiatades samas, et kui kostja kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostja emale edasiandmiseks kostjale 20.03.2007 (tl 36). TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule tarbijakrediidilepingu ning selle maksegraafiku; Balti Investeeringute Grupi Pank ASi krediidilepingute üldtingimused; 02.03.2006, 03.04.2006, 03.05.2006, 24.05.2006 ja 17.07.2006 kostjale saadetud kirjad; 16.08.2006 hoiatuskirja; 13.09.2006 ülesütlemisavalduse; hageja poolt kehtestatud hinnakirja (tl 9-21). VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 25 000 krooni krediiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1 sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid kas eraldi või koos. Antud juhul nõuab hageja kostjalt nii kohustuse täitmist (VÕS § 108), kahju hüvitamist (VÕS § 115) kui ka rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (VÕS § 113). VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos täiendava tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Üldtingimuste p 5.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 5.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Alates 01.01.2006 kehtiv VÕS § 113 lg 1 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on alates 01.01.2006 lepingu järgselt viivise määraks 29.57% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 13.09.2006 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 125,49 krooni. Viivise arvestamist alustas hageja alates 14.09.2006. Kuna kostja ei ole tema käsutuses olevat krediidisummat tagastanud, on hageja viivisenõue perioodil 14.09.2006-05.02.2007 suurenenud 2703,20 kr (23 011,88 kr × 29.57% × 145 päeva / 365 päevaga) võrra. Kostjalt tuleb välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 2828,69 kr (125,49 kr + 2703,20 kr). VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 5.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Lepingu alusel on leppetrahvi suuruseks 4602,38 kr (23 011,88 kr × 20%). Võla sissenõudmisega seotud kulud 900 kr on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja üldtingimuste p 8.3 ja 4.3 alusel, mis viitab hageja poolt kehtestatud hinnakirjale. Hageja nõuab kostjalt lepingu rikkumisest tuleneva kahjuhüvitise summas 3465,07 kr väljamõistmist, s.o lepingu rikkumisest tulenev saamata jäänud tulu intressi näol, mida hageja olnuks õigustatud saama, kui ei oleks esinenud kostjapoolset lepinguliste kohustuste rikkumist ning lepingu ülesütlemist (15 229,93 kr – 4482,60 kr – 2679,88 kr – 4602,38 kr). Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 39 290,62 krooni, millest 23 011,88 kr tagastamata krediidisumma, 4482,60 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 2828,69 kr viivis, 4602,38 kr leppetrahv, 3465,07 kr kahjuhüvitis ja 900 kr võla sissenõudmisega seotud kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.