Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

17.06.2005. a kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS ja kostja XXX pangakaardi kasutamise lepingu. Pärast arvelduskonto avamist ja maksekaardi lepingu sõlmimist on kostja maksekaardiga võtnud sularahaautomaatidest välja raha ning teostanud tehinguid, ületades kokku 2690,00 krooni ulatuses arvelduskonto jääki. Hageja on arvestanud kostjale ka viivist 970,27 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud: riigilõiv 280,00 ja õigusabikulude katteks 183,01 krooni. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja esindaja ega kostja 05.04.2007. a kl 9.00 määratud kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest. Kostja esindaja on teadlik istungi toimumise ajast ja kohast, andnud selle kohta allkirja (tl 59). Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 410 kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning viidatud nõue kuulub rahuldamisele. 05.04.2007. a toimunud kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud nõude juurde ja palus nõue rahuldada tagaseljaotsusega. Samuti palus hageja esindaja kostjalt välja mõista menetluskulud: hagi esitamisel tasutud riigilõiv 280,00 krooni ja esindaja kulu 183,01 krooni. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et asjas on põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine. Puuduvad TsMS § 413 lõikes 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikus aluseks on kuni 01.07.2002. a kehtinud TsK § 447 lg 1, mis sätestab, et isik kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. TsK 164 lg 1 ja 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku vastu üle anda teisele isikule ja nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Sama seaduse § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p. 2. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005. a kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 280,00 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse ja TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu summas 183,01 krooni. Kostjalt kuulub TsMS § 52 p-st 5 ja § 54 lg-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu 134,10 krooni. Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.