2-06-25430/2 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbimata - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Menetluse käik 19.09.2006.a saabus kohtule xxx hagi xxx vastu töötajale lõpparve maksmisega viivitamise eest hüvitise summas 6983,64 krooni väljamõistmiseks. 20.02.2007.a. saabus kohtule hageja esindajalt avaldus, milles hageja teatab hagist loobumisest, kuna kostja on tasunud pärast hagi esitamist hagis nõutud summa täies ulatuses. Hageja avaldab, et on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. Hageja palub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 5 alusel menetluse lõpetamise määrusega kostjalt välja mõista menetluskulud summas 2500 krooni (koos käibemaksuga), mis moodustuvad esindaja kulust seoses hageja esindamisega kohtus. Kooskõlas TsMS § 429 lg-ga 3 esitatud vastuses teatab kostja, et on hageja nõude 08.01.2007.a rahuldanud ning ei oma menetluse lõpetamise osas vastuväiteid. Samas ei nõustu kostja hageja taotlusega mõista kostjalt välja hageja väidetavad menetluskulud summas 2500 krooni. Hageja on hagi kohtule esitanud enda nimel, s.t hagiavaldusest ei nähtu, et oleks olnud lepingulist esindajat. Hagiavaldusele ei ole samuti lisatud ühtegi dokumenti, mis tõendaks lepingulise esindaja olemasolu ja esindusõigust. Alles 08.01.2007.a õhtul, pärast 6983,64 krooni ülekandmist kostja poolt hageja pangaarvele, saatis hageja esindaja K.Korsten kostja esindajale elektronposti vahendusel teate, et hageja on valmis loobuma hagist juhul, kui kostja tasub hagejale ka esindaja tasu 2500 krooni. Mingeid kuludokumente hageja ega tema esindaja kostjale ei esitanud ega olnud neid lisanud ka hagiavaldusele. Kuludokumendid on esitatud alles koos hageja loobumisavaldusega. Samas ei olnud K.Korsten hageja esindajana esitanud eelnevalt kohtule ühtegi menetlusdokumenti ning ühtegi kohtuistungit käesolevas tsiviilasjas toimunud ei ole, s.t K.Korsten ei ole hagejat kohtus esindanud. Kostja hinnangul ei saa loobumisavaldusele lisatud 05.01.2007.a arve olla käsitletav isegi ettemaksuarvena, kuna summa tasumist kostjalt on hageja esindaja nõudnud juba 08.01.2007.a saadetud elektronkirjas. Lähtudes eeltoodust palub kostja jätta hageja taotluse menetluskulu väljamõistmiseks rahuldamata. Juhul kui kohus siiski loeb hageja esindajakulu tõendatuks, palub kostja menetluskulude väljamõistmisel arvestada, et hageja on hagi vabatahtliku rahuldamise raames saanud alusetult 1639 krooni. Nimelt on kostja jätnud hagejale makstud summalt (6983,64 krooni) kinni pidamata tulumaksu ja töötuskindlustusmaksu, millised maksud tulnuks töölepingulisest suhtes tuleneva hüvitise maksmisel kostjal kinni pidada ja riigile üle kanda. Eeltoodust lähtuvalt palub kostja lugeda nimetatud 1639 krooni hagejale tasutuks menetluskulude katteks. Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hageja poolt esitatud avaldus hagist loobumiseks on võimalik vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-st 428 lg 1 p-st 3, lõpetab kohus menetluse otsust tegemata seoses hageja hagist loobumisega xxx hagis xxx vastu 6983,64 krooni saamiseks. Hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt kuulub kohtu hinnangul rahuldamisele osaliselt. TsMS § 168 lg-st 5 tuleneb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kuuluvad kohtuväliste kulude hulka ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja on hageja nõude rahuldanud pärast hagi esitamist ning selle kostjale kättetoimetamist. Seega esinevad eeldused TsMS § 168 lg 5 rakendamiseks. Samas tuleb siinjuures arvestada TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga, mille kohaselt mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lisaks on sama paragrahvi kolmanda lõike alusel Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määrusega nr 306 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärad. Osundatud õigusakti esimese paragrahvi esimese lõike kohaselt on tsiviilasja hinna puhul kuni 7000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 2900 krooni. Kohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul põhjendatud ja vajalikuks esindaja kuluks lugeda 900 krooni. Seejuures lähtub kohus järgmistest kaalutlustest. Hageja avaldusest ja sellele lisatud kuludokumendist nähtuvalt taotleb hageja kulude hüvitamist esindaja osavõtu eest kohtumenetluses. Hageja poolt on kohtumenetluse käigus kohtule esitatud hagiavaldus ning hagist loobumise avaldus, seejuures on hageja esindaja poolt koostatud üksnes viimane menetlusdokument. Tsiviilasja menetluse käigus ei ole toimunud ka ühtegi istungit ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega tõenduslikust aspektist komplitseeritud vaidlusega. Arvestades eeltoodut, ei ole hageja esindaja eeldatav töö maht selline, mis õigustaks kõnealuste menetluskulude väljamõistmist kostjalt hageja poolt soovitud ulatuses. Kuivõrd hageja on käesoleval juhul füüsiline isik, puudub kohtu hinnangul alus eeldada, et ta saaks tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seetõttu tuleb hageja õigusabikuludelt välja mõista ka käibemaks. Kokku kuulub seega kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 1062 krooni (s.o 900 krooni, millele lisandub käibemaks 18%). Kohus ei pea võimalikuks menetluskulude väljamõistmisel teha käesoleva lahendiga kostja poolt soovitud tasaarvestust hagejale väidetavalt alusetult välja makstud 1639 krooni osas. Poolte võimalikud vastastikused nõuded ei tulene samast võlasuhtest ning neil puudub omavaheline õiguslik seos. Eelnimetatud summa on kostjal õigus hagejalt tagasi nõuda palgaseaduse §-s 37 sätestatud alustel ja korras.