2-16-116792/14 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Toimetada R K kohtuotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, milleks avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded otsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord. Teates märkida, et kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal R K on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded Seesam Insurance AS esitas 01.08.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 09.12.2016 hagi R K vastu võlgnevuse nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt toimus 03.01.2012 xxxx maja juures liiklusõnnetus, kus U K’le kuulunud ja R K’i poolt juhitud sõiduk xxxx, reg märgiga xxxx, sõitis otsa pargitud sõidukitele xxxx, reg märgiga xxxx, xxxx, reg märgiga xxxx ja xxxx, reg märgiga xxxx. Vastavalt Lõuna prefektuuri 11.04.2012 väärteomenetluse lõpetamise määrusele juhtis kostja mootorsõidukit xxxx, reg märgiga xxxx alkoholijoobes ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud ning sõitis xxxx ees külge pargitud sõidukitele xxxx, reg märgiga xxxx, xxxx, reg märgiga xxxx ja xxxx, reg märgiga xxxx. Kostja põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt, liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes, kui politseile teatamine oli kohustuslik. Lõuna prefektuuri 11.04.2012 väärteomenetluse lõpetamise määruse kohaselt kostja rikkus Liiklusseaduse § 50 lg 3 p 1, § 69 lg 1, § 90 lg 1 p 3, § 94 lg 1 ja § 169 lg 5. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel omas sõiduk xxxx, reg märgiga xxxx, kehtivat kindlustuslepingut nr J284180100 hageja juures, kuid puudus kehtiv kohustuslik liikluskindlustuse poliis. Eelmine poliis (nr J0339768979) oli kehtivusega 02.12.2011 – 28.12.2011. Kuivõrd kostja tsiviilvastutus seoses liikluskahju tekitamisega oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kindlustatud hageja juures, mida tõendab leping nr J284180100, hüvitas hageja vastavalt liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 44 lg-le 1 sõiduki xxxx, reg märgiga xxxx, liikluskahjus saadud vigastuste taastusremondi summas 524,38 eurot, sõiduki xxxx, reg märgiga xxxx

liikluskahjus saadud vigastuste taastusremondi summas 1 037,24 eurot ning juhtumi põhjendatud käsitluskulu oli 130 eurot. 16.11.2014 esitas hageja kostjale kirjaliku nõude hageja poolt hüvitatud kahju hüvitamiseks. 26.11.2014 pöördus kostja hageja poole sooviga tasuda võlgnetav summa maksegraafiku alusel. 28.11.2014 esitas hageja kostjale kompromissettepaneku nr 44/2014, millega kostja nõustus ja asus esitatud nõuet maksegraafiku alusel tasuma. Kuna kostja ei pidanud sõlmitud kompromissist kinni siis 09.05.2015 edastas hageja kostjale meeldetuletuse võlgnetava summa tasumiseks. Kuna kostja sõlmitud kompromisskokkulepet ikkagi tasuma ei hakanud siis 20.12.2015 ütles hageja kokkuleppe üles. Vastavalt T-Lab OÜ arvele nr 0804 oli sõiduki xxxx, reg märgiga xxxx, taastamiskulud summas 524,38 eurot. Vastavalt T-Lab OÜ arvele nr 0801 oli sõiduki xxxx, reg märgiga xxxx, taastamiskulud summas 1 037,24 eurot. Hageja hüvitas eelmärgitud kahjud vastavalt liiklusõnnetuse hetkel kehtinud LKindlS § 35 lg-le 1. LKindlS § 48 lg 2 punktide 2, 4, 7 ja lõike 3 alusel on kostja kohustatud hagejale kahju hüvitama. Kostja poolt hagejale 26.11.2014 edastatud e-kirjaga kostja tunnustab hageja poolt esitatud nõuet kogusummale 1691,62 eurot ja soovis nõuet tasuda maksegraafiku alusel ning 28.11.2014 sõlmisid hageja ja kostja omavahel kompromissi. Hageja ei ole käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ning kostja ei ole sõlminud kompromisslepingut eksimuse tõttu, mistõttu kostjal puudub õiguslik alus nimetatud kokkuleppe tühistamiseks. Kompromisskokkulepe seega kehtib ning on võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt pooltele täitmiseks kohustuslik. Hageja ja kostja vahel 28.11.2014 sõlmitud kompromisskokkuleppe kohaselt oli kostja võtnud endale kohustuse tasuda alates 10.12.2014 iga kuu 10.-ndaks kuupäevaks hageja arvele 20 eurot ja alates 10.05.2015 iga kuu summas 100 eurot. Kostja poolt täideti vaid graafikus toodud kolm esimest makset kokku summas 60 eurot. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele oli hagejal õigus nõuda kogu võlgnetava summa kohest tasumist juhul kui kostja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. Kuna 20.12.2015 kuupäevaks oli kostja viivituses enam kui kahe osa tagasimaksega (9 osamakset oli laekumata) siis seega oli kostja rikkunud sõlmitud kompromisskokkulepet ning hagejal oli lepingust tulenevalt õigus kõnealune kokkulepe üles öelda ja nõuda kostjalt kogu võlasumma kohest tagastamist. Hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromisskokkuleppe kohaselt oli kostja kohustuseks igakuiselt tasuda hagejale vastavalt kokkuleppes määratule teatud rahasumma. Kostja aga rikkus talle kokkuleppega määratud kohustust. Seega tulenevalt eeltoodust ja tuginedes VÕS §-le 101 lg 1 p 4 ja kompromisslepingu tingimustele ütles hageja kostjaga sõlmitud kompromisskokkuleppe üles ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 kohaselt nõuab kostjalt kogu rahalise kohustuse kohest täitmist. Antud juhul on kostja ja hageja kompromisskokkuleppes leppinud kokku, et kui kostja rikub osundatud maksegraafikut, siis on kostja kohustatud iga viivitatud päeva eest maksma hagejale viivist 0,03% viivitatult summalt. Vastavalt kompromisskokkuleppele ja tasumist tõendavale kinnituskirjale täitis kostja oma viimase nõude, mille kuupäevaks oli 23.02.2015. Järgneva osamakse kuupäev muutus sissenõutavaks 10.03.2015 mis on kostjal siiani täitmata siis seega on hagejal õigus arvestada viivitusintressi VÕS § 113 lg 1 alusel alates 11.03.2015. Seega vastavalt kompromisslepingus märgitule (0,03% päevas) on hageja viivisenõude summa kostja vastu 11.03.2015 kuni hagi esitamiseni 09.12.2016 313,27 eurot. Hageja palub kohtult välja mõista võlgnetavalt summalt 1631,62 eurolt kompromisskokkuleppes sätestatud määras kohtulahendi tegemise ajaks juba sissenõutavaks muutunud viivised ning edaspidi viivised kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 18.04.2017. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates

teate avaldamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohus on teatanud, et teeb kohtulahendi teatavaks 15.06.2017. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 18.04.2017 ja loeti kättetoimetatuks 03.05.2017, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 17.05.2017. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Kostja ei ole täitnud poolte kokkulepet kahju hüvitamise kohta. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kuna on rikutud raha maksmise kohustust, on hagejal õigus nõuda selle täitmist, vastavalt VÕS § 101 lg 1 ja VÕS § 108 lg 1, sätestatule. VÕS § 492 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue (regressinõue). Nõude omandajale lähevad VÕS § 167 lg-st 3 tulenevalt üle ka kõik senise võlausaldaja kõrvalnõuded. Seega läheb kindlustusandjale üle ka õigus nõuda viivist. LKindlS § 48 lg 2 punktide 2, 4, 7 ja lõike 3 alusel on hagejal õigus esitada kostja vastu tagasinõue. Seega rahuldab kohus hageja nõude põhivõlgnevuse 1631,62 euro väljamõistmiseks kostjalt. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 1631,62 eurolt kompromisslepinguga kokkulepitud määras 0,03% päevas alates 11.03.2015 kuni hagiavalduse

esitamiseni 09.12.2016 kokku summas 313,27 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni tagastamata põhivõlalt, mistõttu moodustab sissenõutavaks muutunud viivis 15.06.2017 seisuga kokku 405,29 eurot (vt. www.viivisekalkulaator.ee ) ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist kompromisslepinguga kokkulepitud määras 0,03% päevas kuni põhinõude tasumiseni, mille kohus rahuldab. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse 1631,62 euro suurust ehk edaspidine viivis mitte rohkem kui 1226,33 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 250 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik