Võlaõigus › Võõrandamislepingud

kostja mitu varianti probleemi lahendamiseks, sh. pakkus võimaluse 5 nädala jooksul tarnida uus solaariumiaparaat. Kuna ei olnud kostja poolt midagi tehtud, siis esitas hageja kostjale avalduse müügilepingu taganemise kohta ja palus tagastada ettemaks summas 155 595,42 krooni, ning hüvitada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju summas 106 380 krooni. tagastas kostja hagejale 140 196,42 krooni, jättes endale 15 399 krooni viidates tasaarvestusele – solaariumi montaaži, dekoratiivpaneeli vahetuse, demontaaži, konsultatsioonide ja kirjade koostamisega seotud kulude katteks. Kostja hagejale vajalikku dokumentatsiooni solaariumi juhenditega üle ei andnud. Seetõttu ei olnud kuni müügilepingu taganemise momendini hagejal võimalik kasutada tarnitud solaariumi. Seetõttu tekitas kostja hagejale kahju summas 99 120 krooni, mis koosneb alljärgnevast: ettemaksu tagastamisel omavoliliselt endale jäetud summa 15 399 krooni. Kostja hagejale vajalikku dokumentatsiooni solaariumi juhenditega üle ei andnud. Seetõttu ei olnud kuni müügilepingu taganemise momendini hagejal võimalik kasutada tarnitud solaariumi. Seetõttu tekitas kostja hagejale kahju summas 99 120 krooni, mis koosneb alljärgnevast: ettemaksu tagastamisel omavoliliselt endale jäetud summa 15 399 krooni, hageja poolt solaariumi ostmiseks võetud laenusumma eest summas 5 761 krooni, solaariumi administraatoriga sõlmitud töölepingu alusel ajavahemikul eest tasutud töötasu summas 20 000 krooni, saamata jäänud tuluna 57 960 krooni perioodi eest arvestusega, et selles perioodis on 138 tööpäeva ja tööpäeva keskmine töönorm on 60 minutit päevas, minutihind 7 krooni. Hageja palub hagiavalduse kohaselt kostjalt välja mõista 99 120 krooni, kohtukulud jätta kostja kanda. täpsustatud nõude kohaselt palub hageja kostjalt välja nõuda 96 636 krooni sh ettemaksu tagastamisel omavoliliselt kostjale jäänud summa 15 399 krooni, laenu kasutamise eest intressi summas 5 761 krooni, administraatorile väljamakstud töötasu summas 20 000 krooni ning saamata jäänud tulu summas 55 476 krooni. Hageja poolt vähendatud nõue puudutab mitte administraatori töötasu, vaid saamata jäänud tulu, kuna solaariumi 1 minuti töö hind sisaldab kulude hulgas solaariumi administraatori töötasu.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et see on põhjendamatu. Kokkulepitud tarneaeg aparaadile oli alates 5 nädalat. Hinnapakkumisest tuleneb, et kõik tasumisele kuuluvad summad tuli tasuda enne paigaldust. Seetõttu ei olnud hagejal õigust nõuda ega kostjal kohustus paigaldada aparaat enne, kui olid tasutud kõik lepingujärgsed maksed. Hageja pole kostjale 100 % lepingu maksumusest tasunud. Seetõttu polnud hagejal tema enda tegevuse tõttu võimalik solaariumi kasutada. Kostja vahetas puudusega solaariumikaane (värvikahjustus) välja lubatud tarnetähtaja jooksul. Kuna hageja kostjale lepingus kokkulepitud summat ei tasunud siis ei lülitanud kostja ka solaariumit töörežiimile ega andnud dokumente. Hageja poolt esitatud eksperdiarvamusel puudub igasugune tõendamisväärus, kuna ekspert on nentinud, et ei saa midagi tuvastada, kui ei tutvu solaariumiga seestpoolt. Kuna värvikriimustusega detaili vahetus uue vastu toimus lubatud tarnetähtaja piires, väidab kostja, et hageja sai lubatud tarnetähtaja jooksul lepingule vastava eseme. Hageja esitatud kahju hüvitamise nõuded on tõendamata. Hageja on kahjuna nõudnud samaaegselt saamata jäänud tulu kui ka selle tulu saamiseks tehtud kulutusi. Ilma kulutusi tegemata tulu teenida ei oleks saanud, seetõttu on hageja poolt esitatud kahju arvestus ka seetõttu ebaõige. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, kohtukulud jätta hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seletused, tunnistaja ütlused, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Asja materjalidest nähtub, et tegi kostja hagejale hinnapakkumise (tlk 56) salongisisustusele hinnaga 219 106 krooni, ilma käibemaksuta. Nimetatud salongisisustuse hulka kuulus klienditool, pesukoht, valamu, föön ja solaarium. Hinnapakkumise kohaselt oli toodete tarnimise ajaks tellimuse kinnituse alusel kuni 5 nädalat, tellimuse kinnituseks oli vajalik ettemaks 50% ning ülejäänud summa tuli tasuda enne paigaldust. esitas kostja hagejale ettemaksuarve (tlk 57) summas 80 000 krooni. Ettemaksuarvel sisaldus märkus, et vastavalt kokkuleppele tellitakse kaup peale ettemaksu laekumist. Tarneaeg 5 nädalat peale tellimuse kinnitust. maksekorraldusega (tlk 59) tasus hageja kostjale 80 000 krooni. esitas kostja hagejale arve (tlk 58) summa (258 545,10 – ettemaks

80 000=)178 545,10 krooni tasumiseks. krooni.

maksekorraldusega tasus (tlk 59) hageja kostjale 120 000

sõlmisid pooled solaariumiaparaadi ja salongisisustuse müügilepingu (tlk 8-12). Arvestades asjaolu, et sõlmisid pooled kirjaliku müügilepingu, leiab kohus, et selle lepingu sõlmimisega täpsustasid ja muutsid pooled eelnevalt hinnapakkumises toodud tingimusi. Lepingu p 2.1. järgi kohustus ostja müüjale tasuma müügieseme eest 219 106 krooni, millele lisandub käibemaks, p. 2.2. järgi kohustus hageja kostjale ühe pangapäeva jooksul tasuma 200 000 krooni ja ülejäänud summa 58 545,08 krooni hiljemalt 10.-ks maiks. Lepingu p-s 1.2. järgi kinnitab hageja, et on müügieseme üle vaadanud ja on teadlik selle seisukorrast. Lepingu p- s 3.1. järgi leppisid pooled kokku, et müügiõiguse omandiõiguse üleminek müüjalt ostjale läheb peale ostja-poolsete rahaliste kohustuste täielikku täitmist ja kokkulepitud müügihinna täies ulatuses laekumist müüja arveldusarvele. Nimetatud lepingust nähtub, et esemete müügihind jäi samaks, küll täpsustasid pooled rahaliste kohustuste täitmist ja esemete omandiõiguse üleminekut. tehniliste tööde üleandmis – ja vastuvõtuakti (tlk 15) järgi teostati hageja juures solaariumi montaaž. Nimetatud aktil on ka märge, et kaanel olevas dekooris (kaane esipaneelil) on värvikahjustus 55 mm x 9 mm. Tehniliste tööde üleandmis-ja vastuvõtuakti (tlk 16) järgi toimus solaariumi kaane dekoratiivosa vahetus laos olnud varuosaga. Ka tunnistaja PP`i ütlustega on tõendatud, et dekoratiivpaneelil oleva kriimustuse tõttu vähetati paneel välja. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et hageja oleks saanud hakata solaariumi kasutama, kui ta oma rahalised kohustused oleks täitnud. Kostja tellis solaariumi tootjalt uue dekoratiivpaneeli. Asjas puudub vaidlus, et 10-ndaks maiks 2005.a hageja kostjale müügilepingust tulenevat summat 58 545,08 krooni ei tasunud, millest tulenevalt vaidlusaluse solaariumi omandiõigus hagejale ka üle ei läinud. Tehniliste tööde üleandmis-ja vastuvõtuakti järgi toimus solaariumi kaane ülemise dekoori vahetus. kirja (tlk 76-77) kohaselt teatas kostja, et ta on tarninud hagejale seadmed, kuid hageja poolt on tasumata 58 545,80 krooni. Nimetatud kirjaga teatas kostja, et kui hageja ei tasu hiljemalt kostjale tasumata 58 545,08 krooni, siis taganeb kostja sõlmitud lepingust ning esitatud pretensioon on sellisel juhul käsitatav lepingust taganemise teatena. teatas hageja asja lepingutingimustele mittevastavusest ning palus kostjal solaariumiaparaat asendada uue samasuguse aparaadiga, kuivõrd selle parandamine ebaõnnestus. Vastuseks kostja pretensioonile teatas hageja, et keeldub oma kohustuse täitmisest kuni kostja on oma kohustuse täitnud. VÕS § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Ostuhinna tasumise kohustus on vastastikune kohustus kostja kohustusega anda müüjana hagejale kui ostjale üle müüdud esemete valdus ja omand. Antud asjast nähtub, et hageja oma kohustust tasuda müügihind ei täitnud. VÕS § 111 lg 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või kinnitanud, et ta kohustuse täidab, lg 3 kohaselt ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Seega on ostjal VÕS § 111 lg 1 ja 3 järgi õigus keelduda ostuhinna tasumisest, kuni müüdud ese ei ole talle üle antud või kui see on üle antud oluliste puudustega.

Kohus leiab, et hageja poolt oma rahalise kohustuse täitmisest keeldumine oli esitatud asjaoludel lubamatu. Asjast nähtub, et tarnitud solaariumi esipaneelil oli 5,5 cm x 0,9 cm suurune värvikahjustus, peale solaariumi montaaži hageja juurde vahetati paneel laos olnud varuosaga ning kostja tellis koheselt tootjalt ka uue dekoratiivpaneeli. Seega oli kostja poolt leping täidetud suuremas osas, ning hageja poolt oma kohustuse täitmata jätmine on käsitletav hea usu põhimõtte vastase käitumisena. Kohus leiab, et asjas ei ole ka tõendatud, et peale seda kui vahetati tootjalt tellitud dekoorpaneel paigaldatud paneeli vastu, oleksid seadmel tekkinud olulised puudused, mis põhjendaksid peale nimetatud kuupäeva hageja poolt lepingu täitmata jätmist. Asja materjalidele lisatud ekspertiisiakti (tlk 18-19) p-st 2 nähtub, et ekspertiisiks esitatud solaariumi ülekontrollimisel tuvastas ekspert luminestsentslampide pealispinnal olevad sõrmejäljed ning asjaolu, et solaarium ei ole funktsionaalne ja ei tööta vastavalt parameetritele. Muud ekspertiisiaktis märgitud puudused on eksperdi poolt tuvastatud eelnevalt poolte poolt koostatud dokumentide alusel sh. hageja pretensiooni alusel. Seega tuleb asuda seisukohale, et ekspert solaariumi ülekontrollimisel kinnitussõlmede paindumist (mis võiks olla eseme puuduseks) ei tuvastanud. Selle asjaolu üle, et solaarium ei olnud töökorda reguleeritud poolte vahel vaidlus puudub. Kostja väidete kohaselt oli seade reguleerimata, kuna hageja ei olnud lepingujärgset summat tasunud ja seadme omandiõigus ei olnud seega hagejale üle läinud. VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Asjas puudub vaidlus, et kostja poolt antud täiendava tähtaja jooksul hageja 58 545,80 krooni ei tasunud. Seega toimus kostja poolt vastavalt tema . kirjale lepingust taganemine . VÕS § 116 lg 3 kohaselt kui lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ositi ja oluline lepingurikkumine leidis aset üksnes mõne kohustuse või kohustuse osa suhtes, võib kahjustatud lepingupool taganeda lepingust üksnes selle kohustuse või kohustuse osa suhtes. Antud asjas oli müügilepinguesemeteks solaarium ja juuksuritööks vajalikud seadmed. Poolte vahel puudub vaidlus, et lepingu osa mis käsitleb juuksuritööks vajalikke seadmeid on mõlema poole poolt kohaselt täidetud. Seega taganes kostja lepingust osaliselt – solaariumi müügiosas. VÕS § 188 lg 2 kohaselt kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Peale lepingust taganemist tekkis kostjal kohustus tagastada vastavalt VÕS §-le 189 lg 1 hageja poolt solaariumi eest tasutud summa ja hagejal tekkis kohustus anda kostjale solaarium üle. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et solaariumi demontaaži oleks takistatud. Kostja kandis hagejale summa 140 196,42 krooni üle Puudub vaidlus, et arvet (tlk 29) aluseks võttes jättis kostja hagejale tagastamata 15 399 krooni. Kohus leiab, et kostja õigustus taolisele käitumisele on põhjendamatu. Olukorras kus lepingust tulenev vaidlus sai alguse kostja poolt puudusega (kuigi väheolulise) eseme tarnimisest ning lõppes lepingust taganemisega, oleks mõistlikkuse ja hea usu põhimõtte vastu jätta hageja kanda kostjale lepingu taganemisest tekkinud kulud. Seega on hagi summas 15 399 krooni osas põhjendatud. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu alusel üleantu tagastamiskohustuse täitmiseks. vastuse kohaselt (tlk 22) osutas kostja, et on hagejaga sõlmitud lepingust taganenud. Selleks, et pooltevaheline vaidlus laheneks kokkuleppel tegi kostja ettepaneku hagejale, et ta tellib uue solaariumiaparaadi ning hageja tasub võlgnevuse. teatas hageja (tlk 23), et on põhimõtteliselt uue solaariumi tarnimisega nõus, kuid soovib poolte seaduslike esindajate kokkusaamist. läbirääkimistel koostati protokoll (tlk 24), kus kostja tegi 2 ettepanekut vaidluse lahendamiseks. (tlk 25, tõlge lk 87) teatas hageja, et soovib uue solaariumi paigaldamist 3 nädala jooksul ja tegi ettepaneku uue lepingu sõlmimiseks. teatas kostja, et on nõus tarnima uue solaariumi 3 nädala jooksul peale poolte vahel kirjalikku kokkuleppe sõlmimist. Eeltoodust nähtub, et peale kostja poolt lepingust taganemist asusid pooled uutele läbirääkimistele uue lepingu sõlmimiseks. Seda, et pooled soovisid uue kirjaliku lepingu sõlmimist, tõendab nii hageja kirjas kui ka kostja kirjas sisalduv. Asjas puudub vaidlus, et

uue lepingu sõlmimiseni ei jõutud. teatas (tlk 86) hageja lõpetab omapoolselt lepingu, kuna kostja on jätnud oma kohustused täitmata. Asjas on hageja tuginenud sellele, et taganes lepingust. Kohus asub seisukohale, et kuna uued uue lepingu sõlmimiseni ei jõudnud, polnud hagejal võimalik ka lepingust taganeda. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõuded. Kohus leiab, et hageja kahju nõuded (otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu) tuleb jätta rahuldamata. Asjas puudub vaidlus, et hageja kohaselt lepingujärgset summat kostjale üle ei kandnud. Vastavalt lepingu p-le 3.1. leppisid pooled kokku, et müügieseme omandiõigus läheb hagejale üle peale müügisumma täies ulatuses tasumist. Kuna hageja poolt müügisummat ei tasutud ei tekkinud tal omandiõigust vaidlusalusele solaariumile. AÕS § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Asjas on tuvastamist leidnud, et kostja poolt takistusi vaidlusaluse eseme omandiõiguse üleminekuks tehtud ei ole seega ei tekkinud hagejal kahju mitte kostjast tulenevatest asjaoludest, vaid hageja enda käitumise tõttu. Kohus osutab, et VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus osutab, et antud asjas võib tõusetuda küsimus viivisenõude esitamise õigusest, kuna kostja poolt lepingust taganemine toimus , kuid tagastamisele kuuluv rahasumma tasuti alles . Sellist nõuet aga antud asjas esitatud ei ole. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja on palunud kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu ja õigusabikulud ning kostja on palunud välja mõista õigusabikulud. Antud asjas tuleb hagi rahuldada osaliselt. Vastavalt kehtinud TsMS §-le 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Arvestades vaidluse iseloomu ja juhindudes TsMS §-dest 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 leiab kohus, et hagejalt tuleb kostja kasuks kohtukulude katteks välja mõista 3000 krooni.

Krista Kirspuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.