Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. aprill 2007.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-10422 (endine nr 2/228-16494/05)
Tsiviilasi
OÜ hagi AN vastu 6520,08 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepingulised esindajad: SE (AS XXX) Kostja: AN(isikukood XXX, elukoht XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Välja mõista AN’ult menetluskulu 366 (kolmsada kuuskümmend kuus) krooni OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue 29.06.2005.a. esitas OÜ hagi AN vastu 6520,08 krooni saamiseks. Nõue tuleneb AS-i (AS-i õigusjärglane) ja kostja vahel 10.08.2000.a. sõlmitud tähtajalisest XXX Lepingust nr XXX, mille alusel AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu seisuga 10.02.2001.a. oli kostja põhivõlgnevus AS-i ees summas 3260,04 krooni (mis vastavalt 20.04.2005.a. saldo kinnitusele koosneb telefonimaksetest 2200,04 krooni, kõneteenused 60,00 krooni ja leppetrahvist 1000 krooni). Vastavalt Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60.00 krooni. Kuigi perioodil 03.1998-28.02.2001 kehtinud Üldtingimustele oli viivise määraks 0,5 %, arvestab hageja viivisevõlgnevust antud asjas määraga 0,15 %. Hageja on arvestanud kostjale viivist alates 10.02.2001.a. – 17.06.2005.a.
(1587 päeva), kokku summas 5380,03 krooni. Tegutsedes heas usus vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viivise tasumist summas 3260,04 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 3260,04 krooni, viivise summas 3260,04 krooni, riigilõivu summas 560,00 krooni ja õigusabikulude katteks 326,00 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista, kuna lepingu sõlmimise ajast on möödunud viis aastat ning palub jätta hagi rahuldamata, sest kostja leiab, et hagi on aegunud. Kostja mäletamist mööda, kuna lepinguline külg teda ei rahuldanud tagastas ta selle koheselt. Kostjale ei selgitatud lepingu sisu. Võlgnevuse kohta jõudis teade kostjani alles 10.09.2005.a., seoses sellega palub kostja jätta rahuldamata viivise nõue. Kostja ei tekitanud olukorda tahtlikul. Peale võlgnevuse teatise kätte saamist pöördus kostja kohe aadressile Jõe 3, et saada selgitust, kuid sealt keelduti selgitamast. Kostja leiab, et osad dokumendid on kohtule esitamata. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega ja vaidleb nendele vastu. Vastavalt poole vahel sõlmitud lepingule on kostja tarbijana endale võtnud kohustuse tasuda teenuste eest, mis talle on osutatud, tähtaegselt ning tingimustega kehtestatud arvelduskorra kohaselt ning kostja on kohustatud vastutama laepingu nõuetekohase täitmise eest. Hageja selgitab, et hagi ei ole aegunud ning on esitatud kohtule seadusega lubatud tähtajal. Hageja teatab, et on esitanud kõik asjas tähtsust omavad dokumendid ja leiab, et hagi on tõendatud. Hageja teatab, et ei soovi olla kohtuistungil ärakuulatud ja jääb oma nõude juurde ning palub kostjalt välja mõista põhivõlg 3260,04 krooni, viivised 3260,04 krooni. Kohtukulud palub jätta kostja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, ilma kohtuistungit pidamata. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel sõlmitud tähtajaline (tähtajaga üks aasta) XXX Lepingu nr XXX. Tulenevalt hageja poolt esitatud arvetest ja viivisearvutustest on hageja arvestanud kostja põhivõlaks 3260,04 krooni (mis vastavalt 20.04.2005.a. saldo kinnitusele koosneb telefonimaksetest 2200,04 krooni, kõneteenused 60,00 krooni ja leppetrahvist 1000 krooni, tlk. 14) ja viivise põhivõla ulatuses summas 3260,04 krooni. Kostja tasus lepingu sõlmimisel ettemaksu: 200,00 krooni kuumaks XXX ja 299,00 krooni telefoni XXX eest, kokku 499,00 krooni. 20.04.2005.a. saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 21.12.2000.a. Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale väidetavalt 26.01.2001.a. esitatud lõpparve nr XXX, milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksed summas 2200,04 krooni, kõneteenused summas 60,00 krooni ja leppetrahv summas 1000,00 krooni.
Nimetatud arvet kohtule esitatud ei ole, samuti ei viidata leppetrahvile 03.98-28.02.2001 kehtinud XXX Mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimustes. Kohtule on esitatud arved nr XXX, mille alusel kostja võlgneb hagejale kuumaksed 11 kuu eest, summas 2200,04 krooni, teenuse peatamise tasu summas 60 krooni ja leppetrahvi 1000 krooni. TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Seega ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel nõuda. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Antud juhul kokkulepet leppetrahvi kohta esitatud ei ole, seega kohtu hinnangul on leppetrahvi nõue põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus on seisukohal, et kuna hageja lõpetas kostjaga lepingu ühepoolselt 21.12.2000.a., siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kuumaksed 4 kuu eest, summas 800 krooni. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele teenuse lõpetamise tasu 60 krooni. TSK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Vastavalt Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele p-le 7.4 pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60,00 krooni. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivised kohtu poolt välja mõistetud võlgnevuse 860 krooni ulatuses. Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1720,00 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv summas 280,00 krooni. TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast. Hageja õigusabikulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 86,00 krooni s.o 5% hagi rahuldatud osast. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.