Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kohtule XXXXX esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja MM XXX. a tarbijakrediidilepingu nr XXX kt, millega hageja andis MM’le laenu summas 35 000 krooni. Raha kasutamise eest kohustus kostja tasuma intressidena 25.08% krediidisummast aastas. Hageja sõlmis XXX KO’aga käenduslepingu, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest lepingust. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 140 910 krooni ning käenduse tähtajaks XXX Kostja jättis alates XXX nõuetekohaselt tasumata lepingujärgsed maksed. Hageja ütles XXX lepingu üles. Pärast lepingu ülesütlemist on kostjad hagejale tasunud XXX 312.50 krooni, mille hageja arvestas võla sissenõudmisega seotud kulude katteks. Hagiavalduse kohselt võlgnevad kostjad hagejale seisuga XXX. a 52 433.04 krooni, millest 35 000 moodustab tagastamata krediidisumma, 9 313.45 krooni moodustab intress, 7 000 krooni leppetrahv, 32.09 krooni viivis ja 1 087.50 võla sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 100, § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128 lg 1, 2 ja 4, § 142 lg 1 ja § 145 lg 1 ja 2 alusel palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 72 059.60 krooni millest 35 000 moodustab tagastamata krediidisumma, 9 313.45 krooni moodustab sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 7 000 krooni leppetrahv, 3 471.14 krooni viivis ja 16 500 kahjuhüvitis. Kostja vastus Kohtule XXX esitatud vastuses tunnistab kostja MM hagi. Kostja KO sai hagimaterjalid XXX, kuid kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohtu põhjendused XXX määrusega määras kohus lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 403 alusel kirjalikus menetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määratud tähtaja jooksul kohtuistungi määramist ega nende ärakuulamist, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseadus § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu ning § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama seaduse § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtukulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele hageja menetluskulu (s.h. riigilõiv 2 000 krooni) täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.