Otsuse tegemise aeg ja koht 04.04.2025 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-22-623
Tsiviilasi
PlusPlus Capital AS hagi N M vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 2890,57 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, Tartu mnt esindajad 83-601, 10115 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: C K (PlusPlus Legal OÜ, e-post: xxx); Kostja: N M (isikukood xxx, xxx). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada hageja alternatiivse nõude osas.
2.Mõista kostjalt N Mlt (isikukood xxx) hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) kasuks välja 2682,55 (kaks tuhat kuussada kaheksakümmend kaks eurot ja 55 senti), millest 1865,65 eurot on põhinõue ja 816,65 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt N Mlt (isikukood xxx) hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) kasuks välja viivis põhinõudelt 1865,65 eurolt alates 01.10.2024 kuni tasumata põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt N Mlt (isikukood xxx) hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) kasuks menetluskuludena välja 1905 (üks tuhat üheksasada viis) eurot, millest 1170 eurot on kulud õigusabile ja 735 eurot menetluses tasutud riigilõivud.
3.Mõista kostjalt N Mlt (isikukood xxx) hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) kasuks välja viivis menetluskuludelt 1905 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palus kostjalt hagiavalduses välja mõista põhinõudena 701,14 eurot, intressina 1237,57 eurot ja viivisena 222,78 eurot. Kostja ja OÜ Xxx kreeditorina sõlmisid 28.08.2017 lepingu XXX/xxx, mille alusel liisis kostja kapitalirendilepingu alusel sõiduki. Lepingu kohaselt võimaldas OÜ Xxx kostjale kokku 2541 eurot. Kostja kohustus sõiduki omandamise eest tasuma maksegraafiku alusel igakuiselt väljaostu- ja intressimakseid. Sõiduki omand pidi kostjale üle minema liisingulepingust tulenevate kõigi kohustuste nõuetekohase täitmise korral. Maksegraafikus leppisid pooled kokku annuiteedi ehk kostja kohustuse alates 30.08.2017 kuni 30.07.2023 igas kuus tasuma võrdses summas osamakseid 96,02 eurot, millest väljaostumakse osa igakuiselt suurenes ning intressimakse osa vastavalt vähenes.
2.Kostja ja OÜ Xxx sõlmisid 07.06.2018 lepingu lisa XXX/xxx-G1, mille kohaselt laenu summat suurendati 22,10 euro võrra seoses sellega, et laenuandja loobus eelmärgitud summas enne lisa jõustumist kehtinud graafiku järgsest viimasest maksetähtpäevast kuni 20.05.2018 arvestatud intressi nõudmisest, mistõttu väljamakset eelmärgitud summas laenusaajale ei tehtud. Maksegraafiku koostamise meetodina leppisid pooled kokku annuiteedi, s.o kostja kohustus alates 20.06.2018 kuni 20.08.2023 igas kuus tasuma võrdses summas osamakse 96,77 eurot, millest väljaostumakse osa igakuiselt suurenes ning intressimakse osa vastavalt vähenes.
3.Kostja rikkus lepingut ega tasunud lepingu alusel maksegraafikujärgseid osamakseid. Kuna tsiviilasjas nr 2-21-108962 20.10.2021 tehtud kohtuotsuses leiti, et laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud, puudus hagejal sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu ning õiguslik alus viivise, intressi ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks. Seetõttu esitas hageja alternatiivse nõude, kuna tegu on kestvuslepingu alusel sissenõutavaks muutunud nõudega osamaksete osas. Hageja esitas ka esialgse võlausaldaja tahteavalduse lepingu ülesütlemiseks.
4.25.01.2021 loovutas OÜ Xxx oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Hageja saatis kostjale võlateatisi, millistele kostja jättis reageerimata.
5.Hageja esitas ka alternatiivse nõude. Hageja on nõude osaliselt tagasi loovutanud ning samal päeval on OÜ Xxx teinud uue teate hagejale sissenõutavaks muutunud nõude loovutamise kohta. Seega on hagiavalduses toodud osamaksete osas nõue muutunud sissenõutavaks nende maksete tasumise tähtaja möödumisega.
6.Liisinguandja ja liisinguvõtja leppisid kokku krediidi tagastamises maksegraafiku alusel. Hageja viitas VÕS § 82 lõikele 1. Kostja tasus lepingu alusel osamaksete katteks kokku 786,31 eurot. Kostja tasus lepingu lisa alusel osamaksete katteks kokku 2248,23 eurot.
7.Hageja menetlusedokumendi koostamise ajaks 13.01.2022 olid sissenõutavateks muutunud osamaksed alates 20.04.2020 kuni 20.12.2021 kogusummas 1938,71 eurot (701,14 eurot + 1237,57 eurot). Kui kohus ei saa lugeda lepingut lõppenuks ning kostja oma kohustust ei tasu, ei ole menetlusdokumendi koostamise aja seisuga veel sissenõutavaks muutunud osamaksed alates 20.01.2022 kuni 20.08.2023 ning selles osas saab hageja esitada oma nõuded eraldi menetluses. 20.04.2020 kuni 20.12.2021 osamaksete kogusummas 1938,71 eurot tasumise tähtpäevad on möödunud. Seetõttu on hagejal õigus nende tasumist VÕS § 108 lg 1 järgi nõuda. Eeltoodut arvestades palus hageja alternatiivselt kohtul rahuldada nõue sissenõutavaks muutunud osamaksete 1938,71 eurot osas.
8.Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1. Lepingust tulenevalt on viivisemäär võrdne intressimääraga 41,40% aastas. Laenuandjal on õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mille pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Hageja arvestab viiviseid alates osamakse maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni, võttes aluseks lepingu p.5.3 sätestatud lepingulise aasta intressimäära, millest tulenevalt on sissenõutavaks muutunud viivis 222,78 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas summas, kui on põhinõue.
9.Hageja viitas VÕS § 76 lõikele 1 ja § 82 lõikele 1. Kogumis palus hageja kostjalt välja mõista põhinõudena 701,14 eurot, intressina 1237,27 eurot ja viivisena 222,78 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 350 eurot ja kulud õigusabile 420 eurot. Hageja palus välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
10.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja on tunnistanud laenu kättesaamist ja ei vaidle sellele vastu. Hageja hinnangul menetluse lõpetamise alust ei esine. Kostja on välja toonud teise kohtulahendi ehk Harju Maakohtu 20.10.2021 otsuse tsiviilasjas nr 2-21-108962. Maakohus lahendas tsiviilasjas nr 2-21-108962 hagi järgmistel asjaoludel. Xxx OÜ ja kostja vahel on sõlmitud 28.08.2017 laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr XXX/xxx ning 07.06.2018 sõlmitud lisa nr XXX/xxx-G1Hageja hinnangul oli see laenuleping üles öeldud. Laenu- ja tagatisomandamise leping nr XXX/xxx ja lisa nr XXX/xxx-G1 on samad, millele hageja tugineb käesolevas asjas.
11.Hageja hinnangul võib esineda menetluse lõpetamise alus hageja nõude osas, kus hageja nõuab kostjalt Xxx OÜ-lt ja kostja vahel 28.08.2017 sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr XXX/xxx ning 07.06.2018 sõlmitud lisa nr XXX/xxx- G1 tuleneva põhinõude 1880,65 eurot, intressi 147,74 eurot, viivise 165,94 eurot ja sissenõudekulu 30 eurot tasumist ning põhjendab nõuet sellega, et nõue on sissenõutavaks muutunud lepingu ülesütlemisega.
12.Hageja on põhjendanud oma nõudeid alternatiivsete asjaoludega ning on vähendanud nõuet. Hageja on seisukohal, et seetõttu ei saa kohus menetlust lõpetada, vaid menetlust tuleb jätkata nõude lahendamiseks alternatiivsel alusel. Kohus ei pea menetlema hageja nõuet TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel edasi asjaoludel, mis kattuvad tsiviilasjas nr 2-21-108962 lahendatud hagi aluseks olevate asjaoludega. Kohus saab jätkata menetlust hageja nõude osas, mis on esitatud alternatiivsel alusel.
13.Krediidikulukuse määr ei ole vastuolus VÕS § 406 2 lõikega 1 ja laenulepingud ei ole tühised. Tarbijakrediidilepingus kokkulepitava intressimäära suurus on VÕS § 4062 lg 1 ja § 406 lg 1 järgi piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga, mis ei tohtinud ületada lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kuna tarbijakrediidilepingus kokkulepitava
intressimäära suurus on piiratud krediidikulukuse määra ülempiiriga ja intressimäära suurus määrab ära viivise suuruse, on võlaõigusseaduses tarbijakrediidilepingule kohalduvates sätetes (VÕS § 406 2 lg 1, § 406 lg 1 ja § 415 lg 1) reguleeritud tarbijakrediidilepingule kohalduva viivise ülempiir.
14.Lepingu XXX/xxx kohaselt on krediidi kulukuse määr 52,12 % aastas ja lisa nr XXX/xxx-G1 kohaselt on krediidi kulukuse määr 50,23 % aastas. Lepingute sõlmimiste ajal 28.08.2017 ja 07.06.2018 oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 18,92 % aastas ja 20,01 % aastas. Kolmekordne määr oleks seega 56,76 % aastas ja 60,03 % aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingud krediidi kulukuse määr rohkem kui 3 korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra ja seega ei saa lepingud olla tühised VÕS § 4062 lõike 1 alusel.
15.Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega kohtule 02.02.2021 nõude loovutamise teatise, mille kohaselt on Xxx OÜ loovutanud nõude kostja vastu hagejale. Omandiõigus nõudele on hagejale üle läinud 25.01.2021. 02.12.2021 edastas hageja nõude tagasiloovutamise lepingu lisa, millega loovutas nõuded esialgsele võlausaldajale tagasi, et viimane saaks seaduspäraselt lepingu lõpetada.
16.Xxx OÜ edastas kostjale lepingu ülesütlemise teate 06.12.2021 postiga, tähitult ja e-kirjana. Kostja on teate kätte saanud e-toimiku vahendusel 17.01.2022 koos hagiavaldusega. Kostja oma kohustusi senini täitnud ei ole ning lepingust tulenevad kohustused on sissenõutavaks muutunud täies ulatuses VÕS § 416 lg 1 alusel. Hageja esitas Xxx OÜ seadusliku esindaja H R (isikukood xxx) 15.03.2022 kinnituse nõude loovutamise kohta. Hageja esitas Xxx OÜ äriregistri väljavõtte, millest nähtuvalt allkirjastas kinnituse nõude loovutamise kohta Xxx OÜ juhatuse liige. Xxx OÜ kinnitas, et on loovutanud 28.12.2021 hagejale 28.08.2017 lepingu nr XXX/xxx ja 07.06.2018 selle lisast nr XXX/xxx-G1 tulenevad nõuded kostja vastu.
17.28.08.2017 lepingu nr XXX/xxx ja 07.06.2018 selle lisast nr XXX/xxx-G1 tulenev põhiosa võlgnevus on 1880,65 eurot. Omandiõigus nõudele on hagejale üle läinud 28.12.2021. Olukorras, kus võlausaldaja Xxx OÜ on loovutanud nõuded kolmandale isikule ehk hagejale, ei saa eeldada, et õigused ei ole piisavalt määratletavad. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele (VÕS § 164 lg 2). Lähtuda saab sellest, et võimalikud kõrvalnõuded (näiteks intress, viivis), mis on seotud loovutatud nõudega, lähevad üle uuele võlausaldajale. OÜ Xxx loovutas lepingust tulenevad nõuded kostja vastu tervikuna hagejale ja nõuded läksid hagejale üle 28.12.2021.
18.Hageja esitas lepingu ülesütlemise avalduse koos hagiavaldusega. Kostja sai selle kätte 17.01.2022 ega ole 14 päeva jooksul kohustusi täitnud VÕS § 416 lg 1 alusel. Kostja kohustused on muutunud sissenõutavateks. Lepingu ülesütlemise avaldust saab esitada ka kohtumenetluses. Laenuleping on 01.02.2022 seisuga üles öeldud. Sellest tulenevalt muutub ebaõigeks hageja nõue viiviste ja intresside osas praegusel kujul. Kui laenulepingu ülesütlemise ajaks lugeda 01.02.2022, on kostjal olnud võimalus mõistliku aja jooksul võlgnevust tasuda. Kostja ei ole seda tänaseni teinud. Kostja ei ole vaidlustanud lepingute sõlmimist.
19.Sõiduk müüdi enampakkumisel ning selle hinnaks kujunes 287 eurot, sest sõidukil esinesid puudused. Sõiduki süüde läks sisse ja starter töötas, kuid sõiduk ei käivitunud. Sõidukil esines iluvigu (täkked, kriimud, rooste, mõlgid). Esimesel stangel puudus osa detaile, paremal tagumisel tiival ja uksel olid näha kokkupõrke jäljed. Sõiduki müügihind arvestati maha kostja põhiosa võlgnevuselt. Hageja esitas selle kohta arvestuse koos kostja tasutud summade ära näitamisega. Kui kostja leiab, et sõiduk müüdi turuhinnast odavama hinnaga, peab seda väidet tõendama kostja.
20.Arvestades kostja tasutud makseid ja sõiduki müügihinda, on kostja tagastamata laenu põhiosa 2451,89 eurot. Pooled sõlmisid 07.06.2018 lepingu lisa, millega laenu summat suurendati 22,10 euro võrra seoses sellega, et laenuandja loobus eelmärgitud summas enne lisa jõustumist kehtinud graafiku järgsest viimasest maksetähtpäevast kuni 20.05.2018 arvestatud intressi nõudmisest ning tasumata
põhivõlgnevuseks moodustus lepingu lisa kohaselt 2473,99 eurot (2451,89 eurot + 22,10 eurot). Seega on kostjal tasumata põhiosa 1880,65 eurot (2473,99 eurot - 593,34 eurot).
21.Lepingust tulenev viivise kokkulepe on VÕS § 35 lg 1 mõttes tüüptingimus. Kuna seadusandja lubab VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandale lause alusel tarbijalt nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus intressimäärana ette nähtud, ei saa sellist viivise kokkulepet pidada VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühiseks.
22.Kostja sõlmis lepingud 28.08.2017 ja 07.06.2018. Sellel ajal ei ületanud lepingud eraisikutele lubatavat krediidikulukuse määra. Hageja jäi viivisemäära 41,40% aastas juurde. Hageja ei ole intressi arvutanud viiviselt. Kui võlgnik satub kohustuste täitmisega uuesti viivitusse, keelab VÕS § 113 lg 6 sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt viivise arvestamise. Lähtuvalt eeltoodust vähendas hageja põhinõuet ja arvestab viivist tasumata põhiosalt 1858,55 eurolt (1880,65 eurot - 22,10 eurot) ning intressidele lisandub 07.06.2018 laenu summa suurendamisega 22,10 eurot seoses sellega, et laenuandja loobus eelmärgitud summas enne lisa jõustumist kehtinud graafiku järgsest viimasest maksetähtpäevast kuni 20.05.2018 arvestatud intressi nõudmisest. Liisingulepingu p-de 4.1 järgi kohustus kostja lisaks väljaostumaksetele tasuma intressi määraga 3,45% kuus ning 41,40% aastas. Intressi arvestamisel lähtus pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360 päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates.
23.Kreeditoril oli õigus nõuda kuni liisingulepingu ülesütlemiseni arvestatud intressi tasumist alates 21.02.2019 kuni 31.01.2022 summas 2302,64 eurot. Lepingu ülesütlemise järel on sissenõutavaks muutunud intress 2324,74 eurot (2302,64 eurot + 22,10 eurot).
24.Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist. Hageja arvestab viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 01.02.2022 kuni 16.03.2022, lugedes viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäära. Lepingust tulenevalt on viivisemäär võrdne intressimääraga 41,90 % aastas.
25.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et mõistlik esindaja tunnitasu on 50 eurot. Selline väide on alusetu. Hageja esindajal kulus hagiavalduse koostamiseks 3,5 tundi, mis on sarnaste hagide puhul tavaline aeg. Hageja menetluskuludeks antud asjas on tasutud riigilõiv 350 eurot ja kulud õigusabile. Dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile (1,5 tundi) kulus 180 eurot, hagiavalduse koostamisele ja esitamisele (2 tundi) kulus 240 eurot. Kostja 22.02.2022 vastusega tutvumisele ja õiguslikule analüüsile (3 tundi) kulus 360 eurot. Hageja 16.03.2022 seisukoha koostamiseks (3,5 tundi) ning tõendite hankimiseks (1 tund) kulus 540 eurot. Menetluskulude nimekirja koostamiseks (0,25 tundi) kulus 30 eurot. Kokku on kulud õigusabile 1350 eurot. Hageja on piiratud käibemaksukohuslane ega saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hageja palus välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
26.Asja uuel läbivaatamisel maakohtus esitas hageja 30.09.2024 seisukoha, milles rõhutas, et alternatiivne nõue põhineb sellel, et kostja rikkus lepingut ega tasunud graafikujärgseid osamakseid. Kuna tsiviilasjas nr 2-21-108962 tehtud otsuses leiti, et laenulepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, esitaski hageja alternatiivse nõude. Menetlusdokumendi esitamise ajaks oli aga laenuleping lõppenud viimase osamakse tähtaja saabumisega.
27.VÕS § 82 lg 1 kohaselt tuleb krediit osamaksetena tagastada maksegraafikus märgitud aegadel. Kostja tasus 28.08.2017 sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr XXX/xxx osamaksete katteks kokku 786,31 eurot, millest 89,11 eurot on arvestatud põhiosa katteks, 695,76 eurot intressi katteks ning 1,44 eurot viivise katteks. Kostja tasus 07.06.2018 sõlmitud lepingu lisa XXX/xxx-G1 katteks kokku 1961,53 eurot, millest 321,34 eurot on arvestatud põhiosa katteks, 1614,06 eurot intressi katteks, 6,13 eurot viivise katteks, 16,68 eurot võlateatiste katteks ning 3,32 eurot käibemaksu katteks.
28.Esialgse võlausaldaja laekumiste info kohaselt on kostja tagastanud alates 31.08.2017 kuni 04.02.2020 kokku 2747,84 eurot (786,31 eurot + 1961,53 eurot). Hageja hinnangul on lisatud tabelist
võimalik aru saada, millal ja mille katteks on kostja tasumised arvestatud (viivis, intress vms). Hageja tegi esialgsele võlausaldajale täiendava päringu kostja tasumiste osas, et kostjal ja kohtul oleks võimalik kontrollida ülaltoodud tabelite õigsust. Seega on hageja tõendanud kostja teostatud makseid ja nende suurust. Kui kostja leiab, et ta on teinud suuremas ulatuses makseid, tuleb tal neid väiteid tõendada.
29.Kostja väited on vastuolus asjas esitatud tõenditega. Xxx OÜ ja kostja vahel on 28.08.2017 sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise leping nr XXX/xxx, mille alusel väljastas Xxx OÜ kostjale laenu 2 420 eurot, millele lisandus lepingutasu 121 eurot. Kostja tasus 28.08.2017 lepingu XXX/xxx alusel põhisummana alates 31.08.2017 kuni 22.05.2018 kokku 89,11 eurot. Seega on kostjal tasumata 28.08.2017 sõlmitud lepingu nr XXX/xxx alusel 2451,89 eurot (2420 eurot + 121 eurot = 2541 eurot 89,11 eurot).
30.Vaidlus puudub selles, et 07.06.2018 sõlmisid Xxx OÜ ja kostja laenulepingu lisa nr XXX/xxxG1, milles leppisid kokku laenusummaks 2 473,99 eurot, kohustusega tagastada laen ja intress hiljemalt 20.08.2023. Poolte 07.06.2018 sõlmitud lepingu nr XXX/xxx-G1 kohaselt suurendati laenu summat 22,10 euro võrra seoses sellega, et laenuandja loobus enne lisa jõustumist kehtinud graafiku järgsest viimasest maksetähtpäevast kuni 20.05.2018 arvestatud intressi nõudmisest, mistõttu väljamakset eelmärgitud summas laenusaajale ei tehtud. Seega kujunes kostja laenu summaks 2 473,99 eurot (2473,99 eurot + 22,1 eurot). Kostja tasus 07.06.2018 sõlmitud lepingu lisa nr XXX/xxx-G1 alusel põhisummana alates 07.06.2018 kuni 04.02.2020 kokku 321,34 eurot. Seega on kostjal tasumata 07.06.2018 sõlmitud lepingu lisa nr XXX/xxx-G1 alusel 2152,65 eurot (2473,99 eurot - 321,34 eurot).
31.Tagatiseks olnud sõiduk on 17.07.2020 võõrandatud 287 euro eest xxx OÜ-le enampakkumisel. Tegu on tavapärase oksjoni mudeliga, milleks on enampakkumine. Enampakkumises osales 957 vaatajat ajavahemikul 10.06.2020 kuni 17.06.2020. Kui kostja väidab, et ta oleks saanud parema hinnaga sõidukit müüa, tekib küsimus, miks ta andis 08.06.2020 liisingueseme üle liisinguandjale realiseerimiseks ja miks ta ei võõrandanud seda ise. Liisinguese ei olnud müügikõlbulik ning vara oli tehniliselt väga halvas seisukorras, mille eest vastutas kostja.
32.Esialgse võlausaldaja koostööpartner hindas sõidukit selle tagastamise hetkel 08.06.2020. Hindamise kohaselt on sõiduk osalenud neljas avariis. Lähtuvalt eeltoodust tegi liisinguandja liisingueseme müügiks mõistlikke pingutusi ehk selgitas välja liisingueseme puudused, lisas pakkumise oksjoni keskkonda ja hoiustas sõidukit seni, kuni toimus ost-müük (sõiduk tuli sisse 08.06.2020 ja võõrandati alles 17.07.2020). Kuna kostjal oli kohustus hageja ees, pidi kostja ise näitama üles huvi sõiduk võõrandada parima hinnaga ja lepingu järgi oli kostjal kohustus hoida sõidukit tehniliselt korras.
33.Kostja kasutatud sõidukil esinesid märkimisväärsed tehnilised puudused, mis omakorda mõjutasid oluliselt sõiduki turuväärtust. Sõiduk müüdi enampakkumisel ning hinnaks kujunes 287 eurot. Nimetatud müügi hind tuleb arvestada maha kostja põhiosa võlgnevuselt. Seega kujuneb kostja tagastamata põhiosaks 1865,65 eurot (2152,65 eurot – 287 eurot). Hageja on tõendanud liisingueseme väärtuse selle tagastamise ajal.
34.Pooled on allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti. Selles osas pole kostja vastuväidet esitanud. Kostja nõustus akti allkirjastamisega. Hageja viitas VÕS § 189 lõigetele 4 ja 5. Hageja on tõendanud, et sõiduk ei olnud tehniliselt korras selle tagastamise ajal. Lepingu IV osa p 1.4 ning VÕS § 189 lg 4 ja lg 5 alusel vastutab kostja sõiduki seisukorra ja väärtuse vähenemise eest. Sõiduki oksjonihind 287 eurot kujutab endast TsÜS § 65 järgi turuhinda. Hageja on tõendanud, et tagatis realiseeriti parimal viisil ning ebaõiged ja tõendamata on kostja väited, et realiseerimise hind oli turuhinnast väiksem. Kuna sõiduki realiseerimisest saadi 287 eurot, tuleb see arvestada maha hageja nõudest, mille tulemusel jääb tagastatavaks laenuks 2152,65 eurot – 287 eurot = 1865,65 eurot.
35.Kostja ei ole tõendanud sõiduki hinda ega tõendanud sõidukil puuduste puudumist. Hageja hinnangul saab lugeda üldtuntuks TsMS § 231 lg 1 tähenduses, et sõiduki olulised puudused mõjutavad müügihinda. Kostja pidi tõendama, et esile toodud puudused ei olnud piisavalt olulised ega mõjutanud müügihinda või et tema esitatud võrdlusandmed kajastavad samasuguste või vähemalt samaväärsete puudustega sõidukite keskmist hinda. Kumbagi neist tõendamisvõimalustest kostja ei ole kasutanud. Seetõttu saab lähtuda eeldusest oluliste puuduste mõju kohta hinnale.
36.Kostja on lepingu tüüptingimustega tutvunud, sest ta on iga lehe allkirjastanud. Sellega tõendatud, et pooled saavutasid kokkuleppe tingimuste osas. Ka muud lepingu tingimused, mis järgnesid nn lepingu eritingimuste sätetele, on tüüptingimused, millega kostja sai enne lepingu sõlmimist tutvuda, kuna ta on lepingu igale leheküljele alla kirjutanud. Nii on laenulepingu tingimused ja tagatislepingu tingimused lepingu osaks. Kostjale on avaldatud lepingus oluline lepingueelne teave: krediidikulukuse määr (eritingimuste p 10), intress ja viivis (laenulepingu punkt 5, riskid).
37.Hageja arvestab viivist alates 04.02.2020 s.o viimasest tasumisest järgnevast päevast kuni käesoleva menetlusdokumendi esitamiseni, võttes aluseks seaduses sätestatud viivisemäära. Sissenõutavaks muutunud viivis on selle kohaselt 816,90 eurot. Hageja palus kostjalt põhivõlgnevusena välja mõista 1865,65 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena 816,90 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt 1865,65 eurolt kuni jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määra alates 01.10.2024.
38.Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 700 eurot ja lepingulise esindaja kulud 840 eurot. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 350 eurot. Dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile (1,5 tundi) kulus 180 eurot. 14.01.2022 hagiavalduse koostamisele ja esitamisele (2 tundi) kulus 240 eurot. Kostja 25.02.2022 vastusega tutvumisele ja õiguslikule analüüsile (3 tundi) kulus 360 eurot. Hageja 16.03.2022 seisukoha koostamisele (3,5 tundi) ning tõendite hankimisele (1 tund) kulus 540 eurot. Kostja 21.04.2022 taotluse ja sellele lisatud tõenditega tutvumisele (0,5 tundi) kulus 60 eurot. Hageja 22.04.2022 vastuse koostamisele kostja taotlusele (1 tund) kulus 120 eurot. 02.05.2022 menetluskulude nimekirja koostamisele (0,25 tundi) kulus 30 eurot.
39.Apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv oli 350 eurot. Esindajale tasutud õigusabi kulu apellatsioonkaebuse koostamisele (2 tundi) oli 240 eurot koos käibemaksuga. Vastustaja vastusega tutvumisele ja analüüsile (1 tund) kulus 120 eurot koos käibemaksuga.
40.Hageja 30.09.2024 vastuse koostamiseks kohtu 30.08.2024 nõudele (4 tundi) kulus 480 eurot. Hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hageja palus mõista kostjalt välja riigilõiv 700 eurot ja esindustasu 2370 eurot ning viivise seadusjärgses määras.
41.Pärast menetluse uuendamist esitas hageja 10.03.2025 seisukoha, milles teatas, et esitas alternatiivse nõudena nõude tulenevalt sissenõutavaks muutunud osamaksetest alates 20.04.2020 kuni 20.12.2021. Leping kehtis kuni 20.08.2023, kui oli kostja graafikujärgne viimane osamakse. Hageja 30.09.2024 menetlusdokumendi esitamise ajaks olid kõik kostja tasumata graafikujärgsed osamaksed muutunud sissenõutavaks. Tegu ei ole uue nõudega, vaid ajas on muutunud osamaksed sissenõutavaks terviklikult s.o lepingu lõppemisega 20.08.2023 seisuga. Lähtuvalt eeltoodust ei ole hageja esitanud uut nõuet, vaid on korrigeerinud sissenõutavaks muutunud osamakseid vastavalt osamaksete kuupäevade saabumisega.
42.Hageja jäi alternatiivse nõude juurde. Alternatiivse nõude hinnaks kujuneb 10.03.2025 seisuga 2890,57 eurot (1865,65 eurot + 816,90 eurot + 208,02 eurot (1865,65 eurot x 11,15% = 208,02 eurot). Hagi hinnalt 2890,57 eurolt tuleb riigilõivu tasuda 385 eurot. Hageja on hagiavaldust esitades tasunud riigilõivu summas 350 eurot. Lähtuvalt eeltoodust tasub hageja täiendavalt 35 eurot riigilõivuna.
43.Xxx OÜ-ga sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise 28.08.2017 lepingu nr XXX/xxx krediidi kulukuse määr oli 50,23 % aastas ja krediidi kogukulu 6096,51 eurot. Krediidi kogukulu näitab krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusummat, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on lähtutud eeldusest, et intressimäär on 41,40% aastas, lepingu sõlmimise tasu on 121 eurot ning kogu krediit tagastatakse 72 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on lähtutud Eesti Vabariigi Rahandusministri kinnitatud valemist ja saadud tulemus ümardatud täpsusega kaks kohta pärast koma. Kostjale väljastatud krediidikulukuse määr 50,23% aastas ei ületa Eesti Panga viimati avaldatud kuue kuu keskmist määra enam kui kolm korda 18,92% x 3 = 56,76% > 50,23%. Seega ei saa tarbijakrediidileping olla tühine VÕS § 406 2 lg 1 alusel.
44.Krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete ja kostja arvelduskonto analüüsi alusel. Samuti kasutas kreeditor kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi kui ka kreeditorile kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit ja TAUST.EE). Kreeditor kinnitas, et kontrollis kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi, olemasolevat krediidiajalugu, kostja vanust krediidi taotlemisel ja soovitud laenuperioodi lõpus, residentsust, isikut tõendava dokumendi kehtivust, teostas Creditinfo Eesti AS maksehäireregistri päringu, kontrollis ametlike teadaandeid ja karistusregistrit. Kostjal puudusid kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused.
45.Kostja keskmise igakuise sissetulekuna tuvastati 1000 eurot neto. See tuvastati kostja esitatud andmete alusel. Samuti tuvastas kreeditor, et kostjal on igakuised majapidamiskulud summas 500 eurot. Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud kreeditoril kahtlust saadud andmete õigsuses ja kreeditor jõudis järelduseni, et kostja koondreiting on hea, kostja on krediidivõimeline ja suuteline teenindama krediiti igakuiste osamaksetega summas 96,02 eurot. Laenu igakuise osamakse maha arvestamise järgselt jäi kostjale kätte 403,98 eurot. Lisaks on krediidiandja selgitanud kostjale lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi, mille kostja allkirjastas 28.08.2017 ning kinnitas, et lepingu tingimused on talle arusaadavad. Hageja esitas tõendid tehtud päringute kohta.
46.Hageja leidis, et ei ole rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning seega kehtivad lepingus kokkulepitud intressi- ja viivisemäärad. Hageja viitas VÕS § 403 4 lõikele 2 ja lõikele 3. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja viitas ka VÕS § 4034 lõikele 6 ja lõikele 13, samuti KAVS § 50 lõikele 3 ja lõikele 4. Võlausaldaja on esitanud teabe, millest nähtub, et võlausaldaja on teinud järelepärimisi võlgniku maksevõime tuvastamiseks enne laenu väljastamist.
47.Lepingu nr XXX/xxx, 28.08.2017 sõlmimiseks on tehtud päring Krediidiinfo ja Krediidiregistri andmebaasi. Võlausaldaja selgitas, et kõikidest andmebaasidest sai klient nö rohelise reitingu ehk maksehäireid ei olnud. Keskmise netopalga teada saamiseks tehti analüüs ja saadi vastus 1000 eurot. Kohustusteks arvestati kostja laenu osamaksete summa, kokku 96,02 eurot ja majapidamiskuludeks 500 eurot. Hageja toob välja, et sissetulekute ja kohustuste vahe oli 500 eurot ja selle vahe sisse mahtus võetava krediidi osamakse 96,02 eurot. Laenuandja xxx OÜ on üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Laenuandja on kontrollinud tarbija esitatud andmeid sissetulekute, kohustuste ja väljaminekute suuruse kohta. Laenuandja on täitnud vajalikul määral vastutustundliku laenamise põhimõtet ja teinud elementaarsed päringud enne laenu väljastamist võlgnikule.
48.Kostja sai laenu kätte ja tegi lepingu alusel laenuandjale tasumisi. Seega kostja teenindas laenu kuni sattus võlgnevusse. Hageja selgitab, et lepingu punkti 2 kohaselt lepiti kokku laenu väljamaksmises kostja kontole nr xxx.
49.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel tuleb tagasimaksed uuesti arvestada. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise
aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud lõpptähtpäeval s.o 20.08.2023. Kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja pole täitnud VÕS § 4034 lg-s 6 toodud kohustust, esitas hageja arvutused, mis on kostja kohustused juhuks, kui esialgne võlausaldaja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.
50.Kostja sai krediiti summas 2420 eurot (2541 eurot - 121 eurot lepingutasu). Kostja teostas tasumisi kokku summas 2747,84 eurot (786,31 eurot + 1961,53 eurot). Sõiduk võõrandati 287 euro eest. Seega saab kostja nõude katteks lugeda laekumisi kokku summas 3034,84 eurot. Hageja jääb hagiavalduses ja käesolevas vastuses esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et nõue kostja vastu on tõenditega tõendatud ja tuleb rahuldada hagiavalduse resolutsioonis esitatud nõuete ulatuses. Kostja vastuväited
51.Kostja vaidles nõudele vastu. Kostja ja Xxx OÜ sõlmisid 28.08.2017 lepingu XXX/022. Lepingu kohaselt võimaldas Xxx OÜ kostjale laenu sõiduauto tagatisel kokku 2541 eurot. Kostja tunnistas, et on laenu kätte saanud. Kostja tasus lepingujärgseid makseid hilinemisega. Seoses maksete viivitusega müüs Xxx OÜ tagatisena antud sõiduauto xxx OÜ-le alla turuhinna 287 euro eest. Mingeid dokumente sõiduki võõrandamise kohta kostjale ei esitatud.
52.03.05.2021 esitas hageja esmakordselt hagi Harju Maakohtusse 2375,78 euro väljamõistmiseks. Kohus jättis 20.10.2021 otsusega nr 2-21-108962 hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Nõude loovutamisest sai kostja teada alles hagi esitamisel. Uues hagis on ainsaks uueks asjaoluks see, et nõue oli osaliselt Xxx OÜ-le tagasi loovutatud. Nõude loovutus kehtib siis, kui õigused on piisavalt määratletavad. Hageja on hagis välja toonud võlgnevatavad summad, kuid ei ole välja toonud kostja tasutud makseid.
53.Kostjaga sõlmitud lepingud on tarbijakrediidilepingud. Laenulepingute nr XXX/xxx ja nr XXX/022-G1 krediidikulukuse määr on vastuolus VÕS § 406 2 lg-1 sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiiriga. Vastavalt eelnimetatud VÕS § 4062 lg-1 regulatsioonile on mõlemad laenulepingud tühised. Kostja ei ole nõus hageja nõutud viivise määraga 41,40 % aastas alates 15.01.2022. Kostja on seisukohal, et laenulepingute viivisemäär on ebamõistlikult suur ja kostjat oluliselt kahjustatav ning seetõttu tühine VÕS § 42 lg 1, § 42 lg 3 p 5 alusel.
54.Hageja on esitanud menetluskulu nimekirja, mille kohaselt on hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku on lepinguline esindaja osutanud õigusabi 3,5 tunni ulatuses summas 420 eurot. Kuna hagejat ei esinda advokaat, on tunnitasu suurus koos käibemaksuga 120 eurot ülepaisutatud. Asja vähese keerukuse ja mahu tõttu on põhjendatud tunnitasu 50 eurot. Esitatud hagi on tüüphagi, mille koostamine ei saanud aega võtta 3,5 tundi, vaid kõige enam ühe tunni. Tarbijalt nõutav võla sissenõudmise kulu saab olla vaid 50 eurot.
55.01.10.2024 seisukohas kordas kostja apellatsioonkaebuse vastuses esitatud väiteid. Kostja on lepinguliste kohustuste tasumiseks maksnud vähemalt 2747,99 eurot ning laenu summa oli 2400 eurot. Sõiduk müüdi hinnaga 289 eurot, kuigi kostja arvates oli selle turuhind müümise hetkel vähemalt 2000 eurot. Seega on OÜ Xxx tekitanud kostjale kahju vähemalt 1700 eurot. Kostja ei ole saanud nõude loovutamise teadet, mistõttu ei saa lugeda lepingut erakorraliselt ülesöelduks. Lepingu erakorralise ülesütlemise avaldust kostja kätte ei saanud ja sai lepingu ülesütlemisest teada alles hagiavalduses.
56.Kostja viitas VÕS § 416 lõikele 1, mis seab piirangud tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisele. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. VÕS § 416 lg 3 kohaselt peab krediidiandja koos tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Seda hageja teinud ei ole.
57.Laenulepingute viivisemäär on ebamõistlikult suur, kostjat oluliselt kahjustatav ning seetõttu
tühine VÕS § 42 lg 1, § 42 lg 3 p 5 alusel. Praegusel juhul ületab kokku lepitud viivisemäär 44,6% aastas ligikaudu 5,6 korda seadusjärgset viivisemäära. VÕS § 113 lg 6 järgi ei saa nõuda viivist intressilt eba viiviselt.
58.04.12.2024 esitas kostja taas seisukoha, mis oli taas pealkirjastatud vastusena apellatsioonkaebusele. Kostja kordas varasemaid väiteid. Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskuludena kulud õigusabile. Kostjale on osutatud õigusabi hinnaga 60 eurot ja 80 eurot tunnis. Kokku on õigusabi osutatud 10 h 30 min ning sellele on kulunud 800 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
59.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub alternatiivse nõude osas rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
60.Käesolevas asjas on Tallinna Ringkonnakohus osaliselt tühistanud Harju Maakohtu varasema otsuse. Harju Maakohtu 17.02.2022 otsus tühistati osas, milles jäeti rahuldamata hageja alternatiivsel alusel esitatud nõue kostja vastu põhivõlgnevuse 701,14 euro, intressi 1237,57 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 222,78 euro ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõudes tulenevalt laenulepingute maksegraafikujärgsetest osamaksetest.
61.Harju Maakohtu otsus jõustus osas, millega jäeti rahuldamata hageja samades summades nõuded tulenevalt lepingute ülesütlemisest. Selles osas pooled maakohtu otsust ei vaidlustanud. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et asja uuel läbivaatamisel maakohtus peab kohus hindama, kas hageja nõue kuulub rahuldamisele alternatiivsel alusel.
62.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) OÜ Xxx ja kostja sõlmisid 28.08.2017 lepingu XXX/xxx, mille alusel kostja liisis kapitalirendilepingu alusel sõiduki; 2) lepingu kohaselt andis OÜ Xxx kostjale laenu kokku 2541 eurot; 3) lepingu alusel kohustus kostja sõiduki tasuma maksegraafiku alusel väljaostu- ja intressimakseid annuiteedi põhimõtte alusel, mille kohaselt tuli kostjal tasuda osamaksena igakuiselt alates 30.08.2017 kuni 30.07.2023 96,02 eurot; 4) OÜ Xxx ja kostja sõlmisid 07.06.2018 lepingu lisa XXX/xxx-G1, mille kohaselt laenu summat suurendati 22,10 euro võrra; 5) lepingu lisa alusel lepiti kokku uus maksegraafik annuiteedi põhimõtte alusel, mille järgi kohustus kostja tasuma alates 20.06.2018 kuni 20.08.2023 igakuiselt osamakse 96,77 eurot; 6) kostja sai laenu kätte, kuid tasus lepingujärgseid makseid hilinemisega; 7) OÜ Xxx nõudis kostjalt sõiduki tagasi ning xxx OÜ võõrandas selle 287 euro eest.
63.Asja uuel läbivaatamisel maakohtus tuleb lahendada hageja alternatiivne nõue, mida hageja täiendas 30.09.2024 seisukohas. Hageja ei tuginenud alternatiivses nõudes mitte lepingu ülesütlemisele, vaid sellele, et kõigi osamaksete tasumise tähtaeg saabus lepingu järgi 20.08.2023. Kuna kostja jättis lepingujärgse põhivõlgnevuse tasumata, palus hageja kostjalt välja mõista lepingujärgse põhivõlana 1865,65 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 816,90 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise. Viivisenõude esitas hageja seadusjärgse viivise määra alusel.
64.Alternatiivse nõude põhistamisel viitas hageja sellele, et vaidluse ajal saabusid kõik lepingust tulenevate osamaksete tasumise tähtajad, kuid kostja jättis tasumata põhivõla. Kostja tasus lepingute alusel alates 31.08.2017 kuni 04.02.2020 kokku 2747,84 eurot ning hageja selgitas, milliste lepingus tulenevate kohustuste katteks need maksed arvestati. Kostjal jäi tasumata 2152,65 eurot. Sõiduki
võõrandamisest tulenenud summa 287 arvestati kostja tasumata põhivõlalt maha, millest tulenevalt on kostja võlgnevus 1865,65 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise, mida ta arvestas seadusjärgses määras alates 04.02.2020 ehk viimase osamakse tasumise päevast kuni 30.09.2024.
65.Kostja asjal uuel menetlemisel maakohtus hageja alternatiivsele nõudele uusi sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Kostja viitas asja varasemal menetlemisel maakohtus nõudele vastu vaieldes sellele, et lepingutes toodud krediidikulukuse määr üles seaduses lubatud ülempiiri, mistõttu on lepingud tühised. Samuti leidis kostja, et lepinguline viivise määr on ebamõistlikult suur ja kostjat kahjustav. Sõiduk võõrandati hinnaga alla turuhinna, mis oleks müümise hetkel olnud vähemalt 2000 eurot. Lisaks leidis kostja, et teda ei ole teavitatud nõude loovutamisest.
66.Kohus selgitas mõlemale poole 30.08.2024 (dtl 406-407) pöördumises oma seisukohtade põhistamise ja tõendamise kohustust. Kohus selgitas kostjale vajadust tõendada tema vastuväiteid. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud kostja asja uuel menetlemisel maakohtus ühtegi sisulist vastuväidet ega tõendit, vaid edastas kohtule korduvalt vastuse apellatsioonkaebusele.
67.Kohus leiab, et alternatiivse nõude osas on hageja nõue põhistatud ja tõendatud. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja ja OÜ Xxx sõlmisid 28.08.2017 laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr XXX/xxx (dtl 7-16), millega kostjale anti laenu 2541 eurot. Lepingu järgi koosnes see lepingu eritingimustest, laenulepingust ja tagatise omandamise lepingust. Lepingu järgi oli intressi määr 3,45% kuus ja 41,40% aastas. Algse lepingu järgi oli laenu periood 28.08.2017 kuni 30.07.2023. Laenuleping sisaldas maksegraafikut, mille alusel pidi kostja tegema laenu tasumiseks igakuised tagasimakseid annuiteedi põhimõttel. Lepingu punkt 5.3 nägi ette, et kui laenusaaja ei soorita makseid tähtaegselt, kohustub ta maksma võlgnevalt summalt viivist määras, mis vastab laenulepingus kohalduvale intressi määrale.
68.Kostja on andnud allkirja igale laenulepingu lehele. Lepingu tasu oli 121 eurot, mis oli lisatud laenu summale. Krediidi kogukulu oli 6831,43 eurot. Lepingu tagatiseks oli sõiduk xxx registrimärgiga xxx. Lepingu punkti 4.1.3 järgi kohustus kostja kasutama tagatist heaperemehelikult ja vastutustundlikult. Tagatislepingu punkt 6.1 nägi ette, et kui kostja ei täida tagatisega tagatud kohustusi kohaselt, on laenuandjal õigus võtta ja laenusaajal kohustus anda tagatise valdus üle laenuandjale. Punkti 6.6. järgi oli laenuandjal õigus tagatis laenusaaja täitmata kohustuste katteks realiseerida. Punkti 6.7. järgi oli laenusaajal õigus valida, millisel viisil ta tagatise realiseerib.
69.07.06.2018 sõlmisid laenuandja ja kostja laenulepingu lisana lepingu XXX/xxx-G1 (dtl 17-26) millega muudeti laenu summat 22,10 euro võrra seoses sellega, et laenuandja loobus selles summas enne lisa jõustumist kehtinud graafiku järgsest viimasest maksetähtpäevast kuni 20.05.2018 arvestatud intressi nõudmisest. Laenu uueks tähtajaks sai 20.05.2018-20.08.2023. Laenulepingu lisa sisaldas samuti annuiteedi põhimõttel maksegraafiku. Krediidi kogukulu oli selle lepingu lisa kohaselt 6069,51 eurot ja krediidi kulukuse määr 50,23% aastas. Muud lepingu tingimused jäid muutmata. Kostja on ka lepingu lisale andnud allkirja igale lehele.
70.Kohus ei nõustu kostja väidetega, et tema sõlmitud lepingutes oli krediidi kulukuse määr seaduses tooduga vastuolus. VÕS § 4062 lg 1 näeb ette, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel.
71.Hageja tõi välja, et lepingu XXX/xxx kohaselt oli krediidi kulukuse määr 52,12 % aastas ja lisa nr XXX/xxx-G1 kohaselt oli krediidi kulukuse määr 50,23 % aastas. Lepingute sõlmimiste ajal
28.08.2017 ja 07.06.2018 oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 18,92 % aastas ja 20,01 % aastas. Kolmekordne määr oleks seega olnud vastavalt 56,76 % aastas ja 60,03 % aastas. Kohus nõustub, et eeltoodust tulenevalt ei ületanud kostjale antud laenulepingutes toodud krediidi kulukuse määrad seaduses toodut ning tegu ei ole tühiste lepingutega.
72.Kuna tegu oli tarbijakrediidilepingutega, tuli kohtul omal algatusel kontrollida, kas lepingute sõlmimisel järgis võlausaldaja vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 403 4 lg 1 näeb ette, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Seadus ei reguleeri detailsemalt, millisel viisil peab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse kohta teabe hankima.
73.Hageja esitas kohtule algse võlausaldaja esindaja selgituse (dtl 502-503), milles märgitu kohaselt arvestati lepingu sõlmimisel seda, et kostjal oli kaks ülalpeetavat ning varasemalt samalt laenuandjalt võetud laenu oli kostja ennetähtaegselt tagastanud. Krediidivõimekuse hindamisel arvestati kostja keskmiseks sissetulekuks 1000 eurot, millest majapidamiskuludeks arvestati 500 eurot ja muudeks kohustusteks 0 eurot. Igakuiseks makseks kujunes 96,02 eurot ning seega jäi kostjale pärast majapidamiskulude ja laenu kuumakse maha arvestamist 403,98 eurot. Laenu väljastamise ajal puudusid kostjal maksehäired.
74.Kohus leiab, et kuigi laenuandja ei palunud kostjal enne lepingu sõlmimist esitada oma konto väljavõtet, on laenuandja kostja krediidivõimelisust siiski piisavalt hinnanud. Tegu oli väikesemahulise laenuga, mis arvestades kostja majanduslikku olukorda 2017. aastal oleks pidanud olema talle tasumiseks jõukohane. Kohtu hinnangul on laenuandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuna kostja sõlmis laenulepingud, tuli tal lepinguline kohustus VÕS § 76 lg 1 alusel täita.
75.Kohus ei nõustu kostja väitega, et teda ei teavitatud nõude loovutamisest hagejale. 02.02.2021 on koostatud kostjale nõude loovutamise teatis (dtl 35), milles teatati, et OÜ Xxx on laenulepingutest tulenevad nõuded loovutanud hagejale. 02.12.2021 koostati küllmlepingu lisa nõude tagasiloovutamise kohta (dtl 37), millega hageja loovutas OÜ-le Xxx tagasi osa nõudest kostja vastu, kuid 16.03.2022 (dtl 156) kinnitas OÜ Xxx, et on laenulepingutest tulenevad nõuded hagejale loovutanud. Kõik eeltoodud dokumendid on kostjale vaieldamatult kättesaadavaks tehtud kohtumenetluse ajal. Seega on kostjat laenulepingust tuleneva nõude loovutamisest teavitatud.
76.Hageja esitas kohtule kostja tasumiste graafiku (dtl 431-434) ning tõendid kostja tehtud maksete kohta (dtl 435-460). Need on kooskõlas hageja esitatud arvestustega selle kohta, kui palju kostja pärast lepingute sõlmimist makseid tegi. Hageja on selgitanud, milliste nõuete katteks maksed arvestati. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks teinud makseid suuremas summas. Seega nähtub hageja esitatust, et kostjal jäi põhinõudena tasumata 2152,65 eurot.
77.Pooled ei vaidle selle üle, et pärast sõiduki tagastamist võõrandati see 287 euro eest. Hageja esitas kohtule tagatiseks olnud sõiduki oksjoni müügikuulutuse (dtl 158-159), millest nähtub, et sõiduki lõpphinnaks kujunes 287 eurot ning oksjoni võitis xxx. Oksjon toimus ajavahemikul 10.06.2020 kuni 17.06.2020. Kuna sõiduk võõrandati oksjoni tingimustes, ei toimunud kohtu hinnangul võõrandamist oluliselt alla turuhinna.
78.OÜ Xxx ja xxx OÜ sõlmisid sõiduki ostu-müügilepingu 17.06.2020 (dtl 160-161). Lepingu punktis 1.3.5 on märgitud, et sõidukil esinesid puudused. Sõiduki starter ei käivitunud, sõidukil olid täkked, kriimud, rooste ja mõlgid. Esimesel stangel puudus osa detaile ja paremal tagumisel tiival ning uksel oli näha kokkupõrke jälgi. Sõidukil puudus tehnoülevaatus. Seega esinesid kostja tagastatud sõidukil olulised puudused.
79.Primero nimeline ettevõte on vastusena hageja esindaja järelpärimisele selgitanud, et ametlikku hindamisakti sõidukile ei tehtud, kuid sellel olid puudused (dtl 461). 08.06.2020 koostatud sõiduki üleandmise aktil (dtl 463) on näha, et sõidukil oli mitmeid väliseid vigastusi. Sõidukist tehti üleandmisel fotod (dtl 464-466), millest nähtuvad välised vigastused.
80.Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates nõustub kohus hageja väitega, et sõiduki tagastamisel oli selle turuväärtuseks 287 eurot. Kostja ei ole ühegi tõendiga tõendanud, et sõiduki turuväärtus oleks olnud suurem või 2000 eurot. Sõidukil esinesid olulised väärtust mõjutavad puudused ning nende puuduste eest vastutas kostja. Kuna sõiduki võõrandamisel sai laenuandja 287 eurot, on hageja põhjendatult arvestanud laenulepingute alusel tasumata jäänud põhinõude suuruseks 1865,65 eurot. Kuna kostja ei ole esitanud hageja alternatiivse nõude osas vastuväiteid, mis nõude rahuldamise välistaksid, tuleb kostjalt hageja kasuks põhinõudena välja mõista 1865,65 eurot.
81.VÕS § 113 lg 1 sätestab, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja pidas lepingus toodud viivise määra ebamõistlikult kõrgeks ja teda kahjustavaks, kuid alternatiivse nõude esitamisel ei tuginenud hageja lepingulisele viivise määrale. Hageja arvestas viivist seaduses toodud viivise määra alusel, mis ei saa olla kostjat ebamõistlikult kahjustav. Seadusjärgset määra arvestades oli sissenõutavaks muutunud viivis alates viimase osamakse tasumise tähtaja möödumisest kuni hageja nõude täpsustuse esitamiseni 30.09.2024 põhinõudelt 1865,65 eurot 816,90 eurot.
82.Kuna hageja põhinõue kuulus rahuldamisele ja kostja viivitas põhivõlgnevuse tasumisega, kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivisena 816,90 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1865,65 eurot + 816,90 eurot = 2682,55. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 1865,65 eurolt alates 01.10.2024 kuni tasumata põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
83.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuigi hageja esmane nõue jäi rahuldamata, kuulus alternatiivne nõue rahuldamisele, millest tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
84.Hageja palus kostjalt esmalt välja mõista hagi esitamisel ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivud kokku 735 eurot. Kuna ka hageja apellatsioonkaebus rahuldati, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivudena 735 eurot.
85.Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile. Dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile (1,5 tundi) kulus 180 eurot. 14.01.2022 hagiavalduse koostamisele ja esitamisele (2 tundi) kulus 240 eurot. Kostja 25.02.2022 vastusega tutvumisele ja õiguslikule analüüsile (3 tundi) kulus 360 eurot. Hageja 16.03.2022 seisukoha koostamisele (3,5 tundi) ning tõendite hankimisele (1 tund) kulus 540 eurot. Kostja 21.04.2022 taotluse ja sellele lisatud tõenditega tutvumisele (0,5 tundi) kulus 60 eurot. Hageja 22.04.2022 vastuse koostamisele kostja taotlusele (1 tund) kulus 120 eurot. 02.05.2022 menetluskulude nimekirja koostamisele (0,25 tundi) kulus 30 eurot. Ringkonnakohtus kulud apellatsioonkaebuse koostamisele 2 tundi ja 240 eurot koos käibemaksuga. Vastustaja vastusega tutvumisele ja analüüsile kulus 1 tund ja 120 eurot koos käibemaksuga. Asja uuel menetlemisel maakohtus kulus 30.09.2024 seisukoha koostamisele 4 tundi ja 480 eurot. Kuna hageja on piiratud käibemaksukohustuslane, palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile koos käibemaksuga
summas 2370 eurot.
86.Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu ja leidis, et need on üle paisutatud. Tunnitasu 120 eurot ei ole põhjendatud, sest hagejat ei esindanud advokaat. Kostja pidas mõistlikuks tunnitasuks 50 eurot. Hagi esitamine võis aega võtta vaid ühe tunni ja tarbijalt nõutav võla sissenõudmise kulu saab olla vaid 50 eurot.
87.Kohus osundab, et kostja viidatud võla sissenõudmise kulu, mis on toodud VÕS §-s 113 2 ei ole kohaldatav menetluskulude puhul. Samuti ei nõustu kohus kostja väitega, et tunnitasu 120 eurot ei ole põhjendatud, sest hagejat ei esindanud advokaat. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud tunnitasu suurusega. Küll aga leiab kohus, et kostjalt ei ole põhjendatud välja mõista hagiavalduse koostamise kogukuluna 180 eurot + 240 eurot = 420 eurot. Hageja esmane nõue rahuldamisele ei kuulunud ning alternatiivset nõuet puudutav osa moodustas hagiavaldusest vaid poole. Seega on hagiavaldusega seotud põhjendatud kulu 210 eurot.
88.Kostja 25.02.2022 vastus ei puudutanud sisulises osas hageja alternatiivset nõuet, mistõttu ei saa kostjalt välja mõista kulu 360 eurot sellega tutvumiseks. Hageja 16.03.2022 seisukoht puudutas alternatiivset nõuet vaid kompromissettepaneku ja sõiduki võõrandamise osas, mistõttu ei saa kostjalt põhjendatult välja mõista kogukulu dokumendi koostamisel 540 eurot. Kohus loeb põhjendatud ja alternatiivse nõudega seotud kuluks 120 eurot. Kohus leiab, et mõistlik ajakulu kostja menetluse peatamise taotlusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks oli kokku 1 tund ning põhjendatud kulu on seega 120 eurot. Kuna hagejal tuli menetluses esitada täiendav menetluskulude nimekiri, ei ole põhjendatud mõista kostjalt asja esimesel lahendamisel maakohtus esitatud menetluskulude nimekirja koostamise kuluna 30 eurot.
89.Kuivõrd ringkonnakohus rahuldas hageja apellatsioonkaebuse, on kohtu hinnangul hageja esindaja ringkonnakohtus kantud kulud mõistlikud ja vajalikud kokku 360 euro ulatuses. Asja uuel menetlemisel maakohtus 30.09.2024 seiskoha koostamise mõistlikuks ajakuluks loeb kohus 3 tundi ja seega on põhjendatud kulud 360 eurot.
90.Kogumis on hageja kulud õigusabile põhjendatud 210 eurot + 120 eurot + 120 eurot + 360 eurot + 360 eurot = 1170 eurot. Kogumis on hageja menetluskulud põhjendatud summas 1170 eurot + 735 eurot = 1905 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1905 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 1905 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.