Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi X vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.05.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
2451,46 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital 11919806), lepinguline esindaja CK
(registrikood
Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaja Lepik Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 17.05.2022 otsus osas, millega jäeti rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi X vastu põhivõlgnevuse 701,14 euro, intressi 1237,57 euro ja viivise 222,78 euro ning edasiulatuva viivise nõudes mogo OÜ (kehtiv ärinimi Primero Finance OÜ) ja X vahel tulenevalt 28.08.2017 sõlmitud laenu- ja tagatisomandamiselepingust nr FL28082017/0222 ja selle lisast tulenevate maksegraafikujärgsete osamaksetest, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Saata asi tühistatud osas Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
2.Harju Maakohtu 17.05.2022 otsus on jõustunud osas, millega jäeti rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi X vastu põhivõlgnevuse 701,14 euro, intressi 1237,57 euro ja viivise 222,78 euro ning edasiulatuva viivise nõudes mogo OÜ (kehtiv ärinimi Primero Finance OÜ) ja X vahel 28.08.2017 sõlmitud laenu- ja tagatisomandamiselepingu nr FL28082017/0222 ülesütlemisest tulenevalt.
2-22-623 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 14.01.2022 Harju Maakohtule X (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse 701,14 eurot, intressi 1237,57 eurot ja viivise 222,78 eurot ning põhinõudelt alates 15.01.2022 edasiulatuva viivise määras, mis on võrdne intressimääraga ja moodustab 41,40% aastas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid mogo OÜ (uus ärinimi Primero Finance OÜ, esialgne võlausaldaja) ja kostja 28.08.2017 laenu- ja tagatisomandamiselepingu nr FL28082017/0222 (leping), mille alusel esialgne võlausaldaja liisis kostjale sõiduki. Lepingu kohaselt võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale laenu kokku 2541 eurot, mille kostja kohustus sõiduki omandamise eest tasuma esialgsele võlausaldajale maksegraafiku alusel. Kostja kohustus tagastama laenu alates 30.08.2017 kuni 30.07.2023 igas kuus võrdses summas, osamaksena 96,02 eurot. Kostja ja esialgne võlausaldaja sõlmisid 07.06.2018 lepingu lisa nr FL28082017/0222-G1, mille kohaselt laenu summat suurendati 22,10 euro võrra seoses sellega, et esialgne võlausaldaja loobus samas summas enne lepingu lisa jõustumist kehtinud graafikujärgsest viimasest maksetähtpäevast kuni 20.05.2018 arvestatud intressi nõudmisest, mistõttu väljamakset selles summas kostjale ei tehtud. Uue maksegraafiku alusel kohustus kostja alates 20.06.2018 kuni 20.08.2023 igas kuus tasuma võrdses summas osamakse 96,77 eurot, millest väljaostumakse osa igakuiselt suurenes ning intressimakse osa vastavalt vähenes.
3.Kostja rikkus lepingut ega tasunud lepingu alusel maksegraafikujärgseid makseid. Hageja esitas kostja vastu hagi tsiviilasjas nr 2-21-108962, kus kohus asus seisukohale, et leping ei olnud kehtivalt üles öeldud, hagejal puudus sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu ning kohtu hinnangul puudus õiguslik alus viivise, intressi ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks.
4.Pärast otsuse tegemist tsiviilasjas nr 2-21-108962 loovutas hageja 02.12.2021 osaliselt nõude tagasi esialgsele võlausaldajale. Esialgne võlausaldaja ütles 06.12.2021 teatega lepingu üles ning loovutas nõude uuesti hagejale 02.12.2021. Hageja on seisukohal, et hagiavalduse aluseks olevast lepingust tulenevad osamaksed on muutunud sissenõutavaks nende tasumise tähtaja möödumisega ning esialgse võlausaldaja poolse lepingu ülesütlemise teatise loeb hageja kostjale kätte toimetatuks hagiavalduse vastuvõtmise kaudu. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2-22-623
6.Kostja ei vaidle, et on laenu kätte saanud. Kostja tasus lepingujärgseid makseid, aga hilinemisega. Seoses maksete viivitusega realiseeris esialgne võlausaldaja kostjale tagatisena antud sõiduauto alla turuhinna, müügihinnaga 287 eurot.
7.Hageja esitas esmakordselt 03.05.2021 hagi kostja vastu Harju Maakohtusse 2375,78 euro väljamõistmiseks, mille kohus 20.10.2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-21-108962 jättis rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagimaterjalidest ei nähtu, millised on uued asjaolud, mis annaksid võimaluse samas asjas ja samadel asjaoludel esitada uuesti hagiavaldus kohtusse. Ainsaks uueks asjaoluks on see, et nõue on osaliselt tagasi loovutatud esialgsele võlausaldajale. Kostja ei ole saanud kätte nõude loovutamise lepingut ega muid dokumente, millest sai teada alles pärast hagi menetlusse võtmist.
8.Kostja vastuväidete kohaselt on lepingu ja selle lisa krediidi kulukuse määr vastuolus võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg-s 1 sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiiriga, mistõttu on leping ja selle lisa tühised. Kostja vaidles vastu ka viivisemäärale. Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Harju Maakohus jättis 17.05.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, märkides, et kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
10.Maakohus menetles hageja nõuet tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).
11.Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel on 28.08.2017 sõlmitud laenu- ja tagatisomandamiseleping nr FL28082017/0222, mille alusel väljastas esialgne võlausaldaja kostjale laenu summas 2420 eurot. Vaidlus puudub ka selles, et 07.06.2018 sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja lepingu lisa nr FL28082017/0222-G1, milles leppisid kokku laenusummas 2473,99 eurot, kohustusega tagastada laen ja intress hiljemalt 20.08.2023. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja on tasunud lepingu ning selle lisast tulenevate kohustuste täitmisena 2747,84 eurot. Puudub vaidlus selles, et tagatiseks olnud sõiduk on 17.07.2020 võõrandatud 287 euro eest Tamme Autoteenindus OÜ-le.
12.Maakohtu hinnangul ei saanud esialgne võlausaldaja 06.12.2021 teatisega lepingut üles öelda, sest esialgne võlausaldja ei olnud 06.12.2021 võlausaldajaks, vaid nõue oli loovutatud hagejale. Pärast nõude loovutamist puudus senisel võlausaldajal õigus nõuet käsutada, sh üles öelda lepingut, millest nõue tuleneb.
13.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt loovutas esialgne võlausaldaja 02.02.2021 lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale 25.01.2021. Seejärel on esilagne võlausaldaja ja hageja sõlminud 02.12.2021 lepingu lisa nõude tagasiloovutamiseks, milles lepiti kokku, et hageja loovutab esilgsele võlausaldajale tagasi nõude kostja vastu, mis tuleneb lepingu ja selle lisast alates osamaksetest 20.04.2020 kuni 20.08.2023, osamakseni põhisummas 2542,86 euro nõudes. Lepingu lisa p 4 kohaselt on leping allkirjastatud digitaalselt ja hakkas kehtima mõlema poole allkirjastamisest. Maakohus kontrollis lepingu lisa allkirjastamise aega – lepingu lisa on hageja esindaja MT allkirjastanud 02.12.2021 kell 14:52 ja esialgse võlausaldaja esindaja MK 03.12.2021 kell 15:33. Maakohus tuvastas, et tagasiloovutamise leping hakkas kehtima 03.12.2021 kell 15:33 ning sellest hetkest oli võlausaldajaks esilagne võlausaldaja. Pärast tagasiloovutust on esilgne võlausaldaja ja hageja sõlminud lepingu lisa nõude veelkordseks
2-22-623 loovutamiseks. Lepingu lisa p 2 kohaselt loovutas esilagne võlausaldaja hagejale lepingust ja selle lisast tulenevad nõuded alates lepingu ja selle lisa maksegraafikus 20.04.2020 kuni 20.11.2021 sissenõutavaks muutunud osamaksete ulatuses põhisumma 653,67 eurot nõudes. Lepingu lisa p 4 kohaselt on leping lisa allkirjastatud digitaalselt ja hakkas kehtima mõlema poole allkirjastamisest. Kohus kontrollis lepingu lisa allkirjastamise aega – lepingu lisa oli hageja esindaja MT allkirjastanud 02.12.2021 kell 14:53 ja esialgse võlausaldaja esindaja MK 03.12.2021 kell 15:33. Maakohus tuvastas, et veelkordne loovutamise leping hakkas kehtima 03.12.2021 kell 15:33 ning sellest hetkest oli võlausaldaja taaskord hageja.
14.Maakohus tuvastas, et esilagne võlausaldaja oli teinud lepingu ülesütlemise tahteavalduse 06.12.2021, esialgse võlausaldaja esindaja HR oli ülesütlemisavalduse digitaalallkirjastanud 06.12.2021 kell 10:49. Kuivõrd kohus tuvastas, et alates 03.12.2021 kell 15:33 oli võlausaldajaks taaskord hageja, siis ei saanud esialgne võlausaldaja 06.12.2021 üles öelda lepingut, millest tuleneva nõude ta oli kolm päeva varem 03.12.2021 loovutanud hagejale. Kuna leping ei olnud kehtivalt üles öeldud, siis puudus hagejal sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu.
15.Maakohus märkis vastuseks hagiavalduses esitatud nõudele intressi ja viivise saamiseks määras 41,40% ja kostja vastuväidetele, et nõustub tsiviilasjas nr 2-21-108962 jõustunud lahendiga tuvastatud järeldustega, et lepingu tingimused, mis sellist intressi ja viivisemäära ette näevad, on tühised. Apellatsioonkaebus
16.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 17.05.2022 otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada hagiavalduses esitatud esimene alternatiivne nõue, alternatiivselt palub hageja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
17.Hageja esitas hagiavalduses esimese alternatiivse nõude, milles palus kostjalt välja mõista hageja kasuks põhinõue 701,14 eurot, intressid 1237,27 eurot ja viivised 222,78 eurot. Hageja selgitas hagiavalduses, et hageja menetlusdokumendi koostamise ajaks, s.o 13.01.2022 on sissenõutavaks muutunud osamaksed alates 20.04.2020 kuni 20.12.2021 kogusummas 1938,71 eurot (701,14 + 1237,57). Hageja märkis, et juhul kui kohus ei saa lugeda lepingut lõppenuks ning kui kostja ei tasu menetlusdokumendi koostamise aja seisuga osamakseid alates 20.01.2022 kuni 20.08.2023, siis selles osas saab hageja esitada oma nõuded eraldi menetluses. Hageja eristas hagi esitamisel nõude osasid, millest esimene muutus sissenõutavaks lepingu kehtivuse ajal ja teine tekkis ülesütlemise tulemusel. Nende nõuete õiguslikud alused on erinevad: lepingujärgsete rahaliste kohustuste täitmist saab nõuda VÕS § 108 lg 1 alusel, krediidikulu hüvitamist VÕS § 367 lg-te 1–3 alusel. Kui kohus ei saanud hagi rahuldada lepingu ülesütlemisest tulenevalt, siis oleks kohus saanud hagi rahuldada maksegraafiku osamaksete sissenõutavaks muutumisest tulenevalt. Seega jõudis maakohus valele järeldusele, et kuivõrd lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, siis puudub hagejal sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu. Hageja ei ole alternatiivsete nõuete järjestust muutunud ega nõustunud teise alternatiivina esitatud nõude rahuldamata jätmisega.
18.Esialgse võlausaldaja ja kostja vahel sõlmitud laenu- ja tagatisomandamiseleping on VÕS § 402 lg 1 mõttes tarbijakrediidileping. Tarbijalt ei või VÕS § 415 lg 1 järgi võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Seega kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud
2-22-623 seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel on tal kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Vastavalt lepingu p-le 5.3 on viivise määr võrdses määras lepingujärgse intressimääraga (41,40% aastas). VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes ei saa pidada ebamõistlikuks sellist hüvitist, mida seadusandja lubab tarbijalt nõuda. Tarbijakrediidilepingus kokkulepitava intressimäära suurus on VÕS § 4062 lg 1 ja § 406 lg 1 järgi piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga, mis ei tohi ületada lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kuna tarbijakrediidilepingus kokkulepitava intressimäära suurus on piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga ja intressimäära suurus määrab ära ka viivise suuruse, on võlaõigusseaduses tarbijakrediidilepingule kohalduvates sätetes reguleeritud tarbijakrediidilepingule kohalduva viivise ülempiir. Kostja on sõlminud 28.08.2017 lepingu krediidi kulukuse määraga 52,12% aastas ja 07.06.2018 krediidi kulukuse määraga 50,23% aastas. Alates 31.05.2017 on Eesti Panga avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 18,92% (18,92% x 3 = 56,76%) ja alates 31.05.2017 oli Eesti Panga avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 19,97% (19,97 x 3 = 59,91%). Seega ei ületanud lepingu sõlmimise hetkel krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda ja tarbijakrediidilepingu tüüptingimustes sisalduv viivisemäär, mis on võrdne samas tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimääraga, ei ole VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus.
19.Seetõttu on põhjendatud rahuldada hageja nõue ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue 701,14 eurot, intress 1237,27 eurot ja viivis hagiavalduse esitamise seisuga 222,78 eurot ning edasiulatuv viivise 41,40% aastas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Vastustaja seisukoht
20.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega jäeti rahuldamata hagi põhivõlgnevuse 701,14 euro, intressi 1237,57 euro ja viivise 222,78 euro ning edasiulatuva viivise nõudes tulenevalt esialgse võlausaldaja ja kostja vahel 28.08.2017 sõlmitud lepingust ja selle lisast tulenevate maksegraafikujärgsete osamaksetest samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Tühistatud osas tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
22.TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (lihtmenetlus). Praeguses asjas ei ületanud hageja põhinõue kostja vastu 3500 eurot ega koos kõrvalnõuetega 7000 eurot ning tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Kuigi käesoleval juhul on maakohus otsuses märkinud, et ta ei anna luba otsuse edasikaebamiseks, siis kolleegium leiab, et maakohus on selgelt rikkunud menetlusõiguse norme, mis võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
2-22-623
23.Maakohus jättis hageja nõude kostja vastu põhivõlgnevuse 701,14 euro, intressi 1237,57 euro ja viivise 222,78 euro ning edasiulatuva viivise nõudes rahuldamata. Maakohus tuvastas, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel sõlmitud lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, mistõttu puudub hagejal sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu. Kuivõrd hagejal puudus sissenõutavaks muutunud nõue, siis jättis maakohus hagi rahuldamata.
24.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on hageja nõue esitatud kahel erineval alternatiivsel õiguslikul alusel ja juhul kui kohus ei saanud hagi rahuldada lepingu ülesütlemisest tulenevalt, siis oleks kohus saanud hagi rahuldada maksegraafiku osamaksete sissenõutavaks muutumisest tulenevalt.
25.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 701,14 euro, intressi 1237,57 euro ja viivise 222,78 euro ning edasiulatuva viivise nõudes esialgse võlausaldaja ja kostja vahel 28.08.2017 sõlmitud lepingu ülesütlemisest tulenevalt rahuldamata. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
26.Hageja heidab maakohtule ette, et tema nõue on jäetud rahuldamata hagis esitatud alternatiivsel õiguslikul alusel. Käesolevas asjas on hageja 14.01.2022 esitatud hagiavalduses märkinud, et soovib esitada nõude kahel erineval õiguslikul alusel. Hageja märkis hagiavalduses, et hagiavalduse aluseks olevast lepingust tulenevad osamaksed 20.04.2020– 20.12.2021 kogusummas 1938,71 (701,14 + 1237,57) eurot on muutunud sissenõutavaks nende tasumise tähtaja möödumisega. Hageja märkis 16.03.2022 seisukohas kostja vastusele, et juhul, kui kohus ka leiaks kostja vastusest tulenevalt, et hageja nõude menetlemine ei ole põhjendatud lepingu ülesütlemisest tulenevalt (ulatuses, kus asjaolud kattuvad tsiviilasjas nr 2-21-108962 hagi aluseks olevate asjaoludega), siis tuleb igal juhul hageja nõue lahendada hageja esitatud alternatiivsel alusel.
27.Kui hageja paneb maksma ühe materiaalõigusliku nõude ja tugineb seejuures hagi erinevatele alustele, on tegemist menetluslikult alternatiivsete nõuetega (TsMS II komm (2017), § 370, p 3.3.4). Kolleegium märgib, et poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) on küll kohtu kohustus ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause), kuid kohus ei saa jätta õiguslikult hindamata hageja nõuet hageja esile toodud faktiliste asjaolude alusel. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus hindab otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.
28.Praegusel juhul on maakohus jätnud hindamata kõik hageja esile toodud asjaolud, mille kohaselt on hagejal temale loovutatud nõue kostja vastu esialgse võlausaldaja ja kostja vahel 28.08.2017 sõlmitud lepingu ja selle lisast tulenevate maksegraafikujärgsete sissenõutavaks muutunud osamaksetest tulenevalt. Maakohus on jätnud ka hindamata kõik kostja vastuväited esitatud nõudele, mille kohaselt on sõlmitud lepingu ja selle lisa puhul tegemist tühise tarbijakrediidilepinguga, kus krediidi kulukuse määr on vastuolus seaduses sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiiriga, viivisemäär on ebamõistlikult suur ja kostjat kahjustav. Hageja esitatud hagi alternatiivsel õiguslikul alusel kohus hinnanud ei ole. Selliselt on hageja esitatud nõue alternatiivselt esitatud õiguslikul alusel jäänud lahendamata.
2-22-623
29.Maakohus rikkus hageja nõude lahendamisel oluliselt TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, jättes asjas tähtsate asjaolude kohta seisukoha võtmata.
30.TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 442 lg 8 järgi märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Et kohtuostus nimetatud nõuetele vastaks, tuleb kohtul enne asjas otsuse langetamist TsMS § 392 lg 1 p-de 1, 3 ja 4 kohaselt selgitada eelmenetluses välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Kohtuotsuse saab kohus langetada TsMS § 435 lg 1 järgi pärast seda, kuid asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab TsMS § 438 lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
31.Maakohus ei ole selgitamiskohustust täitnud ning on jätnud olulises osas eelmenetluse ülesanded täitmata. TsMS § 392 lg 1 p-de 1–4 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses eelkõige välja lisaks nõuetele menetlusosaliste seisukohad esitatud nõuete suhtes; menetlusosaliste taotlused; menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta; tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 329 lg-st 3 tulenevalt võib kohus eelmenetluse ülesannete täitmiseks nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda. TsMS § 351 lg 1 alusel arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest. TsMS § 351 lg 2 järgi võimaldab kohus pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. Kohus peab selgitama pooltele, milline on hageja ja kostja tõendamiskoormis esitatud nõuetest ja vastuväidetest tulenevalt, samuti millised on nõude ja vastuväite kohaldamise eeldused. Maakohus ei ole seda teinud. Seega ei ole asjas eelmenetlust sisuliselt toimunud, mh ei olnud pooltele eelnevalt selgitatud, millised on need olulised asjaolud, millest kohus lähtub otsuse tegemisel ja milline on menetluses tõendamiskoormis või vajadus esitada täiendavaid tõendeid.
32.Kuna kostja vastu esitatud hagi on sisuliselt alternatiivsel õiguslikul alusel jäänud lahendamata, maakohus on jätnud tähelepanuta asjas esitatud vaidlusalused asjaolud ning jätnud need vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest pooltega arutamata, siis võisid need rikkumised kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu olulisi menetlusõiguse rikkumisi mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses, s.o ise esmakordselt tuvastada asjaolusid, et lahendada maakohtu poolt lahendamata jäetud nõue.
33.Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbi vaatamiseks menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei pea kolleegium vajalikuks käsitleda apellatsioonkaebuse ülejäänud väiteid. Ringkonnakohus märgib, et ei saa asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saates ette kirjutada, millisele järeldusele tuleb jõuda tõendite hindamisel või asjaolude tuvastamisel, sest maakohtule on kohustuslikud vaid ringkonnakohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel (TsMS § 658 lg 2).
34.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada pooltele millised asjaolud vajavad tõendamist ja kuidas jaotub tõendamiskoormis poolte vahel. Juhul, kui selgub, et asja õigeks
2-22-623 lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid on esitamata, peab maakohus võimaldama poolel neid asjaolusid ja tõendeid esitada. Maakohus peab arutama pooltega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest ja hindama, kas on alust rahuldada hageja alternatiivset nõuet.
35.Kuna hageja ei vaidlustanud oma nõude rahuldamata jätmist ühel esitatud alternatiivsel õiguslikul alusel, ja hageja nõue teisel esitatud alternatiivsel õiguslikul alusel on jäänud maakohtul lahendamata, siis peab kolleegium vajalikuks resolutsioonis ära märkida, millises osas on hageja esitatud nõue hagis esitatud asjaoludel jõustunud ja millises osas tuleb hageja nõue saata maakohtule uueks läbi vaatamiseks. Menetluskulude jaotus
36.Kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, siis TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada.
37.Kuna ringkonnkohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.