Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi X vastu võla nõudes 2 451,76 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Plusplus Capital AS (registrikood 11919806; asukoht Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn), lepinguline esindaja CK (e-post: xxx) Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxx; e-post xxx), lepinguline esindaja KL
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta PlusPlus Capital AS hagi X vastu rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja PlusPlus Capital AS kanda. Kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui
2-22-623 nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Plus Plus Capital AS (hageja) esitas 14.01.2022 hagi X (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Mogo OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja 28.08.2017 lepingu, mille alusel liisis Mogo OÜ sõiduki kapitalirendi vormis kostjale. Lepingu kohaselt võimaldas Mogo OÜ kostjale kokku 2 541 eurot, kostja kohustus sõiduki omandamise eest tasuma Mogo OÜ-le maksegraafiku alusel. Kostja kohustus tasuma alates 30.08.2017 kuni 30.07.2023 igas kuus võrdses summas osamakse 96,02 eurot. Kostja ja Mogo OÜ sõlmisid 07.06.2018 lepingu lisa FL28082017/0222-G1, mille kohaselt laenu summat suurendati 22,10 euro võrra seoses sellega, et Mogo OÜ loobus eelmärgitud summas enne Lisa jõustumist kehtinud graafikujärgsest viimasest maksetähtpäevast kuni 20.05.2018 arvestatud intressi nõudmisest, mistõttu väljamakset eelmärgitud summas kostjale ei tehtud (hagiavalduse lisa 1.1). Maksegraafiku koostamise meetodina leppisid pooled kokku annuiteedi, s.o kostja kohustus alates 20.06.2018 kuni 20.08.2023 igas kuus tasuma võrdses summas osamakse 96,77 eurot, millest väljaostumakse osa igakuiselt suurenes ning intressimakse osa vastavalt vähenes.
3.Kostja rikkus lepingut ega tasunud lepingu alusel maksegraafikujärgseid makseid.
4.Hageja esitas kostja vastu hagi tsiviilasjas 2-21-108962, kus kohus asus seisukohale, et laenuleping ei olnud kehtivalt üles öeldud, hagejal puudus sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu ning kohtu hinnangul puudus õiguslik alus viivise, intressi ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks.
5.Pärast otsust tsiviilasjas 2-21-108962 loovutas hageja 02.12.2021 osaliselt nõude tagasi Mogo OÜ-le (dtl 37), esialgne võlausaldaja Mogo OÜ ütles lepingu üles 06.12.2021 teatega (dtl 31) ning loovutas nõude uuesti hagejale (dtl 39) 02.12.2021.
6.Hageja on seisukohal, et hagiavalduse aluseks olevast lepingust tulenevad osamaksed on muutunud sissenõutavaks nende tasumise tähtaja möödumisega ning Mogo OÜ poolse lepingu ülesütlemise teatise loeb hageja kostjale kätte toimetatuks hagiavalduse vastuvõtmise kaudu.
7.Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust summas 701,14 eurot, intressi summas 1 237,57 eurot ja viivist summas 222,78 eurot.
8.Hageja nõuab ühtlasi edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates 15.01.2022 määras, mis on võrdne intressimääraga ja moodustab 41,40% aastas.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
9.Kostja on esitanud 25.02.2022 vastuse hagile. Oma vastuses kostja haginõuet ei tunnista. Kostja tunnistab, et on laenu kätte saanud ega vaidle selle vastu. Kostja väidab, et tasus lepingujärgseid makseid, aga hilinemisega. Seoses maksete viivitusega realiseeris Mogo OÜ kostjale tagatisena antud sõiduauto alla turuhinna summas 287 eurot, dokumente sõiduki võõrandamise kohta kostjale ei esitatud.
10.Kostja märgib, et hageja esitas esmakordselt 03.05.2021 hagi Harju Maakohtusse 2 375,78 euro väljamõistmiseks. Kohus oma 20.10.2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-21-108962 jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Sellest tulenevalt vaidleb kostja hagi menetlusse võtmisele vastu, sest Harju Maakohus on 20.10.2021 teinud analoogses asjas otsuse, millega on hageja nõue jäetud rahuldamata. Kostjale ei nähtu antud hagimaterjalidest, millised on uued asjaolud, mis annaksid võimaluse samas asjas ja samadel asjaoludel esitada uuesti hagiavaldus kohtusse. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et isegi 14.01.2022 kohtule esitatud hagiavaldus
2-22-623 on 2/3 osas koopia 03.05.2021 esitatud hagiavaldusest. Samas märgib kostja, et ainsaks uueks asjaoluks on, et nõue on osaliselt tagasiloovutatud Mogo OÜ-le.
11.Kostaja ei ole saanud kätte nõude loovutamise lepingut ega muid dokumente ning sai nendest teada alles pärast käesoleva hagi menetlusse võtmist.
12.Kostja väidab ühtlasi, et laenulepingute nr FL28082017/0222 ja nr FL28082017/022-G1 krediidikulukuse määr on vastuolus VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiiriga. Vastavalt eelnimetatud VÕS § 4062 lg 1 regulatsioonile on mõlemad laenulepingud tühised. Kostja vaidleb vastu ka viivisemäärale.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
14.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
15.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
16.Vaidlus puudub selles, et Mogo OÜ ja kostja vahel on 28.08.2017 sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise leping nr FL28082017/0222, mille alusel väljastas Mogo OÜ kostjale laenu summas 2 420 eurot. Vaidlus puudub ka selles, et 07.06.2018. a sõlmisid Mogo OÜ ja kostja laenulepingu lisa nr FL28082017/0222-G1, milles leppisid kokku laenusummas 2 473,99 eurot, kohustusega tagastada laen ja intress hiljemalt 20.08.2023.
17.Kostja on tasunud laenulepingu ning selle lisast tulenevate kohustuste täitmisena 2 747,84 eurot. Puudub vaidlus selles, et tagatiseks olnud sõiduk on 17.07.2020 võõrandatud 287 euro eest Tamme Autoteenindus OÜ-le.
18.Kohtupraktika kohaselt peab kohus (tüüptingimuste kehtivuse hindamise kõrval) omal algatusel arvestama ka muude tehingu tühisuse alustega (Riigikohtu 25.02.2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 08.05.2006.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 14). Kohus peab seega praegusel juhul vajalikuks kontrollida laenulepingu (kui tarbijakrediidilepingu) ülesütlemise kehtivust.
2-22-623
19.VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele ning lõike 3 kohaselt kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete tasumata kogusummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra.
20.Kohtu hinnangul ei saanud Mogo OÜ 06.12.2021 teatisega laenulepingut nr FL28082017/0222 üles öelda, sest Mogo OÜ ei olnud 06.12.2021 võlausaldaja, vaid nõue oli loovutatud hagejale.
21.VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Nimetatust tuleneb, et pärast nõude loovutamist puudub senisel võlausaldajal õigus nõuet käsutada, sh üles öelda lepingut, millest nõue tuleneb.
22.Kohus tuvastab, et Mogo OÜ loovutas 02.02.2021 lepingust nr FL28082017/0222 tulenevad nõuded kostja vastu hagejale 25.01.2021 (dtl 35). Seejärel on Mogo OÜ ja hageja sõlminud 02.12.2021 lepingu lisa nõude tagasiloovutamiseks (dtl 37). Pooled leppisid kokku, et hageja loovutab Mogo OÜ-le tagasi nõude kostja vastu, mis tuleneb lepingu nr FL28082017/0222 ja selle lisast nr FL28082017/0222-G alates osamaksetest 20.04.2020 kuni 20.08.2023 osamakseni põhisummas 2 542,86 eurot nõudes. Lepingu punkti 4 kohaselt on leping allkirjastatud digitaalselt ja hakkas kehtima mõlema poole allkirjastamisest. Kohus kontrollis lepingu allkirjastamise aega – lepingu on PlusPlus Capital AS esindaja MT allkirjastanud 02.12.2021 kell 14:52 ja Mogo OÜ esindaja MK 03.12.2021 kell 15:33. Kohus tuvastab, et tagasiloovutamise leping hakkas kehtima 03.12.2021 kell 15:33 ning sellest hetkest oli võlausaldaja Mogo OÜ.
23.Pärast tagasiloovutust on Mogo OÜ ja PlusPlus Capital AS sõlminud lepingu lisa nõude veelkordseks loovutamiseks (dtl 39). Lepingu punkti 2 kohaselt loovutas Mogo OÜ PlusPlus Capital AS-le lepingu nr FL28082017/0222 ja selle lisast nr FL28082017/0222-G1 alusel loovutatud nõuded alates lepingu FL28082017/0222 ja selle lisa nr FL28082017/0222-G1 maksegraafikus 20.04.2020 kuni 20.11.2021 sissenõutavaks muutunud osamaksete ulatuses põhisumma 653,67 eurot nõudes. Lepingu punkti 4 kohaselt on leping allkirjastatud digitaalselt ja hakkas kehtima mõlema poole allkirjastamisest. Kohus kontrollis lepingu allkirjastamise aega – lepingu on PlusPlus Capital AS esindaja MT allkirjastanud 02.12.2021 kell 14:53 ja Mogo OÜ esindaja MK 03.12.2021 kell 15:33. Kohus tuvastab, et veelkordne loovutamise leping hakkas kehtima 03.12.2021 kell 15:33 ning sellest hetkest oli võlausaldaja taaskord PlusPlus Capital AS.
24.Kohus tuvastab, et Mogo OÜ on teinud lepingu ülesütlemise tahteavalduse 06.12.2021 (dtl 31), Mogo OÜ esindaja HR on ülesütlemisavalduse digiallkirjastanud 06.12.2021 kell 10:49.
25.Kuivõrd kohus tuvastas, et alates 03.12.2021 kell 15:33 oli võlausaldajaks taaskord PlusPlus Capital AS, ei saanud Mogo OÜ 06.12.2021 üles öelda laenulepingut, millest tuleneva nõude ta oli 3 päeva varem 03.12.2021 loovutanud PlusPlus Capital AS-le.
26.Kuivõrd laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud, puudub hagejal sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu. Kuivõrd hagejal puudub sissenõutavaks muutunud nõue, ei esine alust hagi rahuldamiseks ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
27.Kohus märgib ühtlasi vastuseks nii hagiavalduses esitatud nõudele intressi ja viivise saamiseks määras 41,40% kui ka kostja vastuväidetele, et lepingu tingimused, mis sellist intressi- ja viivisemäära ette näevad, et tsiviilasjas 2-21-108962 on jõustunud lahendiga tuvastatud, et
2-22-623 maksegraafikus kajastatud intressi- ja viivisemäär ületab (lepingu p 3 ja p 5.3 kohaselt 41,40% aastas, 3,45% kuus ja 0,115% päevas) seadusjärgset viivisemäära enam kui 3 korda, mistõttu on nimetatud kokkulepped kohtu hinnangul VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühised. Kohus nõustub tsiviilasjas 2-21-108962 tehtud järeldustega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
28.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
29.Kohus määras 22.04.2022 määrusega pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ning menetluskulude kandmist toimikust ei nähtu. Seega kohus tuvastab, et kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2023. a otsusega nr 2-22-623.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.