Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. aprill 2007, Tallinn
Tsiviilasi
M.Mi hagi Eesti Vabariigi (Põhja-Eesti Päästekeskus kaudu) vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja töölt sunnitud äraoleku aja eest keskmise palga saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.12.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi (Põhja-Eesti Päästekeskus kaudu) apellatsioonkaebus
Menetluse liik
kirjalik menetlus
Menetusosalised ja nende
Hageja M.M (isikukood xxxxxxxxxxx), eluk x, esindaja Diana Veegen Kostja Eesti Vabariik (Põhja-Eesti Päästekeskuse, registrikood 70003000, asukoht Raua 2 Tallinn 10124) kaudu, esindaja Silvia Vospert
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 20.12.2006 otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja töölt sunnitud äraoleku aja eest keskmise palga saamiseks rahuldamata.
2.Välja mõista M.Milt 9165 (üheksa tuhat ükssada kuuskümmend viis) krooni ja 90 senti viivitamatu sundtäitmisega saadu tagastamiseks Eesti Vabariigi (PõhjaEesti Päästekeskuse kaudu) kasuks.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik
1.M.M esitas 11.04.2005 hagi Harju Maakohtusse Harjumaa Päästeteenistuse (alates 01.03.2006 Põhja-Eesti Päästekeskus) vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga saamiseks.
2.Hageja töötas Harjumaa Päästeteenistuses töölepingu alusel tuletõrjuja- päästjana.
3.28.12.2004 esitas Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti direktor hagejale töökoha pakkumise, milles tehti hagejale ettepanek asuda tööle alates 01.01.2005 Harjumaa Päästeteenistusse Muuga tugikomandos tuletõrjuja-päästjana. Hageja sellega ei nõustunud. Hagejaga sõlmitud tööleping lõpetati alates 31.12.2004 TLS § 86 p 3 alusel seoses koondamisega.
4.27.01.2005 pöördus hageja Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni avaldusega tunnistada temaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks. 01.03.2005 tegi töövaidluskomisjon otsuse, millega lõpetas hageja avalduse alusel algatatud töövaidlusasja, kuna see ei allu töövaidluskomisjonile. Hageja sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 07.03.2005.
5.Hagi postitas hageja 08.04.2005. Hageja palub samuti ennistada hagi esitamise tähtaeg, kuna selle tingis hageja ja tema ema haigestumine seaduse toodud tähtaja jooksul. Seetõttu hagejal ei õnnestunud leida koheselt vajalike õigusteadmistega isikut. Kokkulepe hageja esindamiseks ja hagi esitamiseks saavutati hageja praeguse esindajaga, kuid hageja esindaja haigestus 06.04.2005 ja hagi sai postitatud 08.04.2005.
6.Töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 3 alusel oli ebaseaduslik. Kostja alluvuse muutumine ei too endaga kaasa tööandja, s.t kostja lõppemist. Hageja tööandjaks oli Harjumaa Päästeamet, mis jätkas tegevust peale Harjumaa Päästeteenistuse ning Tallinna Tuletõrjeja Päästeameti ühendamist. Harjumaa Päästeteenistus säilis (ka tema registrikood 70003000 jäi samaks), muutus vaid tema alluvus: maavalitsuse alluvuses olevast asutusest sai Päästeameti alluvuses olev kohalik päästeasutus.
7.Hagejale oli täiesti arusaamatu talle 23.12.2004 Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti direktori R. S poolt tehtud pakkumine ja seetõttu ta keeldus pakutud kohast.
8.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Kostja leidis, et hageja on mööda lasknud kohtusse pöördumise aja ja palub kohaldada hagi suhtes aegumist.
9.Hagejaga lõpetati tööleping seaduslikult. Vastavalt siseministri 04.11.2004 käskkirjale nr 456 moodustati ühiskomisjon, mis pidi ette valmistama Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti (TTPA) liitmise Harjumaa Päästeteenistusega alates 01.01.2005. Vabariigi Valitsuse 10.11.2004 korraldusega nr 807-k korraldati ümber seni maavalitsuste hallatavad päästeteenistused Päästeameti kohalikeks päästekeskusteks. Sellest tulenevalt määrati loodava Harjumaa Päästeteenistuse direktori kt-ks alates 01.01.2005 R. S, kes oli kuni 31.12.2004 TTPS direktor. Tema ülesandeks oli eelloetletud ümberkorraldused läbi viia. Seetõttu saigi kõigile senise Harjumaa Päästeteenistuse ja TTPA töötajatele tehtud ettepanekud asuda teenistusse loodavasse Harjumaa Päästeteenistusse. Kuna hageja keeldus talle tehtud ettepanekust, siis likvideeritava Harjumaa Päästeteenistuse direktor lõpetas hagejaga töölepingu oma 31.12.2004 käskkirjaga nr 410-k.
2(6)
Esimese astme kohtu otsus
10.Kohus rahuldas hagi ja tunnistas M.Miga töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, ennistas hageja tööle Põhja-Eesti Päästekeskuse Muuga tugikomando päästja ametikohale ning mõistis välja Eesti Vabariigilt (Põhja-Eesti Päästekeskuse kaudu) M.Mi kasuks hüvitise sunnitud töölt puudumise eest summas 123 908, 70 krooni.
11.Kohus leidis, et hageja poolt esiletoodud asjaolud kogumis on mõjuvaks põhjuseks, mis võis tingida hagi esitamise tähtaja möödalaskmise ja arvestades seda, et hageja esitas hagi kohtusse vaid ühepäevase hilinemisega, siis tuleb antud tähtaeg ennistada.
12.TLS § 86 p 3 alusel on tööandjal õigus lõpetada tööleping töömahu vähenemise, töötamise või töö ümberkorraldamise, varem töötanud töötaja tööle ennistamise tõttu ja muudel juhtudel, mis tingivad töö lõppemise. Seega antud alusel lepingu lõpetamiseks peab olema tuvastatav, et kostjal ei olnud hagejale enam tööd pakkuda. Vaidlust ei ole selles, et hageja töötas Muuga tugikomandos ja uuel Harjumaa Päästeteenistusel oli vastavalt struktuurile samuti ette nähtud Muuga tugikomando, kus olid samuti ette nähtud tuletõrjuja-päästja ametikohad. Kostja ei ole osundanud, et selles oleks vähenenud tuletõrjuja-päästja ametikohti. Kuna koondamine oli põhjendamatu, ei pidanud kohus vajalikuks analüüsida asjaolusid seoses hagejale töökoha pakkumisega R. S poolt Tegemist ei ole Harjumaa Päästeteenistuse likvideerimisega. Seetõttu ei olnud alust töölepingut lõpetada ka TLS § 86 p 1 alusel.
13.Kuna hagejaga lõpetati tööleping ebaseaduslikult, on hagejal õigus nõuda enda tööle ennistamisele ja temale sunnitud töölt puudumise aja eest hüvitise väljamõistmist. Hüvitis tuleb välja mõista kohtuotsuse tegemise aja seisuga 20 kuu ja 6 päeva eest summas 123 908, 70 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
14.Eesti Vabariik (Põhja-Eesti Päästekeskus kaudu) esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Kostja palub kohaldada aegumist.
15.Kohus on vääralt hinnanud tõendeid, ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme.
16.Kohus jättis juba hagiavalduse menetlusse võtmisel tähelepanuta hagi esitamise tähtaja rikkumise. Kohus ei lahendanud määrusega hagi esitamise tähtaja rikkumise küsimust ka peale hageja sellesisulist avaldust 28.08.2005. Hagi esitamise tähtaja ennistamise avaldusest ja selle lisadest kostjale koopiat ei saadetud ega teavitatud avaldusest ka muul viisil. Hageja esitatud menetlustähtaja rikkumise põhjuseid ei ole alust tunnistada mõjuvateks.
17.Seoses koondamisega töölepingu lõpetamise alused ei ole seaduses loetletud ammendavalt. Seaduseandja jätab tööandjale võimaluse koondamise tõttu tööleping lõpetada ka muudel asjaoludel, mis võivad praktikas ette tulla. Tööandjal on TLS § 86 p 3 järgi õigus töötajaga töölepingu lõpetamiseks koondamise tõttu ka siis, kui töö lõpeb töötaja jaoks tema poolt kokkulepitud tingimustel. Sellest lähtuvalt ei saanud Päästeameti Harjumaa Päästeteenistus võtta TLS § 6 alusel üle töölepinguid, saamata selleks eelnevalt töötajate nõusolekut. Päästetööd on arvatud kõrgendatud ohtlikkusega tööde nimekirja, mistõttu eriseaduse sätetega (PäästeS § 34 ja 35) on kehtestatud riigi poolt päästetöötajatele ka suuremad sotsiaalsed tagatised.
18.Riigi seadusandluses puudub tänaseni õiguslik regulatsioon kohaliku omavalitsuse asutuse ja riigiasutuse ühendamiseks või liitmiseks (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1, Vabariigi Valitsuse seaduse § 22 lg 1). Tallinna Linnavolikogu 10.02.2005 otsus nr 32 “Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti tegevuse lõpetamine“ tehti paraku siis, kui saabus olukord, mis ei võimaldanud TTPA majandusaastat lõpetada. See
3(6)
õigusakt puudus aga 2004 detsembris, kui oli vajalik sooritada kõik toimingud Päästeameti Harjumaa Päästeteenistuse tegevuse alustamiseks alates kella 00.00-st 01.01.2005. Nii TTPA direktoril kui Harjumaa Päästeteenistuse direktoril tuli juhinduda otsuste tegemise hetkel kõrgemalseisvate riigi ja kohaliku omavalitsuse organite väljaantud õigusaktidest. Sel põhjusel ei olnud võimalik lõpetada töötajatega, kes keeldusid uues asutuses töötamast, töölepingut TLS § 86 p 1 alusel.
19.Kuna hagejaga ei olnud tema keeldumise tõttu võimalik sõlmida Päästeameti Harjumaa Päästeteenistuses alates 01.01.2005 uut töölepingut, siis Harjumaa Päästeteenistuse direktor T. O lõpetas temaga 31.12.2004 töölepingu TLS § 86 p 3 alusel ning hagejale maksti temale seaduses ettenähtud koondamisega kaasnevad hüvitised TLS § 87 lg 2 ja 90 lg 1 p 1 alusel. Hageja, nõustudes töölepingu lõpetamisega seoses koondamisega ja saades selle alusel teenistujale ette nähtud kõige soodsamad rahalised hüvitised, tegi seda läbimõeldult.
20.Kuigi avaliku teenistuse seadus (ATS) ja TLS reguleerivad erinevate teenistujate gruppide töö- või teenistussuhteid, laienevad Riigikohtu 07.04.2005 otsuse 3-3-1-5-05 põhimõttelised seisukohad nii ametnikele kui töölepingu alusel töötavatele isikutele. Riigikohus leidis, et kui ametnik teenistuse ümberkorraldamisel nõusolekut teisele ametikohale üleviimiseks ei anna, vabastatakse ta ATS § 116 lg 1 (koondamine) alusel teenistusest ka siis, kui ametikohtade arv asutuses ei vähene. Kuigi sobiva ametikoha leidmine ja pakkumine eesmärgiga vältida isiku teenistusest vabastamist, on asutuse kohustus, ei välista see isiku enda hoolikust ja aktiivsust. Otsuse punktis 21 kolleegium rõhutas, et ametniku tahe ei olnud suunatud teenistussuhte jätkamisele ja teenistusest vabastamine koondamise tõttu oli toimuvate struktuurimuudatuste tingimustes tema enda valik, mitte asutuse algatus.
21.Väär on kohtu seisukoht, et hageja tööandja jäi samaks. Alates 01.01.2005 moodustatud Päästeameti Harjumaa Päästeteenistus on avaliku teenistuse asutus. Kõigi teenistujatega, kelle tööd reguleerib TLS, sõlmiti uued töölepingud. Õigusjärglus ja sama tööandja ei ole kattuvad mõisted. Õigusjärglus on tsiviilõiguste ja-kohustuste üleminek ühelt isikult teisele, tööandja on aga töölepingu pool, kelle juhtimisel ja korralduste alusel kohustub töötaja tegema tema määratud tööd.
22.Hageja töölt puudumine 20 kuud ja 6 päeva ning sellest tulenev rahaline nõue summas 123 908, 70 krooni kujunes kohtu poolt menetlusõigusnormide rikkumise tulemusena ning asetas Põhja-Eesti Päästekeskuse ebasoodsamasse olukorda. Kohus, eirates kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 169 lg 1 ja § 170 lg 3, kutsus pooled avalikule kohtuistungile 10.10.2006, s.o 18 kuu möödudes hagiavalduse saamisest. Samuti eiras kohus otsuse tegemisel TsMS § 452 lg 3 ja 4 sätestatud tähtaegu. Vastustaja seisukoht
23.M.M ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
24.Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leidis, et kohtuotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormide rikkumise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha asjas uus otsus, millega hagi tuleb jätta rahuldamata.
25.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsusega osas, millega kohus luges hageja poolt esiletoodud põhjused mõjuvaks ja ennistas hagi esitamise tähtaja. Hageja sai töövaidluskomisjoni otsuse 07.03.2005 ja esitas hagi kohtusse 08.04.2005, see on ühepäevase hilinemisega. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ainuüksi hageja esindaja
4(6)
haigus tähtaja kahel viimasel päeval, mille kohta on esitatud perearsti tõend (tl 57), on mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks.
26.ITLS § 28 lg 1 kohaselt on ebaseaduslik töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Kohus leidis, et töölepingu lõpetamiseks puudus seaduslik alus, millise järeldusega ringkonnakohus ei nõustu. TLS § 86 p 3 alusel on tööandjal õigus lõpetada tööleping töömahu vähenemise, töötamise või töö ümberkorraldamise, varem töötanud töötaja tööle ennistamise tõttu ja muudel juhtudel, mis tingivad töö lõppemise. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu töö ümberkorraldamisest tingitud senistel tingimustel töö lõppemise tõttu.
27.TsMS § 438 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kolleegium leiab, et kohus jättis asjaolu, millele tugineti ja tõendid, mis esitati, põhjendamatult tähelepanuta. Kohus tugines üksnes sellele, et ka uuel Harjumaa Päästeteenistusel olid ette nähtud tuletõrjuja-päästja ametikohad ning tuvastatud ei ole, et reorganiseerimisega oleks kaasnenud vajadus vähendada tööjõudu. Koondamise aluseks ei olnudki tuletõrjuja-päästjate ametikohtade arvu vähenemine. Seda pole kostja ka kunagi väitnud, vastupidi, kostja märkis, et teenistujate struktuuris ja koosseisus oli arvestatud kõigile senistele töötajatele võimalus tööle asuda uues päästeasutuses, säilitades vähemalt nende endise töötasu. Tegelikule koondamise alusele- senistel tingimustel töö lõppemine – kohus mingit hinnangut ei andnud. TsMS § 392 lg 1 p 3 kohaselt peab kohus juba eelmenetluses selgitama välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta.
28.Hageja on hagi alusena esile toonud asjaolud, et tööandja ei ole kirjalikult põhjendanud töölepingu lõpetamise vajalikkust ega pakkunud talle teist tööd. Neid asjaolusid ei pidanud kohus üldse vajalikuks tuvastada ega neile hinnangut anda.
29.Ringkonnakohus leiab, et hagi aluseks olevad asjaolud ei ole tõendamist leidnud ja on ümber lükatud kostja väidete ja esitatud kirjalike tõenditega. Hagejale 24.12.2004 esitatud kirjalikus ametikoha pakkumises (tl 3) on näidatud päästeteenistuse töö ümberkorraldamine, milliste õigusaktide alusel seda tehakse, milline uus asutus moodustatakse ja millistel tingimustel tööd hagejale selles pakutakse.
30.Vaidlust ei ole selles, et riiklikul tasandil toimus päästeteenistuste struktuuri ja töö ümberkorraldamine. Vabariigi valitsuse 10.11.2004 korraldusega nr 807-k „Päästeasutuste ümberkorraldamine“ korraldati alates 01.01.2005 kõik maavalitsuste hallatavad päästeasutused ümber Päästeameti kohalikeks päästeasutusteks. Alates 01.01.2005 moodustus Harju Maavalitsuse hallatava Harjumaa Päästeteenistuse ja Tallinna Tuletõrjeja Päästeameti baasil uus päästeasutus - Päästeameti Harjumaa Päästeteenistus. Senise Harjumaa Päästeteenistuse struktuur ja teenistujate koosseis enam ei kehtinud. Käesolevas vaidluses ei oma tähtsust, kas uus ühendatud riiklik asutus Harjumaa Päästeteenistus oli eelmise Harjumaa Päästeteenistuse õigusjärglane või mitte. Tähtsust omab töötajate töötingimuste oluline muutumine. Uues asutuses muutus tervikuna töökorraldus, muutusid väljasõidupiirkonnad ja väljasõidukorrad. Tallinna haldusterritooriumil, kus on tiheasustus, palju kõrghooneid, ohtlikke aineid käitlevaid ettevõtteid ja transiidifirmasid, on töö riskantsem ja keerukam, mille tõttu lisandus ka kohustuslik täiendav väljaõpe. Seega lõppes hageja ja teiste Harju Maavalitsuse hallatava Harjumaa Päästeteenistuse töötajate jaoks töö nende poolt kokkulepitud tingimustel ja töölepinguid ei saadud TLS § 6 alusel üle võtta saamata selleks eelnevalt töötaja nõusolekut. Tööandjal on õigus lõpetada tööleping TLS § 86 p 3 alusel ka siis, kui töö lõpeb töötaja jaoks tema poolt
5(6)
kokkulepitud tingimustel. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendis 3-2-118-00.
31.Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et hageja ei ole käitunud hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hageja loobus selgesõnaliselt talle tehtud kirjalikust tööpakkumisest töötada uues loodud asutuses edasi tuletõrjuja –päästja ametikohal (tl 43). Sellega valis hageja ise koondamise ja võttis vastu koondamishüvitise. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta ei soovinud uues asutuses töötamist jätkata. Igal juhul oli see tema vaba valik ja seetõttu on koondamise hilisem vaidlustamine hageja poolt pahatahtlik käitumine. Kui hageja soovis siiski uues asutuses töötamist jätkata, tulnuks esitada kostjale vastav avaldus, seda enam, et hageja väidetel oli päästetöötajate koosseis täitmata. Vakantsete kohtade olemasolu on aluseks nõuda töölepingu sõlmimist. See ei muuda aga iseenesest eelnevat töölepingu lõpetamist ebaseaduslikuks. Asjaolu, et pakkumise esitas sel ajal veel Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti direktorina töötav R. S, ei muuda pakkumise sisu ebaõigeks või mittetõsiselt võetavaks, nagu hageja seisukohast võib järeldada. R. S oli nimetatud alates 01.01.2005 Harjumaa Päästeteenistuse direktori kohusetäitjaks ja tehtud ülesandeks valmistada ette loodava asutuse teenistujate ametisse nimetamine ja töölepingute sõlmimine. Pakkumises on sõnaselgelt kirjas, et pakutakse tuletõrjuja-päästja ametikohta 01.01.2005 moodustatavasse Harjumaa Päästeteenistusse. Töötamise jätkamine nõndanimetatud senisel ametikohal ei olnud toimunud ümberkorralduste tõttu alates 01.01.2005 enam võimalik. Seetõttu on ka kohtuotsuse resolutsioon, millega M.M ennistati tööle praegu eksisteerivasse päästeasutusse, vastuolus hageja nõude sisuga. Hageja soovis töötamist jätkata just senisel ametikohal ning keeldus töötamise jätkamisest uues loodud päästeasutuses.
32.Eeltoodud alusel leiab ringkonnakohus, et hagi rahuldamiseks puudub alus. M.Miga töölepingu lõpetamine koondamise tõttu TLS § 86 p 3 alusel oli seaduslik ning sellest tulenevalt tuleb jätta rahuldamata ka tööle ennistamise ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga nõue.
33.Kohtuotsuse viivitamatuks täitmiseks kahe kuu keskmise palga osas kandis kostja 27.12.2006 hageja pangakontole 9165,90 krooni ning pidas kinni Maksu-ja Tolliameti pangakontole kandmiseks 3054 krooni. M.M on kinnitanud nimetatud summa kättesaamist. Kostja taotleb viivitamatu täitmise korras üleantu tagastamist. TsMS § 474 lg 2 kohaselt kui viivitamata täitmisele kuuluv lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu. Seega tuleb M.Milt mõista kohtuotsuse tagasitäitmiseks välja 9165,90 krooni Eesti Vabariigi kasuks. Määruse tegemiseks Maksu-ja Tolliameti pangakontole kantud raha tagastamiseks, on vajalik kohtule esitada vastava maksekorralduse koopia.
34.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lõike 1 ja § 61 lg 1 punkti 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna hagi jääb rahuldamata jäävad hageja kohtukulud tema enda kanda. Kostja kohtukulude väljamõistmist ei ole taotlenud.
M. Klaar
G. Kivinurm
T. Kollom
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.