Võlaõigus › Kompromissilepingud

esitas AS kohtule hagi OÜ ja VK`i vastu 205 160,00 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja OÜ kompromisslepingu võlanõudes. Kompromissilepinguga kinnitab OÜ võlgnevust hageja ees summas 210 000,00 krooni. Kompromisslepingu kohaselt pidi OÜ tasuma võlgnevuse kompromissilepingus sätestatud tähtpäevadeks maksegraafiku alusel. OÜ`l on tasumata jäänud 160 000,00 krooni. Kompromissilepingu punkti 4 alusel on viivise määraks 0,3 % iga viivitatud päeva eest. Võlgnevuselt on hageja arvestanud viivist 45 160,00 krooni. Hageja ja kostja VK`i vahel on sõlmitud käendusleping, mille kohaselt VK käendas OÜ kohustuse täitmist hageja ees kogusummas 205 000,00 krooni, mis tuleneb kompromisslepingust. Vastavalt käenduslepingule vastutab VK kompromisslepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisel või mittekohaselt täitmisel OÜ`ga solidaarselt. Seega palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 205 160,00 krooni (võlgnevus 160 000,00 krooni ja viivis 45 160,00 krooni). Samuti palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulud. Kohus saatis kostjatele asukohta , hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale OÜ`le ja kostjale VK`ile (kes on ühtlasi kostja OÜ seaduslik esindaja) hagimaterjalid kättetoimetatuks, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud VK`i äriruumis OÜ`s allkirja vastu, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostjad ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjaid on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad. VÕS § 142 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooletele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjatelt kuulub hageja kasuks solidaarselt väljamõistmisele võlgnevus 160 000,00 krooni ja viivised 45 160,00 krooni, s.o kogusummas 205 160,00 krooni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb täies ulatuses välja mõista kostjatelt solidaarselt. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.