Muud › CMR

Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja saatis kostjale 16.12.2016 kirja kõnesolevate arvetega, kuid kirjas hageja kinnitab, et arvete eest kuulub tasumisele 2680,20 eurot, mille kostja ka tasus. Maakohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et pooltel oleks olnud kokkulepe tasu vähendamises xxxx euro võrra. Kuna kostja ei olnud 16.12.2016 seisuga tasunud talle esitatud arveid, on hageja saatnud kostjale meeldetuletuse arvete tasumiseks, lisades kirjale ka varem saadetud arved. Kuigi hageja on kirjas märkinud tasumisel kuuluvaks summaks 2680,20 eurot, on kohtule usutav, et tegemist on ekslikult märgitud summaga. Kui hageja oleks soovinud tasu vähendada, siis kajastuks see ka saadetud arvetel. Kohus leiab, et heas usus käituv kostja oleks pidanud pöörduma hageja poole saamaks selgust, kas tasuda tuleb summa, mis kajastub arvetel või kirjas. Maakohus leiab, et kirjas toodud summat ei saa TsÜS § 68 lg 2 või 3 alusel lugeda otseseks või kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg, st nõustumine kokkulepitud tasu vähendamiseks. VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel. Käesoleval juhul ei nähtu 16.12.2016 kirjast selgelt ja ühemõtteliselt, et hageja vähendab varem kokkulepitud tasu xxxx euro võrra. Seda, et hageja pole kokkulepitud tasu vähendanud xxxx euro võrra kinnitavad ka hageja saadetud kirjad kostjale (t.lk 55-57), millest nähtuvalt hageja palub korduvalt kostjal kontrollida arvete tasumist, sest hageja arvestusel on kostjal tasumata xxxx eurot (t.lk 55-57). Toodust tulenevalt tuleb kostjalt hagejale VÕS § 108 lg 1 alusel välja mõista põhivõlgnevus xxxx eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad hagea menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja 02.06.2017 menetlusdokumendi kohaselt on menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv 75 eurot, lepingulise esindaja kulu 270 eurot ja tõlkekulu xxxx eurot, kokku xxxxeurot. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 ning TsMS § 139 lg 1 ja 2 järgi menetluskulu, mis tuleb kostja poolt hüvitada summas 75 eurot. Samuti tuleb kostjal TsMS § 138 lg 2 ja § 143 p 1 alusel hüvitada tõlkekulu xxxx eurot. Hagejale on osutatud õigusabi 2 tundi ja 15 minutit, mis seisnes hagi koostamises 1 tund, 03.04.2017 määrusega tutvumises ja kliendisuhtluses 15 minutit ja asjaolude väljaselgitamises, kliendiga arutamises ja vastuse koostamises 1 tund. Õigusabi on osutatud hinnaga 120 eurot tund (sisaldab km). Maakohus leiab, lepingulise esindaja kulu on antud tsiviilasja keerukust ja mahukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu arvestades olnud menetluses põhjendatud ja vajalik. Ka lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot ühes km vastab hageja esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades

põhjendatud. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, tuleb kulud hüvitada käibemaksuga summas. Kokku tuleb kostjalt välja mõista xxxxeurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.