(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse avalikult teatavaks
03.04.2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-05-22931 (endine nr 2/254-27357/05)
Tsiviilasi
AS-i
hagi VKi vastu 3 516,80 krooni saamiseks
aadressil. Kohus proovis hagimaterjale kätte toimetada ka kohtutäituri vahendusel. Kohtutäitur saatis hagimaterjalid kohtule tagasi. Kaaskirjast selgus, et kostja ei ela kohtule teadaolevatel aadressidel. Kohtutäituril puuduvad andmed kostja elukoha kohta. Kohtule ei ole teada kostja teisi võimalikke kontaktaadresse. Samuti ei õnnestunud hagimaterjalide edastamine politsei abil. Aadressil teatasid majaelanikud politseile, et kostja elab juba neljandat aastat . Politseile on kostja asukoht teadmata. Seetõttu on kostjale kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 loeb kohus, et menetlusdokument on kostjale kättetoimetatud. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha tema kahjuks tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel 29.03.2003 sõlmitud liitumislepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hagimaterjalidest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale 3 516,80 krooni, millest põhivõlg moodustab 1 758,40 krooni ja viivised 1 758,40 krooni ning mida kostja ei ole vaidlustanud. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1. Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks võlgnevus kokku summas 3 516,80 krooni. Kohus peab võimalikuks hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Väljamõistmisele kuulub
hagi esitamisel tasutud riigilõiv 280,00 krooni, väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu 100,00 krooni ning arvestades asja mahtu ja keerukust õigusabikulud 35,17 (3 516,80 x 1 %) krooni, kogusummas 415,17 krooni hageja kasuks. Hageja esindaja AS on tasunud maksekorraldusega kohtutäituri tasu 295,00 krooni arvelduskontolt Nordea Panga filiaalis Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, viitenumbriga 3100057358. Kohus leiab, et kohtutäituri tasu summas 295,00 krooni tuleb hageja esindajale tagastada, kuna kohtutäitur ei ole kostjale hagimaterjale kättetoimetanud ja kohus ei ole kohtutäiturile tasu välja maksnud. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200,00 krooni ja mitte rohkem kui 100 000,00 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), mõlemal viitenumber 3100057358. Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.