OÜ Aktiva Finance Group hagi R. M. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
253,51 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja nende
Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: R. M. (isikukood xxxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Aktiva Finance Group hagi R. M. vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda ning määrata, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
2-24-140686 taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 12.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 230,30 euro saamiseks. Kohus tegi 14.11.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 07.02.2025 määrusega asja üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 25.02.2025 Harju Maakohtule hagi R. M. vastu võlgnevuse nõudes.
3.Vastavalt 25.02.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt C AS (esialgne krediidiandja) ja kostja R. M. vahel 23.05.2022 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevat põhivõlgnevust 149,87 eurot, intresse 14,26 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 17,41 eurot, võla sissenõudekulu 30 eurot ning edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt alates 22.02.2025 lepingujärgses määras 24% aastas.
4.Laenulepingu nr xxxx kohaselt sai kostja laenu 300 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 50,60% aastas: krediidisumma 300 eurot, lepingutasu 16 eurot, lepingu igakuine haldustasu 1,50 eurot, igakuine osamakse suurus 14,23 eurot, intressimäär 28,90% aastas, viivisemäär 24% aastas, laenu tagastamise periood 10.07.2022 kuni 10.06.2025.
5.Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 31.07.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 23.08.2024. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga 31.07.2024 oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o 10.05.2024, 10.06.2024, 10.07.2024 ja 10.08.2024. Esialgne võlausaldaja ütles 28.08.2024 lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
6.C AS (esialgne võlausaldaja) loovutas 29.08.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
7.Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:
7.1.põhivõlg 149,87 eurot, kuivõrd kostja sai laenu 300 eurot ning kohustus selle eest tasuma maksegraafiku alusel perioodil 10.07.2022 kuni 10.06.2025, kostja on teinud põhiosa katteks tagasimakseid 150,13 eurot;
7.2.intressid 14,26 eurot, s.o perioodi 10.05.2024 kuni 28.08.2024 eest intressimääraga 28,90% aastas (3,61+3,39+3,16+2,93 + intress perioodi 16.08.2024 kuni 28.08.2024 eest on 1,17 eurot (112,04 x 28,90% / 360 x päevade arv 13));
7.3.laenuhaldustasu 6 eurot, s.o 1,50 eurot kuus perioodi 15.05.2018 kuni 16.07.2018 eest (4x1,50);
7.4.sissenõutavaks muutunud viivised 17,41 eurot põhivõlgnevuselt 149,87 eurot alates 29.08.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 21.02.2025 (hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgses viivisemääras 24% aastas;
7.5.edasiulatuvad viivised põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 22.02.2025 lepingujärgses viivisemääras, s.o 24% aastas;
7.6.võla sissenõudmiskulud 30 eurot VÕS § 113 2 lg 2 p 1 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 09.09.2024 kiri 15 eurot; 02.10.2024 kiri 5 eurot; 05.11.2024 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja 2
2-24-140686 kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).
8.Hagiavalduse kohaselt on 23.05.2023 sõlmitud krediidilepingu puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 950 eurot ja kulutused 200 eurot), maksehäireregistris (taust.ee kehtivad maksehäired puudusid) ning Maksu- ja Tolliametis avaldatud andmetest. Maksu- ja Tolliameti päringu kohaselt oli kostja viimase 3 kuu keskmine igakuine sissetulek 1001 eurot. Väljaminekuteks arvestati 200 eurot. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 14,23 eurot. Arvestades eeltoodut jäi kostjale raha reservi vähemalt 786,77 eurot (1001 – 200 - 14,23), mis teeb kohustuste suhtarvuks ca 21%. Kliendi maksevõimekuse arvutamisel eeldatakse, et kui kliendi igakuine sissetulek on üle 1100 euro, siis tema finantskohustused tohivad sissetulekutest moodustada kuni 50% pärast laenulepingu sõlmimist. Samuti täitis kostja lepingust tulenevaid kohustusi pea kaks aastat. Hageja selgitab seoses pangakonto väljavõttega, et antud juhul ei olnud tarbija pangakonto küsimine krediidivõime hindamiseks vajalik, arvestades krediidi olemust, suurust ja tarbijaga seotud asjaolusid. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes oli seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Samuti on krediidiandja selgitanud laenulepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kliendile (laenuleping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja on sõlminud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on talle arusaadavad. Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma laenulepingu osamakseid 14,23 eurot.
9.Hageja esitas 28.02.2025 seisukoha, milles avaldab, et kostja sai lepingu alusel laenu 300 eurot ning on teinud tagasimakseid 323,06 eurot. Eeltoodust tulenevalt juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis pärast nõude ümberarvestust saab lugeda nõude täidetuks.
10.Kostja R. M.le on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 19.03.2025, kuid kostja tähtaegselt (s.o 02.04.2025) hagivastust esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
12.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
13.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 3
2-24-140686
14.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
15.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluses ja avalikes registrites esitatud andmete alusel.
16.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
17.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
18.Hagiavalduse kohaselt on 23.05.2023 sõlmitud krediidilepingu puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 950 eurot ja kulutused 200 eurot), maksehäireregistris (taust.ee kehtivad maksehäired puudusid) ning Maksu- ja Tolliametis avaldatud andmetest. Maksu- ja Tolliameti päringu kohaselt oli kostja viimase 3 kuu keskmine igakuine sissetulek 1001 eurot. Väljaminekuteks arvestati 200 eurot. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 14,23 eurot. Arvestades eeltoodut jäi kostjale raha reservi vähemalt 786,77 eurot (1001 – 200 - 14,23), mis teeb kohustuste suhtarvuks ca 21%. Kliendi maksevõimekuse arvutamisel eeldatakse, et kui kliendi igakuine sissetulek on üle 1100 euro, siis tema finantskohustused tohivad sissetulekutest moodustada kuni 50% pärast laenulepingu sõlmimist. Samuti täitis kostja lepingust tulenevaid kohustusi pea kaks aastat. Hageja selgitab seoses pangakonto väljavõttega, et antud juhul ei olnud tarbija pangakonto küsimine krediidivõime hindamiseks vajalik, arvestades krediidi olemust, suurust ja tarbijaga seotud asjaolusid. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes oli seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Samuti on krediidiandja selgitanud laenulepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kliendile (laenuleping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja on sõlminud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on talle arusaadavad. Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma laenulepingu osamakseid 14,23 eurot.
19.Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et üksnes kostja laenutaotluses esitatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav veendumaks tarbija 4
2-24-140686 krediidivõimelisuses. Hageja on hagiavalduses küll märkinud, et Maksu- ja Tolliameti päringu kohaselt oli kostja keskmiseks igakuiseks sissetulekuks 1001 eurot, kuid seejuures pole hageja esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja võimalikke kohustusi. Hageja ei ole esitanud kohtule teavet selle kohta, et krediidiandja oleks kogunud kostja pangakonto väljavõtet.
20.Lisaks ei ole krediidiandja tõendanud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Kohus selgitab, et kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
21.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
22.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
23.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
24.Hageja on 28.02.2025 seisukohas (dtl 174) avaldanud, et kostja on lepingu alusel saanud laenu 300 eurot ning teinud seejuures tagasimakseid 323,06 eurot (dtl 176-178), mistõttu juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis pärast nõude ümberarvestust saab lugeda nõude täidetuks. Hageja esitas eeltoodu tõendamiseks ka kostja krediidikonto kasutamise väljavõtte (dtl 176-178).
25.Kohus tutvunud krediidikonto kasutamise väljavõtte (dtl 176-178) ja hageja 28.02.2025 seisukohas (dtl 174) avaldatuga, leiab, et hagejal puudub kohtuotsuse tegemise seisuga kostja suhtes sissenõutavaks muutunud nõue ja kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. 5
2-24-140686
27.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust. Seega puuduvad kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
28.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
29.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 19.03.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku ja eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.