Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

, v.l.a. 2002.a. ning sõlmis selleks hagejaga liisinglepingu. Vastavalt liisinglepingule andis kostja auto hagejale üle Auto ostu-eelsetel läbirääkimistel kinnitas kostja, et auto on tehniliselt väga heas korras, samuti seda, et autol on läbitud korrektselt kõik korralised hooldused. s.t. 8 päeva peale auto vastuvõtmist kostjalt, olles autot kasutanud selle ostmisest alates ainult tavapärastes linnaoludes, ilmnes, et mootori jahutusvedeliku temperatuuri näidiku seier on nn. skaala punasel alal ja mootori kapoti nurgast immitseb valget auru. Auto juht seiskas seepeale koheselt mootori. Kuna tõrge ilmnes keset väga tiheda liiklusega ala tipptunni ajal ning auto takistas liiklust, tekitades avariiohtlikke olukordi, oli hageja sunnitud pärast mootori jahtumist auto taaskäivitama, et sõita lähimasse parkimiskohta. Peale auto parkimist selle mootorit rohkem ei käivitatud. . tellis hageja autole järele treileri ja auto viidi rikke põhjuse välja selgitamiseks ja remondiks AS-i, milline on Subaru marki autode müügiesindajaks Eestis. Hageja võttis telefoni teel ühendust kostja töötaja MK ja HL esindaja I H ga, teatades neile juhtunust. esitas AS hagejale remondikalkulatsiooni, mille järgselt hinnati auto sõidukõlblikuks taastamise remondi kogumaksumuseks 80 107.50 krooni koos käibemaksuga. Samal päeval saatis AS-i tehnikadirektor JK vastuse järelepärimisele, milles asuti seisukohale, et mootori ülekuumenemine võis olla tingitud vähesest jahutusvedeliku hulgast mootoris. Hageja on seisukohal, et auto vigastused võisid tekkida kostjapoolse müügilepingu rikkumise tõttu järgmistel asjaoludel: kostja on auto müügil edastanud ostjale väärinformatsiooni auto tehnilisest seisukorrast; kostja on hagejale edastanud väärinformatsiooni auto eelneva hooldamise kohta ja selle kohta, et autol on katkenud tehasegarantii; auto üldist tehnilist korrasolekut on järgitud hageja poolt igapäevaselt eeldusel, et kostja poolt väidetu on tõene – teostatud on korralised hooldused. teavitas kostja töötaja MK suuliselt telefoni teel hagejale, et kostja ja AS on ühiste läbirääkimiste tulemusena nõus hagejale hüvitama 2/3 auto sõidukorda taastamise kulust vastavalt ülalnimetatud kalkulatsioonile. Samas leidis kostja, et ülejäänud osa peab maksma hageja kui auto kasutaja. Hageja ei olnud nõus, et ta peaks kandma kulutusi seoses auto taastamisega ja teatas oma seisukoha kirjalikult ka kostjale. Samas ära hoidmaks hagejale tekkivat suuremat kahju, mis seisneb selles, et vaidluse ajal ei oleks kõne all olevat autot kasutada saanud, oli OÜ sunnitud 1/3 auto taastamise kuludest tasuma vastavalt AS-i arvele summas 26 702.50 krooni. Eeltoodut aluseks võttes ja juhindudes VÕS §-st 115 lg. 1 palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks 27 412.50 krooni ning jätta kostja kanda hageja kohtukulud. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses hagile hagi ei tunnista ja peab seda põhjendamatuks ja alusetuks järgmistest asjaoludest lähtudes. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja käitunud selliselt, et tema tegevuse tagajärjel oleks hagejale tekkinud kahju. Kostja tegevuses puudub õigusvastasus ning kostja tegevuse ja kahju vahel puudub põhjuslik seos. VÕS §-i 127 lg. 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kahju hüvitise nõude kontrollimine kahju hüvitamise eesmärgi kaudu tähendab põhjusliku seose olemasolu tuvastamist. Samale seisukohale on asunud Riigikohus oma 21.12.2005.a. otsuses nr. 3-2-1-137-05. Vaidlusaluse sõiduki müügihetkel oli sõiduk väga heas korras. Sõiduk vastas lepingutingimustele ja anti kostja poolt ostjale pretensioonideta üle. Seda tõendab sõiduki ostumüügileping ning ostja allkiri sellel. AS-i tehnikadirektori arvamuse kohaselt tekkis sõiduki mootoririke (kahju) jahutusvedeliku vähese koguse tõttu ja sõidukijuhi tegevuse tõttu. Kostja poolt sõiduki üleandmisel oli sõidukil selle tavapäraseks kasutamiseks jahutusvedelikku nõuetekohaselt. Seda asjaolu kinnitab muuhulgas ka see, et sõiduki jahutusvedeliku temperatuuri näidiku seier ei olnud punasel alal ning sõiduki mootor töötas korrapäraselt. Kui sõidukil ei oleks jahutusvedelikku olnud nõuetekohaselt, oleks probleemid jahutusvedelikuga ilmnenud koheselt. Kui sõidukil ei ole piisavalt jahutusvedelikku, kuumeneb mootor üle lubatud temperatuuri 10 – 15 minuti jooksul alates mootori käivitamisest. Hageja aga kasutas probleemideta autot 8 päeva. Kostjale pole teada, millisel viisil ja otstarbel sõidukit selle 8 päeva jooksul kasutati. Seetõttu

ei saa kostja vastutada ka sõiduki mootori ülekuumenemisest tekkinud kahju eest. Kostja peab vajalikuks märkida, et igale mõistlikule inimesele on arusaadav, et kui sõiduki jahutusvedeliku temperatuuri näidiku seier on punasel alal, ei tohi mootorsõidukit mingil juhul eelnevalt üle kontrollimata käivitada ega sellega ka edasi sõita. Vaatamata sellele hageja aga siiski taaskäivitas mootori ja sõitis sõidukiga edasi. Hageja hooletule käitumisele on samuti tähelepanu juhtinud AS-i tehnikadirektor, kelle väidete kohaselt oleks mootori õigeaegse seiskamisega jäänud varaline kahju tekkimata. Kostja kandis 2/3 sõiduki remondikuludest heast tahtest oma kliendi AS-i vastu, mitte sooviga heastada väidetavalt kostja süül tekkinud kahju. Remondikulude osalise kandmisega kostja oma süüd ei tunnistanud. Kostja väidete kohaselt oli sõiduk selle kostjale üleandmisel korras. VÕS § 219 lg. 1 sätte kohaselt kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Ostja sõlmis sõiduki ostu-müügilepingu oma majandustegevuse raames. Ostja vaatas sõiduki üle ja võttis pretensioonideta vastu. Sõiduki juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko läks ostjale üle selle üleandmisega 05.05.2005.a. VÕS § 214 lg. 2. Kostja ei vastuta pärast riisiko üleminekut sõidukis olevate vedelainetepaakide jälgimise ja nende täitmise eest. See on ikkagi hageja enda kohustus. Kostja arvates ei ole tema vastutav hagejale kahju tekkimise eest ülaltoodud põhjendustel ning kostja palub kohtul jätta hagi rahuldamata ning kostja menetluskulud jätta samuti hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning seda alljärgnevail põhjendustel. Vaidlus puudub pooltel selles, et hageja omandas kostjalt liisinglepingu alusel sõiduauto (edaspidi tekstis kasutusel mõistena sõiduk) ning vastavalt antud lepingule andis kostja hagejale sõiduki üle Samuti puudub asjas vaidlus asjaolu üle, et sõiduki mootor kuumenes üle, kuna mootori jahutusvedelikku ei olnud piisavas koguses vastavas paagis. Vaidlus puudub ka selles, et mootori ülekuumenemine ilmnes 8. päeval peale sõiduki kasutamist hageja seadusliku esindaja poolt. Asjas puudub vaidlus samuti selles, et hageja maksis sõiduki taastamisremondi maksumuse kostja esitatud arve alusel 1/3 ulatuses summas 26 702.50 krooni vastavalt kostja ja AS-i vahelisele kokkuleppele ning ülejäänud 2/3 taastusremondi kuludest kandis kostja. Taastusremondi kogumaksumuseks oli AS-i remonttööde kalkulatsiooni kohaselt 80 107.50 krooni koos käibemaksuga. VÕS § 219 lg. 1 kohaselt kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Hagis märgitud asjaolude kohaselt kasutas hageja omandatud sõidukit oma äriühing majandustegevuses ning kostja antud asjaolu ei ole asjas ka vaidlustanud. Hagiavalduses märgitud asjaolude kohaselt kinnitas kostja väidetavalt hagejale auto ostueelsetel läbirääkimistel, et auto on tehniliselt korras ning autol on läbitud korrektselt kõik korralised hooldused. Kostja selgituste kohaselt anti sõiduk hagejale üle tehniliselt korrasolevana. Hagiavaldusest nähtuvalt ning hageja seadusliku esindaja vande alla antud seletuse kohaselt hageja isiklikult sõidukit enne kostjalt vastu võtmist üle ei vaadanud ega lasknud seda teha ka kellelgi teisel. Hageja on seisukohal, et 1/3 osa sõiduki taastamisremondi maksumusest jätmine hageja kanda on põhjendamatu ning hageja soovib seda kui varalist kahju käesolevas hagis kostjalt kohtu kaudu välja nõuda. Samas aga on asjas kohtu arvates ilmnenud veenvalt asjaolud, mis välistavad hageja õiguse tema poolt makstud rahasummat kostjalt tagasi nõuda seoses viimase poolt väidetava varalise kahju tekitamisega, ja seda lähtudes alljärgnevatest asjaoludest. Asjas vande all ära kuulatud hageja seadusliku esindaja ja juhatuse liikme JM kohtule antud seletuse kohaselt kinnitasid kostja töötajad talle, et sõiduk on tehniliselt korras ja ka korralised hooldused on sellel läbitud. JM anti koos sõidukiga kostja poolt üle ka autohoolderaamat, milles on märkmed läbitud hoolduste kohta. Müügi läbirääkimistel JM väidetavalt seda hoolderaamatut ei näidatud, see anti talle üle alles koos autodokumentidega selle üleandmisel hagejale. Seega oli hageja seaduslikul esindajal J. M võimalik sõiduki üleandmisel tutvuda ka sõiduki hoolderaamatusse tehtud märkmetega varasemate hoolduste kohta, samuti nõuda sõiduki müügi läbirääkimistel võimalust tutvuda varasemate hoolduste läbimisega.

JM selgituste kohaselt kasutas ta vaidlusalust sõidukit oma töösõitudeks linna vahel ja tööle- ning kojusõitudeks. Raskesti läbitavatel teedel ta selle sõidukiga väidetavalt ei sõitnud. Sõiduk oli hageja kasutuses kaheksa päeva, kuni leidis aset mootori ülekuumenemine. Kohtu arvates pidi sõiduki jahutusvedeliku paak olema nõutava täituvusega, kui hageja esindaja sõiduki kostjalt vastu võttis sest hageja esindaja sõitis sellega 8 päeva. On üldteadaolev asjaolu, et hoolas sõidukijuht kontrollib enne sõitma asumist sõiduki tehnilist seisukorda või laseb seda kontrollida ja eelkõige, kas kõik sõiduki tuled on korras, kas sõiduki kütusepaagis jätkub kütust soovitud vahemaa läbimiseks, kas vastavates paakides on piisavalt mootori jahutus- ning klaasipuhastusvedelikku jne., et kavandatav sõit kulgeks ohutult ja tõrgeteta. Sõidukijuhil on võimalik endal visuaalselt veenduda, kas jahutusvedeliku näidiku osuti on vajalikus asendis või siis kontrollida mootori kapoti all oleva jahutusvedeliku paagi täitumust. Hageja seaduslik esindaja pidi teadma, kui suur oli tema läbisõit vaidlusaluse sõidukiga 8 päeva jooksul ning siis ka vastavalt küllaldast hoolsust ilmutades käituma oma sõidukit kasutades. Kohtu arvates pole mõistlik hageja nõue selles, et kostja pidanuks peale sõiduki hagejale üleandmist ka jätkuvalt hooldama hageja valduses ja kasutuses olevat sõidukit, sest ta peab just kostjat hagejale tekkinud kahjus süüdi olevaks sõiduki mootori ülekuumenemise tõttu. Hageja ei ole asjas kohtule esitanud ainsatki tõendit selle kohta, et sõiduki jahutusvedeliku paagil oli leke või muu varjatud tehniline puudus, mis ilmnes peale sõiduki üleandmist hagejale. Asjaolu, et sõiduki hoolderaamatus puudus kanne ühe varasema hoolduse läbimise kohta, käesolevas vaidluses õiguslikku tähendust kohtu arvates ei oma ning kohus selle tõigal ka pikemalt ei peatu. Lisaks eeltoodule on kostja tekkinud olukorras käitunud hageja suhtes heasoovlikult, sest kostja võttis enda kanda 2/3 sõiduki taastamiskuludest lootes, et vaidlus antud juhtumis on sellega lõppenud. Eeltoodut aluseks võttes on kohtu arvates ilmne asjaolu, et hageja sõidukit juhtinud isik ei ilmutanud sõidukijuhile omistatavat küllaldast hoolsust selle käsitlemisel, mille tagajärjel tekkiski hagejale sõiduki mootori ülekuumenemise tulemusel hageja enda süül varaline kahju. Asjas on kõike ülaltoodut aluseks võttes ilmne, et hagejale tekkinud varalise kahju tekitamises puudub kostja süü täielikult, kuna kostja käitumises käsitletavas õigussuhtes puudub õigusvastasus kui võlasuhte tekkimise alus VÕS §-i 3 mõttes. VÕS §-i 115 lg. 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, väljaarvatud juhul, kui kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kostja-poolset ostumüügilepingust tulenevat kohustuse rikkumist, mille tulemusena võis hagejale varaline kahju tekkida, asjas kohtu arvates ilmnenud ei ole, seega puudub kohtul õiguslik alus hagi rahuldamiseks. Hageja kantud kohtukulud riigilõivuna ning õigusabikuludena tuleb jätta hageja enda kanda aluseks võttes varemkehtinud TsMS § 60 lg. 1 sätteid. Hagejalt tuleb välja mõista kostja kasuks kantud õigusabikulude katteks 1 370.60 krooni aluseks võttes hagihinda ning sama seaduse §-s 61 lg. 1 p. 1 sätestatud määra. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 02.04.2007.a. Ärakiri õige. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.