Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

esitas hageja kohtule avalduse hagi nõude vähendamiseks. Hageja täpsustab hagi nõuet ja teatab, et kuna kostja on sõlminud teenuse osutajaga tähtajatu lepingu, siis teenuse osutaja poolt on ekslikult kostjale arvestatud arvel kuumakseid summas 632,81 krooni ning leppetrahvi summas 1000,00 krooni. Kostja tegelik nõude suurus on kokku 899,96 krooni, mis koosneb vastavalt arvele kuumaksetest summas 135,00 krooni, kõnedest summas 704,96 krooni ja teenuse peatamise tasust summas 60,00 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 899,96 krooni ja viivised 899,96 krooni, kokku 1799,92 krooni ning kohtukulud palub jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja on raske puudega invaliidsus pensionär, kellel on raskusi liikumisega. Kostja sissetulekuks on ainult invaliidsus pension 1815 krooni, millest ta tasub korteriüüri ja elektrit, samuti kulub teatud osa rahast ravimitele. Kostja on hetkel maksejõuetu. Kostja palub lahendada asi kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, ilma kohtuistungit pidamata. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne sõlmitud kestvuslepingutele alates tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne kohaldatakse seni kehtinud seadust. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. Hagimaterjalidest nähtuvalt on AS- ja kostja vahel . sõlmitud (hagiavalduses on lepingu sõlmimise kuupäevaks märgitud .), mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. . Ettemaksu arve alusel on kostja tasunud AS-ile 144,00 krooni, millest 99,00 krooni on liitumistasu (SIM KAART) ja 45,00 krooni kuumaks . Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise teatest (tlk 15). AS-i saldokinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud on kostjale esitatud lõpparve , mille kohaselt on arvestatud põhivõlaks telefonimaksed summas 767,78 krooni ja kõneteenused summas 1767,88 krooni. Kohtule esitatud nimetatud lõpparvest nähtub, et kostja võlgneb hagejale 2532,80 krooni, aga milles võlgnevus koosneb, seda arvel ei kajastu. Hageja on esitanud kohtule arved . Arve kohaselt võlgneb kostja hagejale kuumaksed kahe kuu eest summas 73,80 krooni, kõned lauatelefonile üks kõne 538,28 krooni, kõned erihinnaga numbrile summas 54,85 krooni, tekstisõnumid 6,76 krooni ning liitumine 83,90 krooni. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et üks kõne lauatelefonile maksab 538,28 krooni ning kohus leiab, et see on põhjendamatult suur ning tuleb jätta rahuldamata. Kostja on tasunud hagejale ettemaksu 2(3)

arvega liitumistasu 99,00 krooni ning kohus leiab, et teistkordne liitumistasu nõudmine on põhjendamata. Arve kohaselt võlgneb kostja hagejale kuumakse summas 38,13 krooni. Arve nr kohaselt võlgneb kostja hagejale kuumakse summas 38,13 krooni ning teenuse peatamise eest 50,85 krooni. Leppetrahvist ja kuumaksetest hageja loobus. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista kuumaksed nelja kuu eest summas 150,06 krooni, kõned erihinnaga numbril summas 54,85 krooni, tekstisõnumid summas 6,76 krooni ning teenuse peatamise tasu 50,85 krooni, kokku summas 262,52 krooni. Hageja nõue viiviste saamiseks 899,96 krooni ulatuses ei ole samuti tõendatud. Kohtule esitatud lepingu lahutamatuks osaks olevad Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustest (hageja poolt esitatud ühel lehel, tlk 14) ning kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja on kohustatud tasuma viivist. Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 262,52 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 50,00 krooni. TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast. Hageja õigusabikulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 13,13 krooni. Taimi Kollom Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.