lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-262/6

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 29.03.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-05-262/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.03.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1066
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom

Määruse tegemise aeg ja koht

29. märts 2007, Tallinn

Tsiviilasja number

2-05-262

Tsiviilasi

AS * pankrotimenetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.01.2007 määrus kinnitamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS H määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlgnik AS * (pankrotis) pankrotihaldur L. M

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

jaotusettepaneku

Võlausaldaja AS H esindaja Rita Malken

Resolutsioon Harju Maakohtu 15.01.2007 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse EV Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

1.16.03.2005 kuulutati Tallinna Linnakohtu otsusega välja AS-i * (edaspidi võlgnik) pankrot. 15.08.2005 toimus nõuete kaitsmise koosolek.
2.24.11.2006 esitas pankrotihaldur L. M kohtule kinnitamiseks jaotusettepaneku. 04.12.2006 esitas võlausaldaja AS H nimetatud jaotusettepanekule vastuväite. Võlausaldaja oli seisukohal, et jaotusettepaneku koostamisel on oluline arvestada muuhulgas ka pandiõiguste järjekohtadega.
3.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
Pankrotihaldur leidis, et AS-i H vastuväited on alusetud. Pankrotiseadus ei ole andnud eelistust pandiesemete järjekohtadele ja ei ole öelnud, et PankrS § 146 lg-s 1 nimetatud väljamaksed võib maha arvestada vaid viimasel järjekohal olevast pandiga tagatud nõudest. Kõik võlausaldajad peavad osalema pankrotimenetluse kulude kandmises. Tuginedes eeltoodule ja võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiibile kuulub AS H eesõigusnõudest mahaarvamisele väljamaksest 14, 327% ehk 12 679, 40 krooni.

Esimese astme kohtu määrus

4.Kohus kinnitas jaotusettepaneku ja AS H nõue summas 88 500 krooni on esimese rahuldamisjärgu esimesel järjekohal, jaotis järgus 14, 327% ning Eesti Kunstnike Liidu nõue summas 529 201, 63 krooni on esimese rahuldamisjärgu teisel järjekohal, jaotis järgus 85, 673%.
5.PankrS § 153 lg 2 alusel rahuldatakse pandiga tagatud nõue esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent mitte enam kui 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. Juhindudes nimetatud sättest ning pankrotiseadust läbivast võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttest ei tulene pandiga tagatud nõuete järjekohtadest lähtuvat eelistust võlausaldajate vahel pankrotimenetluse kulude kandmise osas. Seega on pankrotiseaduse mõtte ja eesmärgiga kooskõlas AS-i H eesõigusnõudest maha arvata PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksest 14, 327% ehk 12 679, 40 krooni ja Eesti Kunstnike Liidu eesõigusnõudest 85, 673% ehk 79 975, 85 krooni. PankrS § 153 lg 1 ja § 146 lg 1 eesmärgiks ei ole mitte üksnes pankrotimenetlusega seonduvate väljamaksete tegemine enne võlausaldajate nõuete rahuldamist, vaid ka kõigi võlausaldajate, s.h pandiga tagatud nõudega võlausaldajate osalemine nimetatud väljamakseteks tehtavate kulutuste kandmises oma jaotise arvel. Tulenevalt PankrS § 153 lg-st 2 kehtib põhimõte, et pandipidaja nõue rahuldatakse pandieseme müügist saadu arvel kohe pärast pankrotimenetlusega seonduvate väljamaksete tegemist. Juhul, kui asuda samale seisukohale vastuväite esitanud võlausaldajaga, tekib olukord, kus ilmselt oleks eelistatud vastuväite esitaja võrreldes samas järgus II järjekohal oleva võlausaldajaga (I järjekohal olija saaks 100% nõudest, II järjekohal olija aga 82, 491% nõudest; tekiks olukord, kus I järjekohal olija sisuliselt ei võtagi osa kulutuste kandmisest).
6.Vastavalt PankrS § 145 lg-le 2 jätab kohus jaotusettepaneku kinnitamata ja tagastab selle haldurile määrusega, kui ettepanekust ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldaja õigusi. Menetletavast jaotusettepanekust ei ilmnenud ühtki sellist õiguste rikkumist, milline annaks aluse ettepaneku kinnitamata jätmiseks. Määruskaebus
7.Määruskaebuses palub AS H maakohtu määrus tühistada ja uue määrusega jätta jaotusettepanek kinnitamata.
8.Seaduse nõuetele vastava jaotusettepaneku korral saaks võlausaldaja tema kasuks panditud pandieseme müügist saadud rahast pankrotiseaduses lubatud maksimaalmäära e. 15% ulatuses väljamaksete maha arvamise järel oma pandiga tagatud nõude rahuldatud 88 500 krooni ulatuses. Pankrotihalduri poolt koostatud jaotusettepaneku järgi kuulub vastuväite esitajale väljamaksmisele 75 820, 60 krooni.
9.Võlausaldaja leiab, et jaotusettepaneku koostamisel on oluline arvestada pandiõiguste ja nende järjekohtadega. Teise järjekoha pandiõigus ei saa kahjustada eelneval järjekohal olevat pandiõigust. Seega saab teise pandiõiguse järjekoha nõude rahuldada alles peale esimest järjekohta.
10.Kohus ei näita, miks ei kuulu kohaldamisele PankrS § 153 lg 3, mille kohaselt rahuldatakse juhul, kui pandiese on koormatud mitme pandiõigusega, nõuded pandieseme müügist saadud raha arvel vastavalt pandiõiguste järjekohtadele. Samuti ei näita esimese astme kohus, miks ei kuulu jaotusettepaneku koostamisel arvesse võtmisele asjaolu, et võlausaldaja kasuks seatud pant suurusega 2 500 000 krooni ületab tundvalt võlausaldaja nõude ning seatud pandiga on tagatud ka võlgnevuse sissenõudmise jm. menetluskulud.
11.Kohus ei selgita, miks käesoleval juhul ei arvestata pankrotimenetlusega seonduvate väljamaksete maha arvamisel pandieseme müügist saadud rahaga, mida näeb ette PankrS 2(3)

§ 153 lg 2. Selle asemel kohaldab kohus käesoleval juhul menetlusega seonduvate väljamaksete mahaarvamist võlausaldaja nõudest.

12.Pankrotihaldur peab määratlema, kuidas toimub pandieseme müügist ning muu vara müügist saadud rahalt kulude proportsiooni arvestamine konkreetses pankrotimenetluses. Kulutusi tuleb arvestada maha eesõigusnõuetest vastavalt seaduses sätestatud proportsioonile, mitte aluseks võttes kulutuste tekkimise seost pankrotivara säilitamise- ja realiseerimisega. Kuivõrd pankrotihaldur ei ole näidanud kulutuste arvestamise määra esitamisel seaduses sätestatud proportsiooni kohaldamist, ei olegi võimalik võlausaldajal ega kohtul kontrollida kulutuste määra seadusele vastavust. Vastustaja seisukoht
13.Pankrotihaldur L. M ei pea määruskaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid.
15.Pankrotihaldur on jaotusettepanekus välja toonud, et võlgniku vara oli koormatud kahe pandiõigusega ning tulenevalt PankrS § 153 lg 3 rahuldatakse nõuded pandieseme müügist saadud raha (617 701, 63 krooni) arvel vastavalt pandiõiguste järjekohtadele. Seega ei ole õige apellandi väide, et haldur ei arvestanud jaotusettepaneku tegemisel PankrS § 153 lg-s 3 sätestatuga. Kõigepealt rahuldatigi pankrotivara müügist saadud raha arvel AS H nõue, mis oli tagatud esimesel järjekohal oleva pandiga. Vaidluse all on osalemine pankrotimenetlusega seonduvate kulude kandmises, mida ei reguleeri PankrS § 153 lg 3 vaid Pankrs § 153 lg 2, mis ei sätesta erinevat määra maha arvamisteks tulenevalt pandiõiguste järjekohast. Õige on maakohtu seisukoht, et kõik võlausaldajad, sh pandiga tagatud nõudega võlausaldajad, peavad osalema pankrotimenetlusega seonduvateks väljamakseteks tehtavate kulutuste kandmises oma jaotise arvel. Põhjendatud ei ole ja seadusest ei tulene, et võlausaldaja, kelle pandiõiguse järjekoht on eespool ja kes seetõttu saab niigi eelkõige oma nõude rahuldatud, vabaneks veel ka kõigi kulude kandmisest.
16.Pankrotiseaduse kohaselt ei arvestata jaotusettepanekus ühe või teise isiku kasuks seatud pandi suurusega vaid võlgniku vastu esitatud tunnustatud nõude suurusega. Jaotusettepanekust nähtub, et pankrotimenetluses oli põhiliselt pandiga koormatud vara, mille müügist laekus 617 701, 63 krooni. Seetõttu oli põhjendatud kulutuste mahaarvamine eesõigusnõuetest maksimummääras, kuna enamus kantud kulutustest oli seotud pankrotivara säilitamise ja realiseerimisega.

Kohtunikud

G. Kivinurm

R. Allikvere

T. Kollom

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja