Tsiviilasi nr 2-05-262
Kohus
Harju Maakohus
Määruse kuupäev
15.jaanuaril 2007
Kohtunik
Imbi Sidok
Kohtuasi
AS-i (pankrotis ) pankrotimenetlus.
Resolutsioon Kinnitada jaotusettepanek järgmiselt: I rahuldamisjärgu nõuded AS EKL II rahuldamisjärgu nõuded ..................................... AS võlanõue summas 18 827,60 krooni, jaotis järgus 0,457 % III rahuldamisjärgu nõuded ................................... Andmed pankrotimenetlusega seotud väljamaksete kohta: Ajutise pankrotihalduri tasu 13 600.00 krooni ja sellelt arvestatav sotsiaalmaks 33% summas 4 488.00 krooni ning ajutise halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks 3 400.00 krooni (alus: Tallinna Linnakohtu otsus); Tasu pankrotitoimkonna liikmetele kokku 48 420.00 krooni ja sellelt arvestatud sotsiaalmaks 33 % summas 14 978.00 krooni (alus: võlausaldajate üldkoosoleku otsus ja Tallinna Linnakohtu määrus); Pankrotihalduri arvestatav tasu alammääras: 147 196.25 krooni (alus: Justiitsministri määrus nr 71 § 4 lg 2) ja tasult arvestatav sotsiaalmaks 33 % summas 48 575.00 krooni; Kuna pankrotimenetluse ajal jätkus veel väikeses mahus majandustegevus (lepinguliste tööde lõpetamine), osteti pankrotimenetluse ajal hädavajalikke materjale sularaha eest kokku summas 15 031.02 krooni (õigeaegselt lõpetatud tööde tulemusena laekus AS arvele 283 790.00 krooni koos käibemaksuga);
Viimase lepingulise töö eest töötajatele makstud ühekordsed töötasud kokku 35 300.00 krooni ja sellelt arvestatud sotsiaalmaks summas 11 649.00 krooni; Kolmel AS (pankrotis) töötajal olid alla 3 aastased lapsed, mistõttu ei saanud neid vabastada pankrotiotsuse alusel. Tööinspektsiooni loal vabastati töötajad pankrotimenetluse ajal, mistõttu tuli kuni vabastamiseni teenitud töötasu (töötajad lõpetasid viimast lepingulist tööd) ja töölt vabastamise kompensatsioon välja maksta pankrotimenetluse kuludest kokku summas 89 072.45 krooni. Väljamakstud summalt arvestatud sotsiaalmaks on 29 394.00 krooni Ruumide üür pankrotivara hoidmiseks enne vara müüki 30 955.00 krooni Ruumide koristusteenus 1 300.00 krooni Pankrotimenetluse kulud (s h kulutused bürootarvetele, paberile, faksipaberile; faksi- ja telefoni kasutamine ning mobiiltelefoni kasutamine võlausaldajate ja võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks, arvuti kasutamine, koopiamasina kasutamine, sekretäriteenuse kasutamine, bürooruumi kasutamine võlausaldaja ja võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks, võlausaldajate üldkoosolekute korraldamise kulud, postikulud, panga teenustasud, kulutused tasulistele kuulutustele, transpordikulud, tasulise parkla kulud sõidukite hoidmiseks, jmt): 45 000.00 krooni; 2004. majandusaasta aruande koostamine ja auditeerimine 14 500.00 krooni; Õiguslik arvamus 6 800.00 krooni; Tehniline valve AS-le valve teostamiseks AS (pankrotis) käsutuses olnud kontoriruumides kokku 6 900.00 krooni. Kokku moodustavad pankrotivarast tehtavad väljamaksed 566 558.72 krooni. Pandiesemete müügist laekus 617 701.63 krooni. 15 % nimetatud summast on 92 655.25 krooni. PankrS § 153 lg-st 2 tulenevalt kuulub AS Hansapank eesõigusnõudest mahaarvamisele PankrS § 146 lg 1 tehtavatest väljamaksetest 14,327 % ehk 12 679.40 krooni kulutuste kogumahust ja Eesti Kunstnike Liidu eesõigusnõudest kuulub mahaarvamisele 85,673 % ehk 79 975.85 krooni kulutuste kogumahust. Kantud kulutuste mahaarvamine eesõigusnõudest maksimummääras on põhjendatud sellega, et suur osa kulutustest on tehtud seoses pankrotivara säilitamise- ja realiseerimisega. Andmed pankrotivarasse laekunud ja jaotamisele kuuluva vara, s h iga pandieseme müügist saadu, kohta: Pandiesemete müügist on laekunud kokku 617 701.63 krooni: .................... Tallinna Linnakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2/24-23983/05 kinnitas kohus AS (pankrotis), RM ja AK vahelise kokkuleppe, millega pooled tunnustasid A K nõuet AS (pankrotis) pankrotimenetluses summas 94 921.00 krooni ja pärast nimetatud määruse jõustumist tasus AK AS-le (pankrotis) töövõtulepingu alusel tasumata osa summas 95 000.00 krooni. Sisse nõutud debitoorne võlgnevus 614 958.90 krooni. ............................ Laekumised kokku 1 345 660.53 krooni. AS (pankrotis) arvelduskontodel olnud rahalised vahendid pankroti väljakuulutamise päeva seisuga kokku 1903.95 krooni.
Kokku on jaotamisele kuuluvat vara 1 347 564.48 krooni. Andmed müümata vara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta: Müümata pankrotivara haldurile teadaolevalt ei ole. Määrusele saavad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule (TsMS § 660, § 661 ja PankrS § 145).
I Asjaolud kuulutati Tallinna Linnakohtu otsusega välja AS-i (edaspidi võlgnik) pankrot. nõuete kaitsmise koosolek.
toimus
esitas pankrotihaldur LM kohtule kinnitamiseks jaotusettepaneku. Kuna antud pankrotimenetluses on tunnustatud kaks pandiga tagatud nõuet, koostas haldur jaotusettepaneku peale pandieseme müüki. Käesolevaks ajaks on pandiese müüdud. esitas võlausaldaja AS nimetatud jaotusettepanekule vastuväite. II Võlausaldaja AS-i vastuväide jaotusettepanekule AS on esitanud vastuväite tema eesõigusnõudelt halduri poolt teostatud mahaarvamisele 14,327% ulatuses kulutuste kogumahust. Võlausaldaja on seisukohal, et jaotusettepaneku koostamisel on oluline arvestada muuhulgas ka pandiõiguste järjekohtadega. Nimelt on AS-i nõue esimesel järjekohal ja teise võlausaldaja pandiga tagatud nõue teisel järjekohal. Pandieseme müügist laekunud rahast tuleb maha arvata 15 % (92 655.24 krooni). Ülejäänud 525 046.39 krooni arvel saab AS-i nõude rahuldada 100 % ulatuses. PankrS § 153 lg 3 alusel rahuldatakse juhul, kui pandiese on koormatud mitme pandiõigusega esimese pandiõiguse järjekoha nõue ja seejärel rahuldatakse pandieseme müügist saadud rahast pandiõiguste järgmiste järjekohtade nõuded. Antud menetluses on peale kulude katmist ja AS-i nõude rahuldamist pandieseme müügist saadud rahaliste vahendite jääk 436 546.39 krooni, millest on võimalik osaliselt rahuldada pandiõiguse teise järjekoha nõue. Kahtlemata peavad kõik võlausaldajad osalema pankrotimenetluse kulude katmises, kuid kusagilt ei tulene, et võlausaldaja peaks kandma kulud nõude arvelt. Seega rikub pankrotiseadusele mittevastav jaotusettepanek AS-i varalisi õigusi summas 12 679.40 krooni. Samuti on pankrotihaldur meelevaldselt leidnud, et kulutused tuleb arvestada maha eesõigusnõuetest maksimummääras, kuna kulud tekkisid seoses pankrotivara säilitamise- ja realiseerimisega. Seadus ei jaga ega pane eesõigusnõudega võlausaldaja kanda kulutusi sõltuvalt kulutuste tekkeviisist. Eeltoodu alusel palub AS jätta antud pankrotimenetluses esitatud jaotusettepanek kinnitamata. III Pankrotihalduri LM seisukoht vastuväitele Pankrotihaldur leiab, et AS-i vastuväited on alusetud. Pankrotiseadus ei ole andnud eelistust pandiesemete järjekohtadele ja ei ole öelnud, et PankrS § 146 lg-s 1 nimetatud väljamaksed võib maha arvestada vaid viimasel järjekohal olevast pandiga tagatud nõudest. Kõik võlausaldajad peavad osalema pankrotimenetluse kulude katmises, mida on öelnud ka AS ise. Tuginedes eeltoodule ja võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiibile kuulub AS-i
eesõigusnõudest mahaarvamisele väljamaksest 14,327 % ehk 12 679.40 krooni. Eeltoodu alusel palub pankrotihaldur esitatud jaotusettepanek kinnitada. IV Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud jaotusettepaneku, vastuväite ja muude pankrotiasja materjalidega, leiab, et esitatud vastuväide ei anna alust jätta jaotusettepanek kinnitamata. Puudub vaidlus, et antud pankrotimenetluses laekus pandieseme müügist 617 701.63 krooni ja 15/100 (15 %) nimetatud summast on 92 655.25 krooni. I järgu nõudeid on menetluses kaks: AS-i nõue summas 88 500.00 krooni ehk 14,327 % järgu kogumahust esimesel järjekohal ja EKL nõue summas 529 201.63 krooni ehk 85,673 % järgu kogumahust teisel järjekohal. Pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 2 alusel rahuldatakse pandiga tagatud nõue esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent mitte enam kui 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. Juhindudes nimetatud sättest ning pankrotiseadust läbivast võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttest ei tulene pandiga tagatud nõuete järjekohtadest lähtuvat eelistust võlausaldajate vahel pankrotimenetluse kulude katmise osas. Seega on pankrotiseaduse mõtte ja eesmärgiga kooskõlas AS-i eesõigusnõudest maha arvata PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksest 14,327 % ehk 12 679.40 krooni ja Eesti Kunstnike Liidu eesõigusnõudest 85,673 % ehk 79 975.85 krooni. Kohus nõustub halduri viitega Riigikohtu 11.05.2005 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-44-05, milles on ka Eesti VR kõrgeim kohtuaste asunud seisukohale, et PankrS § 153 lg 1 ja § 146 lg 1 eesmärgiks ei ole mitte üksnes pankrotimenetlusega seonduvate väljamaksete tegemine enne võlausaldajate nõuete rahuldamist, vaid ka kõigi võlausaldajate, s h pandiga tagatud nõudega võlausaldajate osalemine nimetatud väljamakseteks tehtavate kulutuste katmises oma jaotise arvel. Samuti, et PankrS § 153 lg-st 2 tulenevalt kehtib põhimõte, et pandipidaja nõue rahuldatakse pandieseme müügist saadu arvel kohe pärast pankrotimenetlusega seonduvate väljamaksete tegemist. Juhul, kui asuda samale seisukohale vastuväite esitanud võlausaldajaga, tekib olukord, kus ilmselt oleks eelistatud vastuväite esindaja võrreldes samas järgus II järjekohal oleva võlausaldajaga (I järjekohal olija saaks 100% nõudest, II järjekohal olija aga 82,491% nõudest; tekiks olukord, kus I järjekohal olija sisuliselt ei võtagi osa kulutuste katmisest). Õige on AS-i väide, et seadus ei jaga ega pane eesõigusnõudega võlausaldaja kanda kulutusi sõltuvalt kulutuste tekkeviisist. Samas on kohus arusaamist mööda püüdnud haldur väitega „suur osa kulutustest on tehtud seotult pankrotivara säilitamise ja realiseerimisega“ põhjendada nimelt kulutuste mahaarvamist seaduses lubatud maksimummääras. Ebaõige oleks olnud, kui haldur ei oleks nimelt sellise määra rakendamist põhjendanud. Antud juhul on seda tehtud, kuid vastuväite esitaja ei ole esitanud konkreetseid/kontrollitavaid põhjendusi, miks ja kui, siis millises ulatuses, oli kulutuste arvestamise määr antud asjas ebaõige. Vastavalt PankrS § 145 lg-le 2 jätab kohus jaotusettepaneku kinnitamata ja tagastab selle haldurile määrusega, kui ettepanekust ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldaja õigusi. Menetletavast jaotusettepanekust ei ilmnenud ühtki sellist õiguste rikkumist, milline annaks aluse ettepaneku kinnitamata jätmiseks.
Imbi Sidok kohtunik
(allkiri)
I.Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.