Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Mare Kõlvart
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.03.2007.a., Kentmanni kohtumaja, Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-28602
Tsiviilasi
AS-i hagi AP`i vastu 3689.39 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Hageja esindaja: RR Kostja: AP
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta AS-i poolt kantud põhjendatud menetluskulud AP`i kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja hageja nõue esitas AS hagi AP`i vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue AS-i ja kostja vahel sõlmitud Liitumislepingutest (mõlema ), mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved kokku summas 1896.35 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja võlg hageja ees 1844.70 krooni. Kostja ei ole oma kohustust hageja ees täitnud. Vastavalt teenuste kasutamise üldtingimuste p-le 5.12. pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0.15 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise periood on hageja andmetel 1374 päeva, kokku summas 3805.98 krooni. Tegutsedes heas
usus ja tulles kostjale vastu, vähendab hageja viivise nõuet, nõudes kostjalt viivise tasumist summas 1844.69 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 1844.70 krooni, viivise 1844.69 krooni, riigilõivu summas 250.00 krooni, õigusabikulud summas 627.20 krooni ja kostjale avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kohtumaterjalide kättetoimetamise tasu 200.00 krooni ning palub esitada menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Määrusega määras kohus asja läbivaatamise lihtmenetluse korras ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja on kohut teavitanud, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja ei pea vajalikuks asja läbivaatamist kohtuistungil. Hageja täiendavaid dokumente ei esitanud ning enda ärakuulamist ei soovinud. Kostjale on hagi läbivaatamisest lihtmenetluses teatatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist, kui võlgnik seda rikub. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel sõlmitud Liitumislepingud Tulenevalt hageja poolt esitatud arvetest ja viivisearvestusest on hageja arvestanud kostja põhivõlaks 1844.70 krooni ja viivise 1374 päeva eest summas 3805.98 krooni, kuid tegutsedes heas usus ja tulles kostjale vastu, vähendas hageja viivise nõuet, nõudes kostjalt viivise tasumist summas 1844.69 krooni. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolusid ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma tsiviilõiguste teostamisel tegutsenud hea usu põhimõtteid järgides. Kostja võlgnevus on tekkinud juba 2002.a. Hagi võla väljamõistmiseks on esitatud oktoobris 2006, seega ebamõistlikult pika aja jooksul. Hageja nõue viiviste saamiseks 1844.69 krooni ulatuses ei ole tõendatud. Lepingu lahutamatuks osaks olevad teenuste kasutamise üldtingimused, millel väidetavalt viivise nõue põhineb, kehtestati , seega pärast viivisenõude tekkimist, mistõttu ei saa olla lepingu osaks. Samuti puudub mistahes kinnitus, et nimetatud tingimused oleksid kostjale teatavaks tehtud või kostja nendega nõustunud. Arvestades eeltoodut jätab kohus väidetava viivise arvestuse aluseks olnud kehtivad teenuste kasutamise üldtingimused tähelepanuta. Kohus leiab, et viivis kuulub kostajalt väljamõistmisele VÕS § 113 lg 1 alusel, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioodele kohaldatav viimane intressimäär (so võlgnevuse arvestuse perioodil 2002-2006 keskmise 6 kuu 2(3)
EURIBOR – 0,026 %, millele lisandub 7 % aastas). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 1275.79 krooni ulatuses (põhivõlgnevus 1844.70 krooni x EURIBOR 0,026 % x 7 % x 3,8 aastat). Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasus välja mõista põhivõlgnevus summas 1844.70 krooni ja viivis 1275.79 krooni. Samuti kuulub hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele riigilõiv tulenevalt hagihinnast kooskõlas TsMS § 133 lg 1. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja võib hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos nimekirja ja põhjendatud kulusid tõendavate dokumentidega esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Mare Kõlvart Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.