Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.03.2007. Tallinnas, Kentmanni kohtumajas
Tsiviilasja number
2-06-1906
Tsiviilasi
JKhagi SA K K vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise väljamõistmiseks.
Menetlusosalised ja nende Hageja JK hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat AU esindajad Kostja SA K K kostja seaduslik esindaja KA kostja lepinguline esindaja KF
Hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Pool võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Asjaolud ja hageja nõue Hageja ja kostja sõlmisid tähtajalise töölepingu, mille kohaselt asus hageja tööle ajutiselt vanemapuhkusel viibiva töötaja MK ́i asendamiseks laenuhalduri ametikohal. MK naasis tööle . Kostja lõpetas hagejaga töölepingu , tööraamat anti kätte ja lõpparve maksti välja samal päeval. Tööraamatusse märgiti töölepingu lõpetamise ajaks . Tööleping lõpetati TLS § 71 p 2 alusel s.t tähtaja möödumisel. Kuna hageja leidis, et oli tööleping muutunud tähtajatuks, esitas ta avalduse Harjumaa ja Tallinna Töövaidluskomisjonile töölepingu ebaseaduslikuks tunnistamise kohta. Hageja palus töövaidluskomisjonil ka tema kasuks välja mõista hüvitis ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest kuue kuupalga ulatuses s.o 96 000 krooni.
Töövaidluskomisjon tunnistas oma otsusega töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, luges hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping lõpetatuks hageja soovil alates . ja mõistis hageja kasuks kostjalt välja ebaseadusliku töölepingu lõpetamise hüvitise ühe kuu keskmise palga ulatuses 16 000 krooni. Hageja poolt Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt välja tema kasuks hüvitis viie kuupalga eest, s.o summas 80 000 krooni, samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastus Kostja ei tunnista hagi. Kostja on tasunud hagejale lisaks lõpparve ja tööraamatu kätteandmisega viivitatud päevade eest tasutud viivise täiendavalt 44 000 krooni, millest 16 000 krooni kokkuleppe alusel, 12 000 krooni töövõtulepingu alusel ja 16 000 krooni töövaidluskomisjoni otsuse alusel. Kostja leiab, et hageja on seega saanud piisavalt raha. Kuna kostja seisukohalt tuleb hagi jätta rahuldamata, palub kostja jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, tunnistajate ütlused, uurinud kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja sõlmisid tähtajalise töölepingu, mille kohaselt asus hageja tööle ajutiselt vanemapuhkusel viibiva töötaja MK ́i asendamiseks laenuhalduri ametikohal. MK asus tagasi tööle . Kostja lõpetas hagejaga töölepingu , tööraamat anti kätte ja lõpparve maksti välja samal päeval. Tööraamatusse märgiti töölepingu lõpetamise ajaks . Tööleping lõpetati TLS § 71 p 2 alusel s.t tähtaja möödumisel. Töövaidluskomisjon tunnistas oma otsusega töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, luges hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping lõpetatuks hageja soovil alates ja mõistis hageja kasuks kostjalt välja ebaseadusliku töölepingu lõpetamise hüvitise ühe kuu keskmise palga ulatuses 16 000 krooni. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 2 kohaselt võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas, kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt. ITVS § 25 lg 1 alusel töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Töövaidluskomisjoni otsus hagejaga sõlmitud töölepingu ebaseaduslikuks tunnistamise ja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ühe kuu keskmise palga summas 16 000 krooni kostjalt hageja kasuks väljamõistmise osas, on jõustunud ja kostja on nimetatud rahalise nõude ka täitnud. Kostja ei ole vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust, muuhulgas töölepingu ebaseaduslikuks tunnistamise osas. Seega puudub pooltel vaidlus töölepingu lõpetamise seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse üle. Töövaidluskomisjoni otsus on selles osas jõustunud ja seetõttu jätab kohus poolte väited ja vastuväited ning tunnistajate ütlused selles osas tähelepanuta, kuivõrd need asja lahendamisel tähendust ei oma. Pooled vaidlevad töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest masktava hüvitise suuruse üle.
TLS § 117 lg 1 kohaselt on töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud TLS § 117 lg 2 alusel maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Vaidluse korral hüvitise suuruse üle on kohtul õigus hüvitise suurus TLS § 117 lg 2 piires kindlaks määrata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse Võlaõigusseaduse üldosas sätestatut ka töölepingutele. VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. VÕS § 7 lg 2 kohaselt arvestatakse mõistlikkuse hindamisel võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu (tl 6-7) p 2.2 kohaselt oli tööleping sõlmitud tähtajaliselt kuni ajutiselt vanemapuhkusel viibiva töötaja MKi tööle naasmiseni. Eeltoodu alusel leiab kohus, et töölepingu sõlmimisel oli hageja teadlik asjaolust, et temaga on sõlmitud tähtajaline tööleping. Seetõttu loeb kohus hageja seisukohad, mille kohaselt oli kostja käitumine sõnamurdlik, ebamõistlikeks. Arvestades töölepingu sõlmimise ja töölepingu lõpetamise asjaolusid, ei saanud hagejale töölepingu lõpetamine kuidagi olla sõnamurdlik ja üllatav. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt on talle mõistetava hüvitise määr seotud TLS § 86 p 3 alusel seoses töötaja koondamisega töölepingu lõpetamise eest makstava hüvitise määraga. Nimetatud seisukoht on vastuolus TLS § 117 lg 2 sättega. Kohus on seisukohal, et puhkudel, kui töötaja loobub tööle ennistamisest, loetakse tööleping lõppenuks töötaja algatusel ja TLS § 117 lg 2 täheldatud hüvitis ei ole käsitletav etteteatamistähtaja mittejärgimisest tuleneva hüvitisena või koondamishüvitisena. Kohus leiab, et ühe kuu keskmise palga suurune hüvitis summas 16 000 krooni on hagejaga töölepingu lõpetamise asjaolusid arvestades mõistlik. Nagu nähtub tunnistaja Katrin Pedaja ütlustest (tl 67), teatati hagejale e-kirja teel (tl 30) ajutiselt vanemapuhkusel viibiva töötaja MK ́i töölenaasmisest vahetult pärast seda, kui MK oli vastavasisulise avalduse kostjale edastanud. Hagejaga oli suuline kokkulepe, et tööleping lõpetatakse . Kohus leiab, et pooled tegutsesid pärast töölepingu lõppemist nii kokkulepet sõlmides kui ka töövõtulepingut sõlmides teineteise suhtes heas usus, mistõttu ei saanud töölepingu lõpetamise vormistamine hageja õigusi olulisel määral rikkuda. Kohus on seisukohal, et vastasel korral ülalnimetatud kokkuleppeid poolte vahel sõlmitud ei oleks. Kohus arvestab hüvitise mõistmisel ka hageja tööstaaži kostja juures 1 aasta. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.