Jõhvi vald, Jõhvi linn, Xxx tn 8 korteriühistu avaldus N A vastu võlgnevuse 2 660,69 euro nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
18. märts 2025. a
Menetlusosalised Avaldaja:
Jõhvi vald, Jõhvi linn, Xxx tn 8 korteriühistu (registrikood xxx, asukoht: xxx)
Avaldaja lepinguline esindaja:
J S (e-post xxx)
Puudutatud isik:
N A (isikukood xxx, elukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Jõhvi vald, Jõhvi linn, Xxx tn 8 korteriühistu avaldus rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista N Alt Jõhvi vald, Jõhvi linn, Xxx tn 8 korteriühistu kasuks perioodil märts 2023. a kuni 19.09.2024. a majapidamiskulude/kommunaalkulude ja kasutatud teenuste võlgnevus 2 566,27 eurot (sh põhivõlgnevus 2 422,79 eurot, viivis 143,48 eurot).
1
3.Välja mõista N Alt Jõhvi vald, Jõhvi linn, Xxx tn 8 korteriühistu kasuks viivis alates 20.09.2024. a kuni põhinõude (2 422,79 euro) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta avaldaja menetluskulud õigustatud ulatuses N A kanda ja välja mõista N Alt Jõhvi vald, Jõhvi linn, Xxx tn 8 korteriühistu kasuks menetluskulud 1 032,30 eurot, sh riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 982,30 eurot.
4.1.Välja mõista N Alt Jõhvi vald, Jõhvi linn, Xxx tn 8 korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (1 032,30 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
5.Jätta puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda.
6.Saata kohtulahend avaldajale teadmiseks ja puudutatud isikule täitmiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.
AVALDAJA NÕUE
1.Jõhvi linn, Jõhvi vald, Xxx tn 8 korteriühistu esitas 27.05.2023. a avalduse N A vastu võlgnevuse 1 677,26 euro nõudes (sh põhivõlgnevus 1 553,10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 74,16 eurot ja sissenõudmiskulu 50 eurot) ja lisanduva viivise nõudes. Esitatud avalduse kohaselt on puudutatud isik jätnud perioodil august 2022. a kuni aprill 2023. a avaldajale hoolduse ja soojusenergia eest tasumata ning võlgnevus avaldaja ees moodustab koos viiviste ja sissenõudmiskuluga 1 677,26 eurot. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista põhivõlgnevus 1 553,10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 74,16 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja lisanduv viivis alates 28.05.2023. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võlgnetavalt summalt päevas kuni põhivõla tasumiseni ning avaldaja menetluskulud 330 eurot ja menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Avaldaja esitas kohtule 04.07.2023. a kompromisslepingu, mis oli avaldaja esindaja ja S M poolt allkirjastatud. Avaldaja selgitas, et kaasas menetlusse kolmanda isiku, kes ise avaldas selleks soovi ja kolmanda isiku kaasamine on TsMS kohaselt lubatud. Kohtule edastati avaldaja ja kolmanda isiku poolt allkirjastatud kompromiss. Avaldaja selgitas, et kostja esitab omakäeliselt allkirjastatud kompromissi, kuna tal puudub digitaalse allkirjastamise võimalus.
3.Avaldaja täpsustas 30.06.2024. a nõuet ja selgitas, et avaldajaga võttis ühendust end puudutatud isiku tütreks nimetav isik, kes soovis leppida kokku võlgnevuse tasumises osade kaupa ning sõlmida käesolevas tsiviilasjas kompromiss. Kuigi avaldaja oli nõus võlgnevuse ajatamisega tingimusel, et ka jooksvaid kohustusi täidetakse nõuetekohaselt, siis kokkuvõttes jäi kompromiss sõlmimata ning avaldaja poolt seatud kompromissi tingimusi ka ei täidetud. Puudutatud isik on jätkanud kohustuse rikkumist ja ei ole ka peale avalduse 2
esitamist 27.05.2023. a asunud täitmata igakuist majandamiskulude tasumise kohustust, mistõttu on võlgnevus ajas jooksvalt suurenenud. Tegemist on kroonilise võlgnikuga, kelle suhtes käib juba kolmas kohtumenetlus majandamiskulude väljamõistmiseks. Perioodil 13.09.2023. a kuni 30.06.2024. a on avaldaja eest tehtud kohustuse täitmiseks kokku makseid 1 327,83 eurot ulatuses. Avaldaja on nimetatud maksed arvestanud VÕS § 88 lg 8 alusel esmalt KrtS § 42 lg 2 p 3 tulenevate sissenõudekulude katteks summas 50,00 eurot ning seisuga 06.10.2023. a sissenõutavaks muutunud viivisenõude katteks summas 128,29 eurot. Ülejäänud ulatuses, s.o summas 1 149,54 eurot on võlgnevus arvestatud arvetest nr 20220819, 20220917, 20221017, 20221117, 20221218, 20230117 ja osaliselt 20230217 tulenevate majanduskulude katteks. Kuna tehtud maksega on täidetud majandamiskulude tasumise kohustus osaliselt, avalduse esitamisele järgneval ajal on lisandunud uued majandamiskulud ning sissenõudekulud ja osaliselt ka viiviseid on tasutud, siis täpsustab avaldaja oma põhinõuet ja viivisenõuet ja palub puudutatud isikult välja mõista avaldaja kasuks põhivõlgnevus 2 337,63 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 176,89 eurot ning alates 01.07.2024. a välja viivis VÕS §-de 94 ja 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võlgnetavalt summalt päevas kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda ja välja mõista menetluskulud 750 eurot ning viivis menetluskuludelt seadusega sätestatud määras.
4.N A vastuväidetega avaldaja ei nõustu ja selgitab, et puudutatud isiku väide, et põhivõlgnevus on 1 611,33 eurot, ei vasta tõele. Vaatamata sellele, et N A tunnistab oma võlgnevust summas 1 611,33 eurot, ei ole ta võlgnevust tasunud ja ei täida kohustust tasuda igakuiseid majapidamiskulude makseid. Mistõttu on käesolevas menetluses olevale võlgnevusele lisandunud ka 30.06.2024. a, 31.07.2024. a ning 31.08.2024. a majandamiskulude arved, mistõttu on võlgnevuse summa, arvestades ka vahepealseid laekumisi, tegelikkuses ikkagi kasvanud ja on juba 2 452,79 eurot. Puudutatud isik on 20.08.2024. a esitanud mitmeid asjasse puutumatuid maksekorraldusi, millega püüab võlgnevust kuntslikult vähendada. Puudutatud isik on esitanud kokku 7 maksekorraldust: * 17.09.2022. a maksekorraldus nr 53, summas 184,33 eurot; * 24.11.2023. a maksekorraldus nr 48, summas 100,00 eurot; * 25.03.2024. a maksekorraldus nr 6034, summas 30,00 eurot; * 28.11.2022. a makse summas 318,25 eurot; * 15.06.2023. a makse summas 718,25 eurot; * 24.03.2023. a makse summas 200 eurot; * 05.04.2023. a makse summas 70 eurot, millega tema väidete kohaselt ei ole justkui avaldaja poolt arvestatud. Avaldaja märgib, et tõepoolest on avaldajal jäänud maha arvamata kaks makset, mis puudutavad käesolevat kohtuvaidlust ja need on kokku summas 130,00 eurot (24.11.2023. a ja 25.03.2024. a). Avaldaja korrigeerib selle summa võrra nõudesummat ja tulles vastu puudutatud isikule, vähendab selle arvelt põhivõlga lugedes 130 eurot arve nr 20230217 tasumata jäägi katteks summas 18,74 eurot ning ülejäänud 111,26 eurot arvestab avaldaja arve nr 20230320 katteks, mille tulemusena on arve nr 20230320 tasumata jääk 51,64 eurot. Kuna puudutatud isiku poolt peale avalduse esitamist tehtud maksetega on täidetud majandamiskulude tasumise kohustus osaliselt, kuid avalduse esitamisele järgneval ajal jätkab puudutatud isik oma kohustuste rikkumist ja ei tasu igakuiseid majandamiskulusid, siis vaatamata tasumistele võlgnevus suureneb ning avaldaja täpsustab seetõttu oma põhinõuet ja viivisenõuet ning palub avalduse lahendamisel lähtuda käesolevas dokumendis avaldatud nõudest. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista põhivõlgnevus 2 452,79 eurot ja sissenõutavaks muutnud viivis 207,90 eurot ning alates 20.09.2024. a välja viivis VÕS §-de 94 ja 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võlgnetavalt summalt päevas kuni põhivõla tasumiseni. Määrata kindlaks menetluskulud ja puudutatud isikult välja mõista menetluskulud 1 170 eurot ja viivis menetluskuludelt seadusega sätestatud määras. 3
5.Avaldaja esindaja esitas 18.03.2025. a menetluskulude nimekirja. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista menetlusulud 2 045 eurot ja viivis menetluskuludelt seadusega sätestatud määras.
N A VASTUVÄITED
6.Puudutatud isik N A esitas 25.08.2024. a vastuse, milles märgib, et avaldaja eksitab teda ja kohut. Avaldaja väide, et võlgnevus 31.05.2024. a on 2 337,63 eurot, ei vasta tõele. Puudutatud isiku arvestuste kohaselt perioodil 01.08.2022. a kuni 31.05.2024. a on võlgnevus 1 611,33 eurot. Võlgnevuse summa xxx on 726,30 eurot ning seda võlgnevuse summat ei kinnita ükski juriidiline dokument. Avaldaja väide, et isik ei ole maksnud august 2022. a kuni aprill 2023. a arveid, ei vasta tõele. Puudutatud isik esitas alljärgnevad maksekorraldused: * 05.04.2023. a maksekorraldus - 70 eurot „saajaks Jõhvi Xxx 8 KÜ, selgitusega xxx“; * 24.03.2023. a maksekorraldus - 200 eurot „saajaks Jõhvi Xxx 8 KÜ, selgitusega xxx“; * 15.06.2023. a maksekorraldus nr 325 - 718,25 eurot „saajaks Jõhvi Xxx 8 KÜ, selgitusega A N, xxx, Jõhvi, kohtuasja number 2-22-12718“; * 28.11.2022. a maksekorraldus - 318,25 eurot „saajaks Jõhvi Xxx 8 KÜ, selgitusega N A (xxx), xxx, kohtuasja number 2-22- 12718, võlgnevus – 318,25“; * 25.03.2024. a maksekorraldus nr 6034 - 30 eurot „saajaks Jõhvi Xxx 8 KÜ, selgitusega A N, xxx, arve nr 20240220“; * 24.11.2023. a maksekorraldus nr 48 – 100 eurot „saajaks Jõhvi Xxx 8 KÜ, selgitusega võlg kommunaal teenused arve nr xxx“; * 17.09.2022. a maksekorraldus nr 53 – 184,33 eurot „saajaks Jõhvi Xxx 8 KÜ, selgitusega xxx, arve nr 20220819“. Samuti on puudutatud isik maksnud 28.11.2022. a Rahandusministeeriumi arvele 50 eurot ja 318,25 eurot avaldajale. Tsiviilasjas nr 2-22-12718 mõisteti välja menetluskulud 310 eurot ( 50 eurot riigilõiv ja 260 õigusabikulud). Puudutatud isik maksis kokku 368,25 eurot (318,25+50), seega saab 58,25 eurot arvestada võlgnevus katteks. Puudutatud isik on arvamusel, et avaldaja peab põhjendama summat 726,30 eurot, kuna nimetatud summa ei ole seotud käesoleva tsiviilasjaga. Puudutatud isik ei nõustu sissenõudmiskulude nõudega. Puudutatud isikule ei ole edastatud kompromissi, kompromiss on edastatud korteris elavale üürnikule. Avaldaja ei ole edastanud puudutatud isikule arveid, kompromissilahendust ega võlgnevuse tasumise nõuet. 10.01.2024. a on alles edastatud kommunaalarved e-posti aadressile xxx . Järelikult ei ole sissenõudmiskulude nõue põhjendatud. Menetluskulud summas 750 eurot ei ole põhjendatud. Avaldaja on juriidiline isik ja esitatud nõue ei ole keeruline, et oleks vaja võtta endale esindaja. Samuti ei ole esitatud arveid, millest nähtuks millise teenuse eest on arve väljastatud. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja saaks enda esindamisega hakkama, kuna on korduvalt esitanud kohtusse nõudeid, järelikult on nad õiguslikult asjatundlikud. Samuti oleks saanud asja lahendada kohtuväliselt. Avaldaja praktika on esitada kohe nõue kohtusse, mitte pöörduda võlgniku poole, andes võimaluse sõlmida maksegraafik. Avaldajal on kalduvus võlgnevust kunstlikult suurendada. Puudutatud isik ei tunnista viivist 176,89 eurot, ta on seisukohal, et viivis tuleb arvestada võlgnevuselt 1 611,33 eurot.
KOHTUISTUNG
7.18.03.2025. a kohtuistungile puudutatud isik ei ilmunud. Puudutatud isik ei ole teavitanud kohut istungile mitteilmumise põhjusest. Avaldaja esindaja palub avaldus rahuldada. Pooled 4
ei jõudnud kompromissini ja võlgnevus on suurenenud. Avaldaja korrigeeris oma nõuet, kuna avaldajal olid puudutatud isiku poolt tehtud kaks makset jäänud arvestamata. Puudutatud isiku vastu on ka esitatud varasemalt kaks nõuet, ühes sõlmiti kompromiss, mida puudutatud isik ei täida, teises menetluses puudutatud isik ei vastanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et avaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osalisel.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 järgi kuuluvad korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.
10.Avaldaja tugineb asjaolule, et N A korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud hageja liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et asjast puudutatud isikul oleks kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine avaldaja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt oli N A kuni 30.05.2008. a xxx kaasomanik (1/4) ning alates 16.04.2019. a omanik (registriosa nr xxx).
11.Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2).
12.KrtS § 31 kohaselt, korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud kohustuste täitmisel kohaldatakse asjaõigusseaduse §-s 143 sätestatut. Korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut. Korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi 5
osa suurusele. KrtS § 42 lg 1 järgi kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
14.TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses üldjuhul kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Praeguses asjas tugineb avaldaja sellele, et puudutatud isik on rikkunud kohustust tasuda majandamiskulude eest. Järelikult pidi avaldaja tõendama, et puudutatud isikul oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse.
15.Menetluse käigus korrigeeris avaldaja oma nõuet, märkides et võlgnik on maksnud võlgnevuse katteks 1 327,83 eurot, koos täpsustusega esitas avaldaja alljärgnevad maksekorraldused: 13.09.2023. a makstud 100 eurot, maksekorraldus nr 2383843385, selgitusega „xxx“; 06.10.2023. a makstud 120 eurot, maksekorraldus nr 5980, selgitusega „ A N, xxx, Jõhvi; 18.11.2023. a makstud 150 eurot, maksekorraldus nr 47, selgitusega „võlg kommunaalteenused arve nr 20230623 xxx“; 05.12.2023. a makstud 100 eurot, maksekorraldus nr 5992, selgitusega „võlg kommunaal teenused arve nr 20230623 xxx“; 21.12.2023. a makstud 125 eurot, maksekorraldus nr 5995, selgitusega „võlg kommunaal teenused arve nr 20230623 xxx“; 05.01.2024. a makstud 135 eurot, maksekorraldus nr 5996, selgitusega „võlg kommunaalteenused arve nr 20230623 xxx“; 19.01.2024. a makstud 75 eurot, maksekorraldus nr 2464155545, selgitusega, „xxx, arve nr 20231223“; 15.02.2024. a makstud 140 eurot, maksekorraldus nr 6025, selgitusega „A N, XXX, Jõhvi, arve nr 20240121“; 16.02.2024. a makstud 60 eurot, maksekorraldus 6026, selgitusega „A N, XXX, Jõhvi arve nr 20240121“; 18.02.2024. a makstud 25 eurot, maksekorraldus nr 6028, selgitusega „A N, xxx, Jõhvi, arve nr 20240121“; 15.03.2024. a makstud 120 eurot, maksekorraldus nr 6032, selgitusega „A N, xxx, Jõhvi, arve nr 20240220“; 03.05.2024. a makstud 177,83 eurot, maksekorraldus nr 6039, selgitusega „A N, xxx, Jõhvi, arve nr 20240319“. Kokku on perioodi september 2023. a kuni mai 2024. a makstud võlgnevuse katteks 1 327,83 eurot. Avaldaja ei nõustunud võlgniku vastuväidetega ning märkis, et kuna võlgnik ei täida jätkuvalt kohustust tasuda igakuiseid majapidamiskulusid, siis nõudele on lisandunud 30.06.2024. a, 31.07.2024. a ja 31.08.2024. a maksmata arved. Avaldaja tunnistab, et tal on jäänud nõudest maha arvestamata kaks makset: 24.11.2023. a summas 100 eurot ja 25.03.2024. a summas 30 eurot, mis puudutavad käesolevat tsiviilmenetlust. Avaldaja märgib, et vähendab selle arvelt põhivõlgnevust ja arvestab 18,74 eurot arve nr 20230217 tasumata jäägi katteks ja ülejäänud 111,26 eurot arvestab avaldaja arve nr 20230320 katteks, mille tulemusena arve nr 20230320 tasumata jääk on 51,64 eurot.
6
Avaldaja korrigeeris nõuet, et seisuga 19.09.2024. a on puudutatud isikul tasumata põhivõlana 2 452,79 eurot, mis tuleneb arvetest märts 2023. a kuni 31.08.2024. a summas 2 452,79 eurot.
16.Puudutatud isiku poolt märts 2023. a kuni mai 2024. a perioodi eest on esitanud arveid summas 2 155,96 eurot. Puudutatud isik on nimetatud perioodil teinud avaldajale makseid summas 2 176,08 eurot. Puudutatud isik on eelnevalt olnud seisukohal, et põhivõlgnevus on avaldaja ees 1 611,33 eurot. Perioodil 01.08.2022. a kuni 30.04.2022. a on kokku võlgnevus 1 653,10 eurot. Puudutatud isik on maksnud 17.09.2022. a 184,33 eurot, 28.11.2022. a tasunud 50 eurot riigilõivu. 28.11.2022. a tasunud 318,25 eurot (makstud asjas 2-22-12718 õigusabikulud 260 eurot ja 58,25 kommunaalteenuste tasumine). 24.03.2023. a tasunud 200 eurot, 05.04.2023. a tasunud 70 eurot, kokku on tasutud 822,58 eurot ehk siis tsiviilasja 222-12718 võlgnevuse katteks 310 eurot ning kommunaalteenuste eest 512,58 eurot. Puudutatud isik on tasunud avaldajale perioodil 01.05.2023. a kuni 31.05.2024. a kokku 2 176,83 eurot (1653,10-512,58=1140,52 eurot, + 712,85 (eelnev) võlgnevus=1853,37 eurot + 01.05.2023-31.05.2024 võlgnevus summas 1934,04 eurot=3787,41 eurot-2176,83 eurot). Järelikult on puudutatud isiku võlgnevus avaldaja ees 1 611,33 eurot. Enda väidete kinnitamiseks esitas puudutatud isik kohtule alljärgnevad maksekorraldused: 17.09.2022. a korteriühistu arvelduskontole - 184,33 eurot, selgitusega xxx, arve nr 20220819 (maksekorraldus nr 53); 28.11.2022. a korteriühistu arvelduskontole – 318,25 eurot, selgitusega N A, xxx, Jõhvi, kohtuasja number 2-22-12718, võlgnevus – 318,25; 24.03.2023. a korteriühistu arvelduskontole - 200 eurot, selgitusega xxx; 05.04.2023. a korteriühistu arvelduskontole - 70 eurot, selgitusega xxx; 15.06.2023. a korteriühistu arvelduskontole – 718,25 eurot, selgitusega A N xxx Jõhvi, kohtuasja number 2-22-12718: 24.11.2023. a korteriühistu arvelduskontole – 100 eurot, selgitusega „ Võlg kommunaal teenused arve nr 20230623 xxx (maksekorraldus nr 48); 25.03.2024. a korteriühistu arvelduskontole- 30 eurot, selgitusega A N, xxx, Jõhvi, arve nr 20240220 (maksekorraldus nr 6034).
17.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 1 kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle antud. VÕS § 88 4. lõike järgi kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja, kui: 1) ta teatab määramisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist ja 2) kohustuse täitmine ei ole õigusvastane ja 3) kohustus on muutunud sissenõutavaks ja 4) kohustust ei ole vaidlustatud. Kui võlausaldaja on eelloetletud asjaoludel määranud, millise kohustuse on võlgnik täitnud, kuid võlgnik on sellele viivitamata vastu vaielnud, võib võlgnik ise määrata, millise kohustuse ta on täitnud (lg 5). Sel juhul loetakse, et võlgnik on täitnud tema poolt määratud kohustuse. Võlgnik võib määrata, millise kohustuse ta on täitnud, otsese tahteavaldusena, näidates sõnaselgelt, mida ta on määranud. Määramine võib siiski väljenduda ka kaudse tahteavaldusena, konkludentselt, mis võib väljenduda näiteks selles, et võlgnik on üle kandnud täpselt selle summa, mis vastab tema ühele rahalisele kohustusele, ilma et oleks lisatud selgitust. Siit saab tuletada, et võlgnik on sellega ühtlasi raha maksmise määranud selle kohustuse täitmiseks, mille suurus täpselt vastas ülekantud rahasummale ning täitmist ei saa arvestada mõne muu rahalise kohustuse täitmiseks, mis võlgnikul sama võlausaldaja ees on, samuti ei ole alust väita, et võlgnik ei olegi määranud, millise kohustuse ta täitis. 7
18.Puudutatud isik on esitanud kohtule 7 maksekorraldust, väites, et ta on esitatud nõudest osaliselt võlgnevuse likvideerinud. Kohus nõustub avaldajaga, et 17.09.2022. a, 28.11.2022. a ja 15.06.2023. a maksetest nähtub, et võlgnik on tasunud kohustust tsiviilasjas nr 2-22-12718, järelikult ei ole esitatud maksekorraldused antud tsiviilasjaga seotud. 24.03.2023. a tasutud 200 euro maksmisel on tegemist enne nõude esitamise maksega ning ta on sellega juba nõude esitamisel arvestanud. Kohus nõustub nimetatud väitega, kuna täpsustatud võlgnevuse nõue on esitatud arvest alates 31.03.2023. a. 24.11.2023. a maksekorralduses on märgitud, et tasutakse võlgnevust arve nr 20230623. Arvest nr 20230623 nähtub, et kommunaalteenuste eest tuli maksta 141,91 eurot, ning võlgnevus moodustab 865,44 eurot. Avaldaja on arvestanud makstud summa arve nr 20230320 katteks. Avaldaja märgib, et 05.04.2023. a makse 70 eurot on makstud enne nõude esitamist, millega on juba avaldaja arvestanud. N A ei ole maksekorraldusele märkinud, missuguse arve tasumiseks raha korteriühistule üle kannab. Kohus leiab, et avaldaja ei ole põhjendatult 25.03.2024. a makstud summa 30 eurot arvestanud arve 20230217 jäägi 18,74 euro katteks. Puudutatud isik on selgelt välja toonud, et maksab arvet nr 20240220. Arve 20240220 on 178,92 eurot-30=158,92 eurot.
19.Kommunaalteenuste (hooldustasu, vesi, keskküte) eest esitatud võlanõude tõendamiseks on avaldaja esitanud puudutatud isikule arved.
20.Kohus leiab, et avaldaja on tõendanud puudutatud isiku võlgnevust summas 2 422,79 eurot. Avaldaja esitas arved 2023. a märts kuni august 2024. a (k.a). Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta on nimetatud perioodi eest korrektselt ja korrapäraselt arveid tasunud.
21.Kohus on seisukohal, et puudutatud isik ei ole tõendanud, et tal puudub kohustus korteriühistu ees, samuti seda, et kohustus on kohaselt täidetud. Puudutatud isik täidab oma kohustust majapidamiskulude ja kommunaalmaksete tegemist ebakorrapäraselt ning esitatud arvetest väiksemas summas. Puudutatud isik ei ole oma väite kohta, et ta on 01.05.2023. a kuni 31.05.2024. a maksnud avaldajale kommunaalkulude eest 2 176,83 eurot, esitanud tõendeid.
22.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Jõhvi vald, Jõhvi linn, Xxx tn 8 korteriühistu avalduse osaliselt, mõistab N Alt välja 2 422,79 eurot (põhivõlg seisuga august 2024. a).
23.KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
24.Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367).
25.Raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) peab arvestama viivise tasumise kohustusega. Puudutatud isik pidi ette nägema, et kohustuse täitmisega viivitamise korral on avaldajal õigus nõuda viivist. 8
26.Kuna kohus vähendab võlgnevuse suurust, esitab kohus omapoolsed arvestused viivise kujunemise osas. Kohus arvestab viiviseid viivisemääraga 0,022 % päevas (arvel märgitud viivise %) alates iga arve sissenõutavaks muutumisest kuni nõude esitamiseni alljärgnevalt: Arve nr
Kuna puudutatud isik ei ole majandamiskulusid tasunud, on avaldaja õigustatud viivist nõudma ja see tuleb puudutatud isikult välja mõista seisuga 19.09.2024. a summas 143,48 eurot. Lisanduva viivise nõudes on avaldus põhjendatud tulenevalt TsMS § 367, VÕS § 113 lg1, §
Menetluskulude jaotus
27.TsMS § 172 lg 1 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
28.TsMS § 174 lõike ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja menetluskulud on riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 1 870 eurot ja sõidukulud istungile kokku 2 045 eurot. Avaldaja esindajal on õigusabi osutamise ajakulu 14,25 h (sh sõidukulu), tunnitasuga 140 eurot: * avalduse koostamine 2 h – 280 eurot; * kompromissläbirääkimiste pidamine ja projekti koostamine 1h -140 eurot; * 30.06.2024. a nõude täpsustuse avaldus 3 h- 420 eurot; 9
* 19.09.2024. a menetlusdokumentide koostamine 3 h- 420 eurot; * 17.03.2025. a ettevalmistus kohtuistungiks 1 h – 140 eurot; *18.03.2025. a kohtuistungil osalemine, s.h sõidule kulutatud aeg 4,25 h - 595 eurot.
29.Kohtu hinnangul on, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, sisu ja asja keerukust, TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi hageja lepinguliste esindajate ajakulu vajalik ja põhjendatud osaliselt. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, so. kohtule menetlusdokumentide koostamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Kohus leiab, et arvestades avaldaja esindaja poolt koostatud menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, on avaldaja esindaja õigusabikulud põhjendatud osaliselt. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Kohtu hinnangul on õigusabikulu ülepaisutatud ning taotluses märgitud õigusabitoimingutele väidetavalt kulutatud aeg ei vasta menetlusdokumendi koostamisele ja tõendite kogumisele tavapärase keerukuse ja mahuga võlaõiguslikus vaidluses tegelikult vajaminevale ajakulule. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb eelkõige arvestada seda, missuguses ulatuses oli osutatud õigusteenust seoses menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule menetlusdokumentide koostamise ning kohtule esitamisega.
30.Avaldaja märgib 30.06.2024. a nõude täpsustamise avalduse koostamise ajakuluks 3 töötundi. Kohus peab põhjendatuks ajakulus 1 h. Esitatud avaldus koosneb 3,5 lk tekstist. Avalduse tekst kattub esmase esitatud avaldusega, täpsustatud nõue on välja toodud ca 1,5 lk. 19.09.2024. a täpsustatud nõude esitamise avaldusele on esindaja märkinud ajakuluks 3 tundi. Kohus on seisukohal, et nimetatud toimingu põhjendatud ajakulu on 1,5 h. 18.03.2025. a märgib esindaja kohtuistungil osalemise ja sõidule kulutatud ajakuluks 4,25 tundi. Kohtuistung toimus Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas 18. märtsil 2024. a. Esindaja büroo asub Tallinnas. Seega istungile jõudmiseks tuli esindajal kanda kulusid. Menetlusosalise sõidukulu ega isikliku sõiduauto kasutamise kulu hüvitamise kriteeriume ja täpsemat korda seadustik ei sätesta. Riigikohtu üldkogu on lahendis nr 3-2-1-40-15 (p-d 69‒ 75) leidnud, et sõidukulu hüvitamisel võib analoogiat kohaldada ja lähtuda Vabariigi Valitsuse „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise korrast“. Nimetatud korra § 5 kohaselt võib maksuvabalt maksta hüvitist kuni 0,3 eurot ühe teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel sõidetud kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus tehtud sõitude eest ühe hüvitist saava füüsilise isiku kohta. Kahe linna vaheline kilometraaž on edasi-tagasi sõites 330 kilomeetrit. Arvestades 0,3 eurot kilomeetri eest, tuleb hüvitise suuruseks 99 eurot. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kohtuistung kestis 11 minutit. Seega loeb kohus 18.03.2025. a põhjendatuks õigusabikuluks sh ka sõidukulu 124,67 eurot (25,67+99).
31.Kohus peab põhjendatud kuluks õigusabile menetluses kokku 6 tundi ja 41 minutit, 935,63 + sõidukulu 99 eurot = 1 034,63 eurot, millele lisandub 50 eurot riigilõiv =1 084,63 eurot. TsMS § 172 lg 1 võimaldab kohtul arvestada hagita menetluses osaliste menetluses osalemise ulatust, aga ka kohtusse pöördumise põhjendatust ja avalduse rahuldamise ulatust. Kohus rahuldab avalduse osaliselt (96,45%). Seega 96,45% avaldaja menetluskuludest kannab puudutatud isik. Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulude katteks 1 032,30 eurot (96,45% 1084,63-st). 10
32.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.