Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018 või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358. Hageja nõue ja selle põhjendused esitas osaühing hagi AT vastu 3 535,78 krooni saamiseks. Kostjale saadeti hagiavaldus ja sellele lisatud hagiavalduses märgitud aadressile mis on ka Rahvastikuregistris ning Maksu- ja Tolliameti andmebaasis märgitud kostja elukoht. Nimetatud aadressilt tagastati hagimaterjalid kohtule hoiutähtaja möödumisel. Politsei andmete kohaselt viibib kostja . Seetõttu on kostjale kohtuistungist teatatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 loeb kohus, et kutse on kostjale kätte antud. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja esitas taotluse asja läbivaatamiseks hageja kohalolekuta. Hageja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega, kui kostja kohtuistungile ei ilmu. Kostja ei ilmunud eelistungile ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest. Kohtu põhjendused TsMS § 410 kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. AS-i (AS õigusjärglane) ja AT vahel sõlmitud lepingust ning teatisest AS-i ja osaühingu vahel sõlmitud nõude loovutamise kohta nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustist täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 3 535,78 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Vastavalt TsMS § 60 lg 1 (kuni 01.01.2006 redaktsioonis) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele kohtukuluna riigilõiv 280 krooni ja väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu 100 krooni hageja kasuks. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindajana poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Arvestades asja mahtu ja keerukust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu 3 535,78 x 1% =35,36 krooni. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskuludena 415,36 krooni.

Maie Seppo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.