Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-06-31528

Kostja peab tasuma riigile kohtukulud s.o riigilõivu 22 750 (kakskümmend kaks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Eesti Ühispangas nr. 10220034796011 või Hansapangas 221023778606, viitenumber mõlemal juhul 2900078473. Selgitusse märkida OÜ Rentoris, riigilõiv tsiviilasi nr 2-06-31528. Riigilõiv tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

26.10.2006.a. esitas OÜ Trikor (pankrotis) maakohtule hagi OÜ Rentoris vastu vara tagasivõitmiseks pankrotivarasse. Hagiavalduse kohaselt algatati Pärnu Maakohtu 25.09.2006.a. määrusega OÜ Trikor (pankrotis) pankrotimenetlus. Pärnu Maakohtu 20.10.2006.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-0623236 kuulutati välja hageja pankrot. Pankrotiseaduse § 108 lg 1 ja 2 kohaselt muutus võlgniku vara pankrotiotsuse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Pankrotivaraks on vara, mis on võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ehitise müügi-, pandi-, pandiõiguse hüpoteegiks ümberregistreerimise- ja asjaõiguslepingu nr 680 (Lisa 3) kohaselt võõrandas hageja kostjale kinnistu registri numbriga 2913534 (Lisa 4). Kinnistu müügihind oli 80 809 krooni, millest 60 091 krooni kohustus kostja tasuma hageja laenu kustutamiseks AS Hansapangale. Ülejäänud ostusumma 20 718 krooni kohustus kostja tasuma hagejale hiljemalt 28.02.2006.a. Nimetatud summat hagejale tasutud ei ole. Äriregistri andmete väljavõtete (Lisa 5) seisuga 11.10.2006.a. ja 27.09.2006.a. kohaselt oli kinnistute võõrandamise hetkel nii kostja kui ka hageja juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks Andres Lumera (isikukood X). Sellest tulenevalt on tegemist lähikondsega PankrS § 117 mõistes. Hageja poolt nimetatud kinnisasja võõrandamisega kostjale kui hageja lähikondsele on hageja seaduslikul esindajal pankrotihalduril alust arvata, et tehing toimus alla turuhinna ja omas

2-06-31528 seetõttu kinkeiseloomu. Sellest tulenevalt on kahjustatud hageja võlausaldajate huve ja esinevad alused selle tehingu tagasivõitmiseks Pankrotiseaduses sätestatud korras. Vastavalt PankrS § 109 lg 1 tunnistab kohus sama seaduse §-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 111 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu kui leping sõlmiti ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, samuti pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tunnistab kohus PankrS §-s 111 lõikes 1 sätestatud alustel kehtetuks ka müügi-, vahetus või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom. Eelnimetatud paragrahvi lõike 2 kohaselt kui kinkeleping on sõlmitud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, siis eeldatakse, et kinkelepinguga kahjustati võlausaldajate huve. Pankrotihaldur hageja seadusliku esindajana leiab, et vaidlusalune kinnistu on müüdud kordades alla turuhinna, mistõttu on tegemist tehingu kinkeiseloomuga PankrS § 111 lg 3 mõistes. Nimelt piirkonnas, kus asub ka vaidlusalune kinnisasi, on kinnisvara hinnad oluliselt kõrgemad. Nimetatud asjaolu põhjendab hageja erinevate kinnisvara müügikuulutuste väljavõtetega (Lisa 6), mis üheselt viitavad selgelt kõrgemale turuhinnale. Tehingu kinkeiseloomule viitab ka kokkulepitud summa mitte tasumine hagejale. Pankrotiseaduse § 119 lg 1 järgi, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagasivõidetud tehingu alusel saadu hävitamise või kahjustamise korral, samuti juhul, kui saadu väljaandmine on muul põhjusel võimatu, peab teine pool hüvitama saadu väärtuse või selle vähenemise, kui ta teadis või pidi teadma tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest. TsMS paragrahv 363 lg 1 p 5 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele. Hageja märgib hagihinnaks 500 000 krooni, mis tuleneb tagasivõidetava objekti eeldatava väärtusega võrdelisest summast. Riigilõiv nimetatud summa pealt on 22 750 krooni. Hageja taotleb vastavalt TsMS §-ile 180 lg 1 riigipoolse menetlusabi andmist talle riigilõivu tasumisest vabastamisel. Vastavalt TsMS §-ile 183 lg 2 võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankroti võlausaldajad. Hageja seadusliku esindaja - pankrotihalduri - kinnitusel hagejal likviidne vara puudub, millest tulenevalt ei ole võimalik tasuda hagiavalduse pealt riigilõivu. Hageja suurimad võlausaldajad on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu ning OÜ Trikor (pankrotis) töötajad. Nimetatud isikutelt riigilõivu tasumist nõuda ei ole pankrotihalduri arvates mõistlik. Maksu- ja Tolliamet esindab Eesti Vabariiki, kelle kassasse vastav riigilõiv nagunii laekub. Ei saa ka eeldada, et hageja töötajad on nimetatud summat nõus maksma. Hageja majandusseis on kajastatud ka 10.10.2006.a. ajutise halduri aruandes (Lisa 7). Hageja taotles ka Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 378 lg 1 ja Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 63 lg 1 punkti 3 ja 63 ́6 alusel hagi tagamiseks kostjale kuuluvale kinnistule reg nr 2913534 keelumärke seadmist, mis keelaks kostjal täielikult

2-06-31528 käsutada eelnimetatud kinnisasja. Nimetatud kinnistu on käesoleva hagiavalduse tagasivõitmise objektiks. Kostja poolt kinnistute võõrandamisega muutuks kinnistute väljanõudmine tagasivõitmise korras võimatuks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes PankrS §-dest 109 lg 1, 111 lg 1 punkt 1, lg 2, lg 3, 119 lg 1, lg 3, Asjaõigusseaduse paragrahvidest 63 lg 1 punkti 3, 63' lg 6, TsMS §-dest 3 lg 1, 180 lg 1, 183 lg 2, 363 lg 1 p 5, 377, 378 lg 2 palub hageja: tunnistada kehtetuks hageja ja kostja vahel 30.01.2006.a. sõlmitud ehitise müügi-, pandi-, pandiõiguse hüpoteegiks ümberregistreerimiseja asjaõigusleping, kohustada kostjat tagastama kehtetu tehingu alusel omandatud kinnistu, vabastada hageja riigilõivu tasumisest lähtudes TsMS §-ist 183 lg 2. 02.11.2006.a. määrusega rahuldas kohus hageja taotluse menetlusabi saamiseks ja vabastas ta täielikult hagiavalduselt tasutava riigilõivu s.o 22 750 krooni tasumisest /t.l 42-44/. Sama kuupäeva kandva määrusega rahuldas kohus ka hageja hagi tagamise taotluse, mille kohaselt kohus määras teha Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 2913534 kinnistule asukohaga Saaremaa, Orissaare vald, Orissaare alevik, Kuivastu mnt 34 käsutamise keelumärge /t.l 39-41/.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l. 48-50, 51/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kohus väljastas kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 14.11.2006.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 48-50/. Kostjale on menetlusdokumendid postiasutuse poolt kätte toimetatud isiklikult 17.11.2006.a. /t.l. 51/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

2-06-31528

TsMS § 190 lg sätestab muu hulgas, et kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. Kuna käesoleva asja hagihinnaks määras hageja 500 000 krooni ja lähtuvalt sellest oli riigilõiv riigilõivuseaduse 37 § lisa 2 järgi 22 750 krooni. 02.11.2006.a. määrusega rahuldas kohus hageja taotluse menetlusabi saamiseks ja vabastas hageja OÜ Trikor (pankrotis) täielikult hagiavalduselt tasutava riigilõivu s.o 22 750 krooni tasumisest /t.l 42-44/. Lähtudes menetlusökonoomika põhimõttest leiab kohus, et asjas võib kindlaks määrata ka menetluskulude rahalise suuruse, mille kohaselt peab kostja tasuma 22 750 krooni riigilõivu riigituludesse. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Eesti Ühispangas nr. 10220034796011 või Hansapangas 221023778606, viitenumber mõlemal juhul 2900078473. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 434-438.

Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.