Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

1(10)

2-24-11128

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Narva linn, Kangelaste prospekt 10b korteriühistu (edaspidi avaldaja ja korteriühistu avaldus N S (edaspidi puudutatud isik ja korteriomanik) vastu võlgnevuse nõudes. Avalduse kohaselt on avaldaja asutatud elamu, asukohaga Kangelaste prospekt 10b Narva linn, asuvate korteriomanike poolt. Korteriühistu põhikirja p.1.4. kohaselt on korteriühistu tegevuse eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kinnistusraamatusse kantud andmetest tulenevalt kuulus puudutatud isikule (edaspidi nimetatud ka puudutatud isik või võlgnik) korteriomand (registriosa number XXX) asukohaga XXX kuni 15.07.2024. Puudutatud isik oli avaldaja liige. Puudutatud isikul on tekkinud võlg korteriühistu ees. Arvestades puudutatud isiku korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid on avaldaja igakuiselt esitanud puudutatud isikule arveid, millistes sisalduvad osutatud teenused ning puudutatud isiku poolt tasumisele kuuluvad summad. Puudutatud isik ei ole aga esitatud arvete alusel korrektselt tasunud, mistõttu on temal tekkinud võlgnevus. Seisuga 01.07.2024. a on puudutatud isiku põhivõlg avaldaja ees 1896,73 eurot. Seisuga 01.07.2024. a on viivisevõlgnevus 103,97 eurot. Eelmisel korral pöördus avaldaja kohtu poole nõuetega puudutatud isikute vastu oktoobris 2022. Viru Maakohtu 30. novembri 2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-139489 oli korteriühistu avaldus rahuldatud. Kohus mõistis puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 1606,36 eurot, viivis 76,61 eurot ja menetluskulud 470 eurot. Antud kohtumäärus jõustus 22. detsembril 2023. Kuna puudutatud isik ei täitnud Viru Maakohtu 30. novembri 2023 määrust vabatahtlikult, oli avaldaja sunnitud pöörduma sundtäitmise algatamiseks kohtutäituri poole. Puudutatud isikule kuuluv korteriomand oli kohtutäituri Krista Järvet poolt müüdud täitemenetluses läbiviidid enampakkumisel 22 500 euro eest. Uus korteriomanik on Kodupartner_Finance Usaldusühing. Viru 2(10)

2-24-11128 Maakohtu 30. novembri 2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-139489 väljamõistetud summad peavad avaldajale tulema puudutatud isiku vara, s.o korteriomand, müügist täitemenetluses. Tsiviilasjas nr 2-22-139489 oli esitatud nõue seoses võlgnevusega, mis tekkis kuni 30. november 2022. Uus võlgnevus koosneb ajavahemikul 01.12.2022 (avalduses ekslikult - 2024) – 30.06.2024. a avaldaja poolt esitatud, kuid puudutatud isiku poolt maksmata jäetud arvetest. Korteriühistu on andnud võlasumma tasumise kohta tähtaegu ning edastanud meeldetuletusi, kuid nendest hoolimata ei ole puudutatud isik korteriühistu arveid tasunud. Kuna kohtuväliselt ei ole õnnestunud poolte vahel probleemi lahendada, pöördub avaldaja käesoleva avaldusega oma huvide kaitseks kohtusse. Avaldaja nõuab puudutatud isikult põhivõlgnevust 1896,73 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 103,97 eurot ja lisanduvat viivist alates 22.07.2024. Põhikirja p. 4.2.a, 4.2.b, 4.2.e, 4.2.f, 4.2.h, 4.2.i kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma KÜ põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid, sh tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid (ka makseid elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest) ning maksetega viivitamisel tasuma viivist. Avaldaja esitas puudutatud isikule arvestades tema mõttelise osa suurust ühises asjas ning korteriomandi reaalosa suurust vastavuses tarbitud teenustega igakuiselt arveid. Esitatud igakuistes arvetes sisalduvad osutatud teenused, tariifid ning korteriomanike poolt tasumisele kuuluvad summad. Tasumisele kuuluvad summad, tariifid ja viivise määr tulenevad KÜ liikmete üldkoosoleku otsustest, KÜ põhikirjast ning teenuse osutajate tasumääradest. Puudutatud isik ei tasunud kasutatud teenuste ja majandamiskulude eest nõuetekohaselt. Seisuga 01.07.2024 ei tasunud puudutatud isik kasutatud teenuste ja majandamiskulude eest 1896,73 eurot . Avaldaja arvestas puudutatud isikule võlgnevuse tekkimise perioodil järgmised kululiigid: remondifond, hooldamine, sihttasu, gaas, gaasiseadme hooldus, vesi, soojusenergia/vee ringvool. Majandamiskulud: Remondifond, hooldamine ja sihttasu. Need tasud arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast (puudutatud isikute korteriomandi ametlik suurus on 46,8 m2). Tariife kinnitab üldkoosolek (aluseks on MTÜS § 19 lg 1 p 5, KrtS § 40 lg 1 ja põhikirja p-d 4.2.e, 6.3.g ja 6.3.j). Need tasud on korteriühistu majandamiskulud, s.o korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Kommunaalkulud: gaas, vesi, soojusenergia, „vee ringvool“, gaasiseadme hooldamine. Külm ja soe vesi. Avaldajal on sõlmitud veevarustuse leping nr 12191 AS-ga N. Antud lepingu alusel varustab kommunaalettevõte elamu Kangelaste prospekt 10b Narva linn elanikke veega. AS N esitas vaidlusalusel perioodil korteriühistule arved tarbitud vee eest. Arvetest nähtub kui palju teenust oli korteriühistu liikmete poolt tarbitud ning kui palju oli korteriühistu kohustatud selle eest tasuma. Puudutatud isiku korteris on paigaldatud veemõõturid ning tasu külma ja sooja vee eest tehakse veemõõturite näitude ja kehtiva vee tariifi alusel (põhikirja p. 4.2.f). Gaas. Avaldajal on sõlmitud maagaasi müügileping AS-ga E. Antud lepingu alusel varustab kommunaalettevõte elamu Kangelaste prospekt 10b Narva linn elanikke gaasiga. AS E esitas vaidlusalusel perioodil korteriühistule arved tarbitud gaasi eest. Arvetest nähtub kui palju teenust oli korteriühistu liikmete poolt tarbitud ning kui palju oli korteriühistu kohustatud selle eest tasuma. Puudutatud isiku korteris on paigaldatud gaasimõõtur ning tasu gaasi eest tehakse veemõõturite näitude ja kehtiva gaasi tariifi alusel (põhikirja p. 4.2.f). Gaasiseadme hooldamine. Avaldajal on sõlmitud gaasiseadme hooldamise leping nr 1243 OÜ-ga E. Antud lepingu alusel hooldab töövõtja 3(10)

2-24-11128 korteriühistu ja korteriomanike gaasiseadet. Antud lepingu punkti 2.2 alusel on igakuune tasu gaasiseadme hooldamise eest on 0,30 eurot (alates 01.01.2024 on 0,305 eurot) ühelt kasutajalt. „Soojusenergia“ ja „vee ringvool“ (ehk soojuse kaod). Avaldajal on sõlmitud maagaasi müügileping AS-ga N. Antud lepingu alusel varustab kommunaalettevõte elamu Kangelaste prospekt 10b Narva linn elanikke soojusenergiaga. „Soojusenergia“ on tasu, mis on seotud soojusenergia tarbimisega. Tasu „soojusenergia“ eest arvestatakse talveperioodil, s.o perioodil, mil elamus töötab küttesüsteem. AS N esitas vaidlusalusel perioodil korteriühistule arved. Arvetest nähtub kui palju soojusenergiat oli korteriühistu liikmete poolt tarbitud ning kui palju oli korteriühistu kohustatud soojusenergia eest tasuma. Korteriühistu jaotab üldarve korteriühistu liikmete vahel. „Soojusenergiat“ arvestatakse avaldaja poolt lähtudes korteriomandi reaalosa üldpinnast (vt. põhikirja p. 4.2.F). Tasu nimetusega „vee ringvool“ arvestatakse suveperioodil, s.o perioodil, mil elamus ei tööta küttesüsteem ja soojusenergia on vajalik vee soojendamiseks. AS N esitas vaidlusalusel perioodil korteriühistule arved. Arvetest nähtub kui palju soojusenergiat oli korteriühistu liikmete poolt tarbitud ning kui palju oli korteriühistu kohustatud soojusenergia eest tasuma. Esialgselt lahutakse arve summast vee soojendamiseks kulutatud summa. Ülejäänud arve summa jaotatakse võrdselt kõigi korteriomanike vahel. Seisuga 01.07.2024. a on puudutatud isiku põhivõlg avaldaja ees 1896,73 eurot. Korteriühistu on viivist arvestanud kooskõlas seadusesättega ning põhivõlgnevusele lisandunud (so sissenõutavaks muutunud) viivise summa on 01.07.2024. a seisuga 103,97 eurot. Avaldaja kasutab TsMS § 367 tulenevat võimalust ning esitab puudutatud isikute vastu veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise tasumise nõude põhinõudelt 100% ulatuses alates 22.07.2024 kuni põhinõude (s.o 1896,73 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja palub mõista välja puudutatud isikult avaldaja kasuks: võlgnevus summas 2000,70 eurot (s.o põhinõue 1896,73 eurot ja viivis 103,97 eurot) ning viivis alates 22.07.2024. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Koos avaldusega esitas avaldaja kohtule esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Viru Maakohus 23. juuli 2024 määrusega rahuldas avaldaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse ja keelas Narva kohtutäituril Krista Järvetil tagastada N S täiteasjas nr 167/2022/636 N S kuulunud korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr XXX) müügist saadud raha, mis on üle jäänud pärast täitekulude katmist ning sissenõudjate nõuete rahuldamist 2700 euro ulatuses tsiviilasjas nr 2-24-11128 esitatud majandamiskulude ja menetluskulude nõude tagamiseks. Viru Maakohtu 23. juuli 2024 määrusega võeti avaldus menetlusse. Kohus edastas puuduatud isikule kohtunõude avaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Puudutatud iskule ei õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada käesolevas menetluses, kuna tema täpne asukoht on teadmata. Puudutatud isiku tegelik viibimiskoht ei selgunud ka päringutest politseiasutusse ja muudesse riiklikkudesse registritesse. Avaldajal puuduvad täpsed andmed puudutatud isiku viibimiskoha kohta ka. Avaldaja tegi päringu Narva Linnavalitsusele, kust sai vastuse, et andmed puuduatud isiku tegeliku viibimiskoha kohta ja tema sideandmed neil puuduvad. Avaldaja esitas kohtule taotluse menetlusdokumentide puudutatud isikule kättetoimetamiseks väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel.

4(10)

2-24-11128 Kuna puudutatud isiku tegelik asukoht oli teadmata, toimetati puudutatud isikule kohtumaterjalid koos vastuse nõudega kätte Viru Maakohtu 03. märtsi 2025 määrusega avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 15 päeva möödumisel väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast, s.o 19. märtsil 2025. Seega tuli puudutatud isikul vastus esitada kohtule hiljemalt

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (edaspidi KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kuna puudutatud isiku tegelik asukoht oli teadmata, toimetati puudutatud isikule kohtumaterjalid koos vastuse nõudega kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Puudutatud isik ei ole avaldusele tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 615 lg 1 sätestab, et üldjuhul arutab kohus hagita asja menetlusosalistega suuliselt ja püüab neid suunata kokkulepet sõlmima. See põhimõte kehtib ka korteriomandi ja kaasomandi asjadele, sh korteriühistu nõuded korteriomanike vastu (TsMS § 613 lg 1 p 1). TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kuigi TsMS § 615 lg 1 näeb ette asja suulise arutamise, ei välista see võimalust menetleda asja kirjalikult, kui seadus ei nõua kohtuistungi korraldamist (TsMS § 477 lg 2). Seega, kui seadus ei nõua kohtuistungi korraldamist, on põhimõtteliselt võimalik asja lahendada kirjalikus menetluses. Hagita menetluse puhul on kohtul aktiivne roll ja kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 477 lg 7). Arvestades, et TsMS § 477 lg 2 võimaldab hagita asja lahendada kohtuistungit pidamata, puudutatud isikule on kohtumaterjalid nõuetekohaselt avalikult kätte toimetatud vastavalt TsMS § 317 sätetele ning TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid, saab kohus lahendada korteriühistu avalduse võlgnevuse nõudes korteriomaniku vastu kirjalikus menetluses ka ilma puudutatud isiku vastuse või vastuväideteta. Avalduse kohaselt on avaldaja asutatud elamu, asukohaga Kangelaste prospekt 10b Narva linn, asuvate korteriomanike poolt. Kinnistusraamatusse kantud andmetest tulenevalt kuulus puudutatud isikule korteriomand (registriosa number XXX) asukohaga XXX kuni 15. juulini 2024 (dtl. 18-19). Puudutatud isik oli avaldaja liige. Puudutatud isikul on tekkinud võlg korteriühistu ees. Seisuga 01. juuli 2024 on puudutatud isiku põhivõlg avaldaja ees 1896,73 eurot ja viivise summa 103,97 eurot. Nõude esitamise õiguse kohta pärast korteriomandi võõrandamist märgib kohus, et kuigi puudutatud isik ei ole enam korteriomanik (korteriomand müüdi täitemenetluses ja korteri uus omanik alates 15. juulist 2024 on Kodupartner_Finance Usaldusühing), on korteriühistul õigus 5(10)

2-24-11128 nõuda temalt võlgnevuse tasumist, kuna võlgnevus tekkis ajal, mil puudutatud isik oli korteriomanik ja KrtS § 43 lõike 1 kohaselt lähevad korteriomandi võõrandamisel korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest, kuid see ei vabasta varasemat omanikku enne võõrandamist tekkinud kohustustest. Uus omanik vastutab KrtS § 43 lõike 2 kohaselt käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest, kuid see ei välista nõude esitamist endise omaniku vastu. Käesoleval juhul ei vastuta seega korteri omandanud isik korteril lasuvate kohustuste eest, mis on tekkinud enne korteriomandi üleminekut. KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus selgitab, et korteriühistu peab oma majandamiskulude nõude rahuldamiseks tõendama majandamiskulude suuruse ning asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel (vt Riigikohtu 13.02.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12, p 15). Avaldaja nõuab puudutatud isikult põhivõlgnevust summas 1896,73 eurot. Nõude tõendamiseks on avaldaja esitanud kinnistusraamatu väljavõtte (dtl 18-19), millega on tõendatud, et puudutatud isikule kuulus kuni 15. juulini 2024 korter asukohaga XXX mille üldpind on 46,80 m 2. Samuti on avaldaja esitanud tõendina registrikaardi (dtl 11) ja korteriühistu põhikirja (dtl 12-17). Narva linn, Kangelaste prospekt 10b korteriühistu põhikirja punkti 4.2.a, 4.2.b kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid nõudeid ning täitma ühistu juht- ja kontrollorganite otsuseid. Põhikirja punktis 4.2.e on sätestatud, et ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt üldkoosoleku kehtestatud kuupäevaks ja suuruses sihtotstarbelisi makseid elamu jooksvate majandamiskulude katteks (prügivedu, elumaja ja piirneva maatüki haldamine, üldelekter, võimalike kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ning elektrisüsteemide avariide likvideerimine, remondifondi eraldised, laenu kustutamine, töötasu jne) ning maksete suuruse arvestamisel lähtutakse ühistu liikme omandis oleva korteri üldpinna osast kogu maja eluruumide ja mitteeluruumide pinnast. Põhikirja punkti 4.2.f kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt üldkoosoleku kehtestatud kuupäevaks ja korras elamu üldkommunikatsioonide kaudu tarbitavate teenuste eest (soojusvarustus, vesi, kanalisatsioon jm) ning teenustasude suuruse määramise aluseks on vastavate arvestite näidud või korteris elavate isikute arv (külm vesi ja kanalisatsioon), köetava korteri suurus või arvestite olemasolul arvestinäidud (soojusvarustus) ja gaasiarvestite näidud või korteris elavate isikute arv. Avalduse kohaselt arvestas avaldaja puudutatud isikule võlgnevuse tekkimise perioodil järgmised kululiigid: remondifond, hooldamine, sihttasu, gaas, gaasiseadme hooldus, vesi, soojusenergia/vee ringvool. 1) Remondifond, hooldamine ja sihttasu. Need tasud arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast (puudutatud isikute korteriomandi ametlik suurus on 46,8 m2). Tariife kinnitab üldkoosolek; 2) Külm ja soe vesi. Avaldajal on sõlmitud veevarustuse leping nr 12191 AS-ga N. Antud lepingu alusel varustab kommunaalettevõte elamu Kangelaste prospekt 10b Narva linn elanikke veega. AS N esitas vaidlusalusel perioodil korteriühistule arved tarbitud vee eest. Arvetest 6(10)

2-24-11128 nähtub kui palju teenust oli korteriühistu liikmete poolt tarbitud ning kui palju oli korteriühistu kohustatud selle eest tasuma. Puudutatud isiku korteris on paigaldatud veemõõturid ning tasu külma ja sooja vee eest tehakse veemõõturite näitude ja kehtiva vee tariifi alusel (põhikirja p. 4.2.f); 3) Gaas. Avaldajal on sõlmitud maagaasi müügileping AS-ga E. Antud lepingu alusel varustab kommunaalettevõte elamu Kangelaste prospekt 10b Narva linn elanikke gaasiga. AS E esitas vaidlusalusel perioodil korteriühistule arved tarbitud gaasi eest. Arvetest nähtub kui palju teenust oli korteriühistu liikmete poolt tarbitud ning kui palju oli korteriühistu kohustatud selle eest tasuma. Puudutatud isiku korteris on paigaldatud gaasimõõtur ning tasu gaasi eest tehakse veemõõturite näitude ja kehtiva gaasi tariifi alusel (põhikirja p. 4.2.f). Gaasiseadme hooldamine. Avaldajal on sõlmitud gaasiseadme hooldamise leping nr 1243 OÜ-ga E. Antud lepingu alusel hooldab töövõtja korteriühistu ja korteriomanike gaasiseadet. Antud lepingu punkti 2.2 alusel on igakuune tasu gaasiseadme hooldamise eest on 0,30 eurot (alates 01.01.2024 on 0,305 eurot) ühelt kasutajalt; 4) Soojusenergia“ ja „vee ringvool“ (ehk soojuse kaod). Avaldajal on sõlmitud maagaasi müügileping AS-ga N. Antud lepingu alusel varustab kommunaalettevõte elamu Kangelaste prospekt 10b Narva linn elanikke soojusenergiaga. „Soojusenergia“ on tasu, mis on seotud soojusenergia tarbimisega. Tasu „soojusenergia“ eest arvestatakse talveperioodil, s.o perioodil, mil elamus töötab küttesüsteem. AS N esitas vaidlusalusel perioodil korteriühistule arved. Arvetest nähtub kui palju soojusenergiat oli korteriühistu liikmete poolt tarbitud ning kui palju oli korteriühistu kohustatud soojusenergia eest tasuma. Korteriühistu jaotab üldarve korteriühistu liikmete vahel. „Soojusenergiat“ arvestatakse avaldaja poolt lähtudes korteriomandi reaalosa üldpinnast (vt. põhikirja p. 4.2.F). Avaldaja on nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu õiendi (dtl 20-23) perioodist detsember 2022 – juuni 2024, millest nähtub võlgnevuse nõude kujunemine, sealhulgas igakuise tasu määramine vastavalt kululiikidele (remondifond, hooldamine, gaasi hooldus, soojusenergia, vee ringvool, sihtotstarbeline tasu, prügivedu) ja kehtivatele tariifidele. Kohus leiab, et esitatud dokumentidega on avaldaja tõendanud põhivõlgnevuse kujunemist. Avaldaja on viidanud põhikirja punktidele 4.2.a, 4.2.b, 4.2.e, 4.2.f, 4.2.h, 4.2.i, mille kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma korteriühistu põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid, tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid ning maksetega viivitamisel tasuma viivist. Avaldaja on selgitanud, kuidas erinevad kulud (majandamiskulud ja kommunaalkulud) on arvestatud ja jaotatud korteriomanike vahel. Tasumisele kuuluvad summad, tariifid ja viivise määr tulenevad korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsustest, korteriühistu põhikirjast ning teenuse osutajate tasumääradest (s.o veevarustuse leping AS-ga N, maagaasi müügileping AS-ga E, gaasiseadme hooldamise leping OÜ-ga E, maagaasi müügileping AS-ga N). Puudutatud isik vastuväiteid või omapoolset arvestust põhivõla osas kohtule ei esitanud. Seega kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele põhivõlg summas 1896,73 eurot. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult viivis 01. juuli 2024 seisuga summas 103,97 eurot ning viivis alates 22. juulist 2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 7(10)

2-24-11128 Põhikirja puntki 4.2.i kohaselt on korteriühistu liige kohustatud maksetega viivitamisel maksma ühistule viivist üldkoosoleku kehtestatud suuruses (mitte üle 0,07%) tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest, arvates maksmisega viivitatud kuule järgneva kuu esimesest päevast. Põhikirja punkt 4.2.i, mis näeb ette viivise määra kehtestamise üldkoosoleku otsusega (mitte üle 0,07% päevas), on vastuolus KrtS § 42 lg 1 sätestatuga, kuna KrtS § 42 lg 1 kohaselt saab teistsuguse viivise määra kehtestada ainult eriomandi kokkuleppes, mitte põhikirjas või üldkoosoleku otsusega. KrtS § 17 lg 2 sätestab, et põhikirjaga võib ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega. Kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Seega, vaatamata põhikirjas sätestatule, on korteriühistul õigus nõuda viivist ainult seaduses sätestatud määras (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras). Avaldaja on nõude tõendamiseks esitanud viivise kujunemise kohta korteriühistu õiendi (dtl 24), millest nähtub viivisenõude kujunemine, viivisenõude määr, nõude kujunemise periood ja tasumata jäänud summad. Kohus tuvastas, et korteriühistu nõuab viivist seaduses sätestatud määras, st 0,022% päevas 2022. aastal, 0,033% päevas alates juulist 2023 ja 0,034% päevas alates jaanuarist 2024 (dtl 24). Kohus leiab, et esitatud dokumentidega on avaldaja tõendanud viivisenõude kujunemist. Puudutatud isik vastuväiteid või omapoolset arvestust viivise osas kohtule ei esitanud ja seega kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele viivis summas 103,97 eurot. Edaspidi nõuab avaldaja viivist põhinõudelt alates 22. juulist 2024, s.o avalduse esitamise ajast, kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et avaldaja nõue on selles osa TsMS § 367 alusel põhjendatud. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja majandamiskulude võlgnevus perioodi 01. detsember 2022 kuni 30. juuni 2024 eest 1896,73 eurot ja seisuga 01. juuli 2024 sissenõutav viivis 103,97 eurot, kokku 2000,70 eurot ning viivis tasumata põhinõudelt (1896,73 eurot) alates 22. juulist 2024 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääras poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8 (kaheksa) protsenti aastas. Esialgne õiguskaitse Viru Maakohus 23. juuli 2024 määrusega rahuldas avaldaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse ja keelas Narva kohtutäituril Krista Järvetil tagastada N S täiteasjas nr 167/2022/636 N S kuulunud korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr XXX) müügist saadud raha, mis on üle jäänud pärast täitekulude katmist ning sissenõudjate nõuete rahuldamist 2700 euro ulatuses tsiviilasjas nr 2-24-11128 esitatud majandamiskulude ja menetluskulude nõude tagamiseks. TsMS § 445 lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. TsMS § 4771 lg 2 II lause näeb ette, et esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus rahuldas avalduse täies ulatuses. Arvestades, et avaldaja ei taotle esialgse õiguskaitse abinõu tühistamist ning vaidluse esemeks on puudutatud isiku poolt korteriühistu ees tekkinud võlgnevus, leib kohus, et esialgse õiguskaitse abinõu on kohtulahendi täitmise tagamiseks vajalik. 8(10)

2-24-11128 Seetõttu tuleb Viru Maakohtu 23. juuli 2024 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamist põhjustas puudutatud isiku tegevusetus (s.o korteriomanik ei ole oma kohustust vabatahtlikult täitnud ega tasunud kasutatud kommunaalteenuste ja majandamiskulude eest nõuetekohaselt) ning et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja on esitanud koos avaldusega kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on avaldaja menetluskulud kokku 489 eurot, millest 50 eurot on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 70 eurot on esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv, 366 eurot – õigusabikulud (avalduse (s.h avalduse esialgse õiguskaitse määramiseks) koostamine, 3t x 122 eurot/t (s.o koos käibemaksuga)) ja 3 eurot - dokumentaalse tõendi saamise kulud (väljavõte kinnistusraamatust). Avaldaja kinnitab, et kõik märgitud kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Avaldaja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane (dtl 9-10). Kohus toimetas avaldaja menetluskulude nimekirja puudutatud isikule kätte koos avaldusega avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Puudutatud isik ei ole avaldusele tähtaegselt vastanud. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot, lg 17 kohaselt tasutakse hagi tagamise taotluse esitamisel riigilõivu 70 eurot. Kohus asub seisukohale, et põhjendatud on avaldaja menetluskuluna puudutatud isikult välja mõista avaldaja poolt tasutud riigilõiv summas 120 eurot (50+70). Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu on 122 eurot kooskäibemaksuga. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-159-16, p 24). Seega on avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Avaldaja lepinguline esindaja osutas õigusabi 3 tundi. Kohus lähtub avaldaja õigusabi kulude määramisel tsiviilasja materjalidest. Avaldaja lepinguline esindaja on kohtule esitanud avalduse ja esialgse õiguskaitse taotluse, milles sisulist osa 7 lehekülge, ja vastuse kohtunõudele koos taotlusega, milles sisulist osa 0,5 lehekülge. Kohus loeb põhjendatuks avaldaja õigusabi kulud avalduse ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamisele 3 töötunni ulatuses, arvestades sinna sisse ka avalduse asjaolude väljaselgitamiseks kulunud aja.

9(10)

2-24-11128 TsMS § 174 lg 10 alusel menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Avaldaja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohuslane ja seega ei saa ta käibemaksu tagasi arvestada. Äriregistri andmetel ei ole avaldaja käibemaksukohustuslane. Seega tuleb avaldaja õigusabikulud rahaliselt kindlaks määrata käibemaksuga. Kohus arvestab avaldaja tunnitasuks 122 eurot käibemaksuga ning seega on põhjendatud avaldaja õigusabi kulud summas 366 eurot (122 x 3). Avaldaja on menetluses kandnud kulu 3 eurot seoses dokumentaalse tõendi saamisega kinnistusaamatust väljavõtte näol. TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Kuna tegemist on kohtuvaidlusega korteriomaniku vastu, milles peab avaldaja omama vajalikku teavet korteriomaniku andmete kohta, leiab kohus, et tegu on põhjendatud kuluga tõendi saamiseks. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista avaldaja menetluskulud kokku 489 eurot (50+70+366+3). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seega tuleb puudutatud isikul tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Jõustumine ja täitmine TsMS § 617 lg 1 kohaselt kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Määruskaebuse esitamine TsMS § 617 lg 2 kohaselt võib kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta esitada määruskaebuse. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.