2-06-39342
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult
20.märts 2007 Võru kohtumaja
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-06-39342
Hagi ese
AS EMT hagi R. T. vastu 1708 krooni nõudes.
Pooled ja nende esindajad
hageja AS EMT (registrikood 10096159, asukoht Valge 16 Tallinn, esindaja Raido Reinsalu); kostja R. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxx)
Kohtuistungi aeg
28.veebruaril 2007.a
rahuldada AS EMT hagi R. T. vastu. Välja mõista R. T. 1708 (üks tuhat seitsesada kaheksa) krooni AS EMT kasuks. Menetluskulude jaotus AS EMT menetluskulud jätta R. T. kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17.juulil 2001 liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved kogusummas 883,25 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale 854,50 krooni. EMT teenuste kasutamise üldtingimuste p 8.10 kohaselt leppisid pooled kokku viivisemääraga 0,15
% päevas tähtaegselt tasumata summast. Hageja on arvestanud alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni 24.novembrini 2006 viivist 2307,84 krooni. Hageja nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 853,50 krooni. Kostja ei ole kohustust hageja ees täitnud. Neil asjaoludel nõuab AS EMT hagis R. T. vastu 1708 krooni tasumist, millest põhinõue moodustab 854,50 krooni ning viivis 853,50 krooni.
Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata viiviste nõude osas, kuna ta on viimased kaks aastat viibinud kinnipidamiskohas (tl 30). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtuistungile ei ole ilmunud hagejat, kes on esitanud taotluse asja sisuliseks lahendamiseks hageja kohalviibimiseta (tl 44). Kostja ei vaidle asja lahendamisele hageja kohalviibimiseta vastu ja ei soovi tõendeid esitada (tl 45). Kohus leiab, et asja sisuline lahendamine on TsMS § 414 lg 1 kohaselt võimalik hageja osavõtuta. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud poolte vahel sõlmitud liitumislepingu (tl 7); võlanõude koopia (tl 8); arvete koopiad (tl 9-11); EMT teenuste kasutamise üldtingimused (tl 12-16). Asja lahendamisel tuleb võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-de 2 ja 11 ning 12 lg 2 kohaselt kohaldada tsiviilkoodeksit, kuna liitumisleping sõlmiti ja kostja võlg tekkis enne 1.juulit 2002.a. See kehtib vaatamata sellele, kas hageja arvestas lepingu järgi viivist ka aja eest pärast 1.juulit 2002.a. TsK §-de 173 lg 1, 174 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingule; ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 194 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv (viivis) on ülemäära suur, võrreldes kreeditori kahjudega, on kohtul õigus viivist vähendada. Liitumislepinguga (tl 7) on tõendatud, et pooled on sõlminud 17.juulil 2001.a. lepingu, mille kohaselt on R. T. nõustunud EMT teenuste kasutamise üldtingimustega, mis moodustab liitumislepingu lahutamatu osa. EMT teenuste kasutamise üldtingimuste (tl 12-16) p 5.1.2 kohaselt on klient kohustatud tasuma õigeaegselt ja regulaarselt teenuste arveid; p 5.1.3 kohaselt ise jälgima krediidilimiidi või erikrediidi limiidi piirsummat. Arvete koopiatest (tl 9-11) nähtuvalt on kostja võlgnevus 854,50 krooni. EMT teenuste kasutamise üldtingimuste p 8.10 kohaselt on EMT-l õigus nõuda kliendilt viivist arvete tasumisega hilinemise eest, kusjuures viivist arvestatakse maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt esitatud põhinõude suurust, kuid ta ei ole nõus viiviste tasumisega nõutud suuruses. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja rikkus oma maksekohustust ja selle eest oli liitumislepingus ettenähtud viivis 0,15% tasumata
2 (3)
summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on arvestatud viiviste nõuet 2307,84 krooni vähendanud mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt 853,50 kroonile, mis on väiksem põhivõlast. Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada. Kohtuotsusest nähtuvalt (tl 3742) on kostjale mõistetud 2003.a. 8-kuuline vabadusekaotus ja ta on teises asjas uuesti vahi alla võetud 27.detsembril 2004.a. Seega ei ole kostja viibinud kogu viivitusesoleku perioodil kinnipidamiskohas. Kohus leiab, et kuna hageja on ise juba vähendanud viiviste nõuet ligi kolm korda, nõudes seda väiksemas ulatuses kui põhivõlg, ei ole põhjendatud viiviste veelkordne vähendamine kohtu poolt. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei ole tõendanud, et hageja poolt nõutav viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, millele on hageja kostja tähelepanu juhtinud ka oma kirjalikus seisukohas kostja vastusele (tl 33-34). Neil asjaoludel ja eeltoodud tõenditele tuginedes kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevus koos viivistega 1708 krooni. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Kohtunik:
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.