Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja võib taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Menetluse taastamise avalduselt tuleb tasuda kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispanka või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapanka, viitenumber 3100057358. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu menetluses on OÜ xxx hagi xxx vastu 4 253.04 krooni nõudes. 11.10.2006 määrusega määras kohus menetleda hagi lihtmenetluses kirjalikult. Kuna kirjalikus menetluses ei olnud kõigi hagi aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine võimalik ning kohus määras hagejale riigi õigusabi, määras kohus asja arutamise kohtuistungil 14.03.2007 kell 10:00. Hageja lepingulisele esindajale on kohtukutse kätte toimetatud kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 314 lg 2 ja lg 4 sätestatud nõuetega. Teda on hoiatatud kohtusse ilmumata jätmise õiguslikest tagajärgedest. Hageja lepinguline esindaja istungile ei ilmunud. Kohtuistungil taotles kostja esindaja hagi läbivaatamata jätmist. Harju Maakohtu 19.12.2006 määrusega anti xxx riigi õigusabi tema esindamiseks kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi osutavaks advokaadiks määras Eesti Advokatuur vandeadvokaat Tiina Mare Hiob’i. Vandeadvokaat Tiina Mare Hiob esitas 14.03.2007 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluses palub vandeadvokaat Tiina Mare Hiob määrata õigusabi osutamise eest makstava tasu suuruseks 3 570 krooni, millele lisandub käibemaks 18%, kokku 4 212.60 krooni. Nimetatud tasu on kujunenud alljärgnevalt:

Kohus leiab, et vaatamata hageja lepingulise esindaja taotlusele tuleb hagi jätta läbivaatamata. Käesolevas asjas ei esine TsMS § 412 lg 1 p 1-5 sätestatud hagi läbivaatamata jätmise piiranguid, kuna hageja lepinguline esindaja ei ole teatanud eelnevalt kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ega andnud nõusolekut asja menetleda kirjalikus menetluses või tema osavõtuta. Sellest tulenevalt on hagejal õigus taotleda menetluse taastamist või esitada määruskaebus. Kohus peab vajalikuks märkida, et S.Eensaar ei ole ainuke hageja lepinguline esindaja ning nimetatud tsiviilasjas on hageja volitanud esindama ka T.Ilves’t (tutvunud toimikuga ja esitanud volikirja 20.11.2006). Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426). Tulenevalt TsMS § 168 lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist riigilõivuseaduse § 15 alusel (RLS § 15 lg 1 p 5 alusel tasutud riigilõiv tagastatakse kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata). Riigilõivu tagastamise nõue aegub kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. Vastavalt RÕS § 21 lg 3 kehtestab riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad justiitsminister määrusega. Justiitsministri 26.01.2005 määrusega nr 2 kehtestatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korda ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi Kord) § 12 lg 1 sätestab, et isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise eest on 210 krooni iga poole tunni kohta. Vastavalt Korra § 12 lg-le 2 on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikus menetluses osalemise eest 210 krooni iga poole tunni kohta. Korra § 1 lg 2 kohaselt lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks 18 %, kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohuslane. Korra § 12 lg 4 kohaselt riigi õigusabi osutanud advokaat märgib pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist esitatavale taotlusele kellaajaliselt õigusabi osutamiseks kulunud aja ning võtab taotlusele märgitud ajakulu kohta riigi õigusabi saajalt allkirjastatud arvamuse. Kohus leiab, et taotluses märgitud ajakulu on põhjendatud ning taotlus kuulub rahuldamisele. RÕS § 23 lg 1 kohaselt kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel määrab asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses või jätab need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides.

Tulenevalt TsMS § 179 lg 1 tasumata või vähem tasutud riigilõivu ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigile tasumist võib kohtumääruse alusel nõuda ka tagantjärele, kui määrus on maksma kohustatud isikule kätte toimetatud ühe aasta jooksul pärast kohtulahendi jõustumist või menetluse muul põhjusel lõppemist. TsMS § 179 lg 2 kohaselt TsMS § 179 lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka menetlusosaliselt menetlusabikulude ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigi kasuks väljamõistmise puhul. Kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.