Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

25.04.2005.a toimus xxxxx maja ees liiklusõnnetus, mille põhjustas kostja, juhtides sõidukit Ford Mondeo registrimärgiga xxxxxx. Peale toimunud autode kokkupõrget sõitis sama auto vastu lähedalasuva kannatanu garaaziust, põhjustades sellega varalise kahju kannatanule. Kostja lahkus sündmuskohalt, jättes sellest politseisse teatamata, millega rikkus liikluseeskirja (LE) § 105 ja § 227 nõudeid. Politseiasutuse õiendi alusel väärteoasjas lahkus kostja liiklusõnnetuse toimumise kohalt. Hageja kui kindlustusandja poolt oli sõlmitud liikluskindlustuse leping kostja sõidukile ja selle alusel on hageja teostanud kannatanule väljamakse 10522.06 krooni, millele lisandub kahju käsitlemise kulu 1578.30 krooni. Kostja ei ole vabatahtlikult asunud kahju hüvitama. Toetudes liikluskindlustuse seadusele (LkindlS) § 48 lg 2 p-le 7 ja lg 3; VÕS §-dele 82 lg 7; 113 lg 1 ning TsMS §-le 162 lg 1 esitas hageja taotluse välja mõista kostjalt kahjusumma, viivis ja kohtukulud. Menetluse käik Kostja eelmenetluses nõuet ei tunnistanud, leides, et teda on karistatud teisel ajal ning ta ei mäleta, kas on liiklusõnnetuse põhjustanud. Kohtuistungil jääb hageja esindaja nõude juurde, parandades, et liikluskahju tekkekoht oli Vanemuise tänaval mitte Kungla tänaval. Kokkulepet kostjaga on nõus sõlmima juhul, kui kostja soovib kahju hüvitada aasta jooksul. Kostja esialgu ei tunnistanud nõuet. Liiklusõnnetuse toimumise kohaks on märgitud xxxxx. Politseiandmed ei ole õiged. Toimumise koht on xxxxx, kuid üle vaadates väärteoasja otsuse ja politsei teatise andmed leiab, et vale linn ei muuda sündmust ega selle aega. Ta ei mäleta juhtunut, sest tal oli tervise rike. Tagant järgi uurides on aru saanud, et kahju ei ole tekitanud keegi teine isik. Heameelega sõlmiks kokkuleppe ositi tasumisega kahe aastase tähtajaga. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Sõiduki ülevaatuse akti ja fotodega tehniliste vigastuste kohta, vara ülevaatuse aktiga ja selle fotodega, liikluskahju nõudega, kindlustusjuhtumi tunnistamise ja kahju hüvitamise otsusega, politsei õiendi ja lisaks politsei teatisega liiklusõnnetuse kohta, väärteoasja otsusega, kindlustusjuhtumi tunnistamise otsusega, liikluskahju väljamaksu otsusega, hinnapakkumise kalkulatsiooniga ja tagasinõutega kostjale on tõendatud, et 25.04.2005.a põhjustas kostja liiklusõnnetuse ning kahju, milles sai kannatada teise isiku varana garaaziuks. Oma otsusega hageja hüvitas kannatanule kostja poolt tekitatud kahju summas 10522.06 krooni. Liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 2 p 7 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusakte rikkudes. Kostja lahkumist tõendab väärteoasi nr 2510,05,001064 materjalid ja asjas 23.05.2005.a. tehtud otsus. Kostjat on karistatud liiklusõnnetusest teatamata jätmise eest ja selle eest, et ta lahkus sündmuskohalt. Otsus on jõustunud. Liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 3 sätestab, et regressiõigusega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulud. Nii on seaduslik ka käsitluskulude nõue. Esitatud kulusumma 1578.30 krooni on põhjendatud. Hageja nõuab viivist alates 9.05.2005.a so kahju hüvitamise päevast 3.23 krooni iga viivitatud päeva eest kuni põhinõude kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on viivise määra arvutamise aluseks võtnud VÕS § 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub seitse protsenti aastas, s.o Euroopa Keskpanga põhifinantseerimise operatsioonidele kohaldatava intressimäära alates 1. juulist 2006.a, s.o 2,75 %, millele lisandub 7 %. Seega viivitamise perioodi intressimääraks on 9,75 % aastas ehk 0,026712328 % päevas. Kuivõrd võlgnevus on 12100.36 krooni, siis ühe päeva viivise suuruseks on 3.23 krooni. Hageja on kostjale esitanud tagasinõude teatisi kahel korral, s o 12.09.2006 ja 25.10.2006, millele kostja ei ole reageerinud ega võlgnetavat summat tasunud. Kohtul ei ole võimalik kindlaks teha, et kostja oleks tekitatud kahjusumma varem teada saanud. Hageja nõue on põhjendatud, kuid see saab olla siiski päevast, millal kostja sai teada kahju tekitamise summa. Selleks päevaks saab olla 13.09.2006, kui talle väljastati tagasinõude esimene teade. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui kahju tuleb hüvitada muu kui raha maksmise kohustuse rikkumise tõttu, arvestatakse kahjuhüvitiselt viivist alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimiset teada või pidi sellest teada saama. Märkida tuleb, et menetluspooled ei ole olnud lepingupooled. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus võlgnevuse osas kuulub rahuldamisele täielikult. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kindlustushüvitis 10522.06 krooni ja käsitlemiskulud 1578.30 krooni, s.o kokku summas 12100.36 krooni ning alates 13. septembrist 2006.a kuni võlgnevuse 12 100.36 krooni kohase täitmiseni 3.23 krooni iga viivitatud päeva eest. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Hageja menetluskuludeks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni, milline tuleb kostjalt välja mõista. Hagejal on õigus täiendavate menetluskulude esitamiseks 30 päeva käesoleva otsuse jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1). Heino-Vello Pihlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.