3.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostja E.P’lt hageja KÜ Moe 5 kasuks menetluskulud kokku summas 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot (sh riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 100 eurot).
4.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
5.Saata kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale teadmiseks. 1 (5)
2-16-123226
6.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis, kautsjon summas 200 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD
1.KÜ Moe 5 esitas 09.10.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2 725.63 euro saamiseks. Kohus tegi 18.10.2016 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 16.12.2016 nõudele vastuväite, mille kohaselt tunnustab ta nõuet osaliselt summas 2 000 eurot. Võlgnik oli sunnitud talvel kütma elektriga, sest köeti vähe. Võlgnik ei nõustu antud summaga, sest toad olid külmad. Võlgnik on hetkel töötu ning soovib maksegraafikut summa osas, mida ta tunnustab. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 04.01.2017 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.25. jaanuaril 2017 esitatud hagiavalduse kohaselt Korteriühistu Moe 5 on asutatud 28.04.2006. Vastavalt põhikirja punktile 2.1. on ühistu liikmeteks kõik Moe 5 elamu korteriomanikud ilma sellekohast avaldust esitamata. Kostja omandas 27.11.2006 korteriomandi asukohaga xxxx, registriosa number xxxx, mille eluruumide pind on 57.50 m2. Vastavalt põhikirja punktile 3.2.6. kohustub ühistu liige tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras ning punkt 3.2.7. kohaselt tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras.
3.Üldkoosoleku 06.05.2007 otsusega kehtestati remonditasu suuruseks 6.50 krooni/m2 (0.41 eurot m2). Üldkoosoleku 19.08.2007 otsusega kehtestati haldustasu 100 krooni (6.39 eurot) korteri kohta ning 20.04.2008 üldkoosoleku otsusega määrati raamatupidaja tasuks 50 krooni (3.20 eurot) korteri kohta. Üldkoosoleku 09.06.2013 otsusega suurendati elamu remonditasu ja 0,15 euro võrra korteri üldpinna m2 kohta. Kostja on tasunud arveid osaliselt ning võlgnevus esineb alates 28.02.2012. Seisuga 31.08.2016. moodustab võlgnevus kokku 2 725.63 eurot. Hageja pöördus kostja poole kirjaga 10.08.2016 ning nõudis võlgnevuse tasumist, kuid kostja võlga likvideerima ei asunud.
4.Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 2 725.63 eurot ning menetluskulud 375 eurot.
5.Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palub hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega. 2 (5)
2-16-123226
MENETLUSE KÄIK
6.Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohus saatis 30.03.2017 hagimaterjalid kostja e-posti aadressile xxxx. 01.04.2017 teatas kostja, et tal puudub ID-kaardi kasutamise võimalus. Kohus edastas materjalid samale e-posti aadressile pdf-formaadis, kuid kostja enam materjalide kättesaamist ei kinnitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS9 § 3141 lg 1 tulenevalt, kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Kuivõrd kostja on avaldanud maksekäsu kiirmenetluses ja ka hagimenetluses kohtule oma e-posti aadressi ning on varasemalt antud aadressil menetlusdokumente kätte saanud, siis loeb kohus hagimaterjalid TsMS § 3141 lg 2 alusel kostjale kätte toimetatuks kolme tööpäeva möödumisel, s.o 03.04.2017. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
9.TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus loeb hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks. Kuivõrd kostja ei tasunud talle esitatud majandamiskulude arveid ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 76 lg 1 ja KÜS § 5 lg 1, § 13 lg 4 ja § 151 alusel kogu haginõude 2 725.63 euro ulatuses.
10.TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
MENETLUSKULUD
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 3 (5)
2-16-123226
12.Hageja on 09.10.2016 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 81.77 eurot (toimikus lk 4-6) ning hageja lepinguline esindaja Maarika Kutser on hageja eest 25.01.2017 hagiavalduse esitamisel tasunud täiendavat riigilõivu summas 193.23 eurot (toimikus lk 89), kokku on seega tasutud riigilõivu 275 eurot. Samuti on hagejal tekkinud õigusabikulud summas 100 eurot (1 tund, tunnitasu 100 eurot, konsultatsioon, hagiavalduse koostamine). Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud summas 100 eurot.
13.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 477 lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
14.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas hageja esindaja TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõutele. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud kohtule 25.01.2017 hagiavalduse (t. lk. 22-25, millest sisuline tekst 1,5 lk).
15.Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et hageja esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 1 tund (1,5 lk x 40 min : 60 min).
16.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) ja ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Riigikohtu Üldkogu on 26.06.2014.a. määrusega kohtuasjas 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr. 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seega ei sõltu lepingulisele esindajale tehtud kulutused tsiviilasja hinnast.
17.Eeltoodu põhjal maakohus peab põhjendatuks lugeda hageja esindaja tunnitasuks 100 eurot ilma käibemaksuta ja millest on põhjendatud välja mõista kostjalt 100 eurot (100 x 1t). Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud kokku 375 eurot, s.h õigusabikulud summas 100 eurot ja riigilõiv 275 eurot.
18.Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. 4 (5)
2-16-123226 /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.