2-05-2977
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtunik
Katre Poljakova
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-05-2977 (endine number 2/35-5534/05)
Tsiviilasi
Osaühingu hagi RV vastu 20 105,62 krooni väljamõistmises ja kohtukulude hüvitamises
Menetlusosalised ja nende hageja Osaühing (registrikood XXX); esindajad
hageja lepinguline esindaja AS , volitatud esindaja S E kostja RV(isikukood: XXX)
Juhindudes TsMS §-st 60 lg 1, 61 lg 1 p 1, § 162 lg 1 §-st 317 lg. 1 p. 1, lg. 3, lg. 4 p. 3 ja lg. 5, § - de 413 lg 1, 415, 420 ja TsÜS §-st 58 lg 1 ning TsK §-st 173, 174, 190, 192 kohus otsustas:
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsusele kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtus 28 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja hageja nõue XXX esitas osaühing (registrikood: XXX) esindaja AS X (registrikood: XXX) LL isikus hagi RV vastu põhivõlgnevuse 15000,00.- krooni ja viivise 5105,62.- krooni, kokku kogusummas 20105,62.krooni suuruses võlanõudes. Hagiavalduse ja kohtule esitatud materjalide kohaselt sõlmis AS kostja RV’ga XXX XXX pangakaardi kasutamise lepingu nr. XXX. Nimetatud lepingu alusel väljastati kostjale isiklikuks kasutamiseks salajase PIN koodiga maksekaart, mis on sõlmitud lepingu p. 1.2 järgi panga omand. Lepingu järgi kohustus kostja hoidma kaarti hoolikalt ning mitte andma seda üle teistele isikutele, samuti kohustus kostja lepingu järgi hoidma saladuses ja kaardist eraldi asetsevalt temale kuuluvat PIN koodi ning kohustus koheselt informeerima hagejat, kui ta on kaotanud valduse kaardi üle. Sõlmitud lepingu punkti 7.4 kohaselt kohustus kostja järgima panga poolt määratud arvelduste korda ning punkt 7.9 kohaselt peab kostja korvama hagejale kõik kaardi valdaja kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjud. Sama sõlmitud lepingu alusel kohustub kostja tasuma pangale kõik kaardiga tehtud kulutused, teenustasud ja muud kaardiga seonduvad summad. Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et on tutvunud ja kohustub täitma pangakaardi kasutamise lepingu tingimusi ja panga hinnakirja. Pärast arvelduskonto avamisest ja maksekaardi lepingu sõlmimist on kostja maksekaardiga võtnud sularahaautomaatidest välja raha ning teostanud tehinguid, ületades kokku 15000,00.- krooni ulatuses arvelduskonto jääki. Kostja võis pangakaardiga õiguslikel alusel teostada tehinguid konto jäägi ulatuses. Endisele Tallinna Linnakohtule (praegune Harju Maakohus) esitatud hagiavalduses on hageja seisukohal, et kliendi isikliku tunnuskoodi (PIN – koodi) kasutamine andis pangale aluse eeldada, et pangakaardi kasutamisel antud juhul sularaha väljavõtmisel on juhise kaardiga seotud konto debiteerimiseks andnud just nimelt klient. Seega tuleb kliendi poolt kasutatud summasid, mis ületasid kaardiga seotud arvelduskontol olnud vahendite summat, käsitleda kliendi poolt alusetult omandatud varana. Kostja käitumise tulemusena on vähenenud hageja vara, mille kostja peab hagejale tagastama. Käesoleval hetkel puudus kostjal õiguslik alus 15000,00.- krooni saamiseks. Pangasüsteemi tehnilise iseärasuse tõttu sai see küll võimalikuks, kuid see ei andnud ega anna kostjale õiguslikku alust raha endale jätta ning peab selle hagejale tagastama. Arvelduskonto väljavõttega on tõendatud, et kostja pangakaardiga on sularahaautomaadist kostjale väljastatud salajase tunnuskoodiga (PIN koodiga) pangakaarti kasutades võetud välja raha kostja arvelduskonto vabade rahaliste vahendite jääki ületavas summas. Võlaõiguseseaduse §-st 164 lg 1 ja 2 tulenevalt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku vastu üle anda teisele isikule ja nõude loovutamisega asub uus võlausaldaja senise asemele. AS Eesti Ühispank loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 15000,00.- krooni, millele lisanduvad viivised. Kostja võlgneb hagejale põhisumma 15000,00.- krooni ja viiviseid (seisuga XXX.) 5105,62.- krooni ulatuses. Hageja nõudis kostjalt suuliselt ja kirjalikult lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kuni XXX aastani võlgnik ei täitnud oma kohustust ega rahuldanud nõuet. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimustest tulenevalt, kui pooled ei suuda ise vaidlust lahendada, pöördutakse selle lahendamiseks Tallinna Linnakohtu (praeguse Harju Maakohtu) poole. Lähtudes eeltoodust on hageja olnud sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole nõudega mõista kostjalt RV’lt OÜ kasuks välja võlgnevus summas 15000,00.- krooni ja viivised summas
5105,62.- krooni, samuti kohtukulud: riigilõiv summas 1750,00.- krooni ja OÜ poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 1005,28.- krooni. Vastavalt TsK § 477 lg-le 1 on isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Hageja juhindus hagi esitamisel tsiviilkoodeksi §-dest 191, 192, 231 lg 1; 477 lg 1; võlaõigusseaduse §-dest 164 lg 1 lg 1, 2; 167 lg 3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § - dest 60 lg 1; 61 lg 1 p 1. Kostja vastus Kostjale loeti menetlusdokumendid avalikult kättetoimetatuks; kohtuteade ilmus väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ XXX Kostja kohtu poolt määratud ajaks hagile vastuväiteid ei ole esitanud. Kostjat on hoiatatud, et kohtu poolt määratud tähtajaks vastamata jätmisel võidakse asjas teha tagaseljaotsus. Kohtu seisukoht Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kostjale loeti menetlusdokumendid avalikult kättetoimetatuks; kohtuteade ilmus väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ XXX Kohus uurinud toimiku materjale leiab, et hagi tuleb rahuldada hageja poolt esile toodud asjaolude põhjal. XXX kostja ja hageja vahel sõlmitud AS XXX pangakaardi kasutamise lepingust nr. XXXnähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Hagimaterjalidest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale põhiosa 15000,00.- krooni ja viivist 5105,62.- krooni, kokku summas 20105,62.- krooni, mida kostja ei ole vaidlustanud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § -st 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes eeltoodust kuuluvad hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele kohtukulud nimelt: hageja poolt tasutud riigilõiv 1750,00.- krooni, väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ kohtuteadete avaldamise eest tasutud riigilõiv 200,00.- krooni ning arvestades asja mahtu ja keerukust õigusabikulud 1005,28.- krooni. Katre Poljakova /allkiri/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.