Tsiviilasja number
2-06-21535
Otsuse kuupäev
13.märts 2007
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
MT(isikukood XXX, XXX) hagi HT(isikukood XXX, XXX) vastu elatusraha ning alusetult saadu 10 500 krooni nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
15.veebruar 2007
Istungil osalenud isikud
hageja MT, hageja esindaja vandeadvokaat IS, kostja HT, kostja nõustaja MT
Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista HT tütar A-MT, sündinud XXX, ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 3 150 EEK (kolm tuhat ükssada viiskümmend krooni) kuus alates 15.augustist 2006 kuni lapse täisealiseks saamiseni MT kasuks. Jätta MT hagi HT vastu elatusraha väljamõistmiseks tagasiulatuvalt summas 29 800 krooni ja alusetult omastatud 10 500 krooni nõudes rahuldamata. Menetluskulud jätta täielikult poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue ja põhjendused Poolte abielust on sündinud tütar A-MT. Alates 30.maist 2003 elab tütar hageja juures ning on tema ülalpidamisel. Tallinna Linnakohtu otsusega 08.juulist 2005 määrati A-MT elukohaks hageja elukoht.
Alates maist 2004 maksis HT hagejale lapse ülalpidamiseks igakuiselt 800 krooni. 2006 aastal on kostja tasunud ka seda summat ebaregulaarselt. Hageja lootis lapse ülalpidamisse puutuva lahendada kostjaga kokkuleppel ning saatis 01.06.2006 kostjale kirja koos lapse vajaduste tegeliku kalkulatsiooniga. Pärast kirja saamist asus kostja uuesti tasuma 800 krooni ning likvideeris enda arvates ülalpidamise võlgnevuse aasta algusest, v.a. jaanuar 2006. Alates juulist 2006 lõpetas kostja täielikult lapse ülalpidamises osalemise. Hageja leiab, et kostja varaline seis on väga hea. Ta töötab XXX ning omab pidevat sissetulekut ning talle kuulub vallas- ja kinnisvara. 2003 aasta märtsis võõrandasid pooled nende ühise elamu XXX, mille müügist sai kumbki pool rohkem kui 2 miljonit krooni. 2003 aastal esitas kostja kohtusse elatise nõude, mille kohaselt lapse kulud moodustasid kokku 6 310 krooni. Hageja lähtub kostja poolt esitatud nõudest ning palub kostjalt välja mõista tütre ülalpidamiseks 3 150 krooni. Kuna kostja ei ole täitnud pikka aega ülalpidamise kohustust vastavalt lapse vajadustele, palub hageja mõista viimase aasta jooksul vähem tasutud elatusraha summas 29 800 krooni välja tagasiulatuvalt. Kuni hagiavalduse esitamiseni laekus igakuuline riiklik lapsetoetus 300 krooni, milline on mõeldud tütre vajadusteks, HT . Pärast 01.06.2006 kirja saamist kandis kostja kolme kuu (aprill, mai, juuni) lapsetoetuse raha üle hagejale. Hiljem seda teinud ei ole. Seega on kostja alusetult rikastunud lapsetoetuse arvel summas 10 500 krooni. Eelnevast lähtudes palub hageja kostjalt välja mõista elatis tütre ülalpidamiseks 3 150 krooni kuus, kuni aasta tagasiulatuvalt elatis summas 29 800 krooni ning alusetult omandatud lapsetoetus 10 500 krooni. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja arvamus Kostja nõustub elatusraha väljamõistmisega, kuid mitte sellises suuruses, kui seda nõuab hageja. Kui arvestada mõlema vanema varalist seisu, siis on see hagejal tunduvalt parem ning seetõttu on kostja nõus seaduses ettenähtud elatise miinimum suuruses väljamõistmisega. Hageja ei ole varem soovinud elatist suuremas summas nõuda, mistõttu ei pea kostja elatise nõuet tagasiulatuvalt põhjendatuks. Ka ei tunnista kostja 10 500 krooni nõuet. Kostja ei ole hagejalt midagi alusetult saanud. Kohtuotsuse põhjendus Kohus, arutanud asja kohtuistungil ning võtnud arvesse asjas esitatud materjale, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. PkS § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PkS § 61 lg. 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja poolt esitatud väidet, et kostja on vabatahtlikult tasunud elatist tütre ülalpidamiseks 800 krooni kuus, kuid seda ka mitte regulaarselt, ei ole kostja ümber lükanud. Seega on hageja nõue elatise väljamõistmiseks põhjendatud. Lapse ülalpidamiskuludeks loeb kohus kulusid toidule, riietele, koolitarvetele, transpordile, eluasemele ja huvitegevusele.
Kohus leiab, et hageja poolt 18.12.2006 esitatud ühes kuus lapsele vajalike kulutuste summa 9 572 krooni on ülemäära suur, küll aga peab kohus lähtuvalt poolte varalisest seisundist mõistlikuks kulutuseks kuus 6 310 krooni. Nimetatud suuruses kulutusi pidas mõistlikuks ka HT 2003 aastal, kui ta esitas hagi MT vastu tütre ülalpidamiseks elatise nõudes. Hageja töötasu on 10 000 krooni kuus. Kostja keskmine sissetulek (netopalk) moodustab vastavalt esitatud tõendile 5 100 krooni. Hageja sissetulek on hetkel poole võrra suurem kui kostjal, kuid arvestades, et kostja omandis on mitmed kinnistud, siis on hagejal võimalik lapse ülalpidamiskulude katteks panustada rahalisi vahendeid suuremas summas kui seadusega ettenähtud miinimum elatusraha. Eelnevast lähtudes loeb kohus põhjendatuks hageja nõuet kostjalt elatise väljamõistmiseks summas 3 150 krooni. Hageja nõuet elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist ei pea kohus põhjendatuks. Kostja HT maksis elatist lapse ülalpidamiseks küll ebaregulaarselt, kuid kuni augusti kuuni 2006 maksis ta 800 krooni kuus. Kohus asub seisukohale, et kostja on täitnud enne elatisehagi esitamist lapse ülalpidamiskohustust selles ulatuses mida ta pidas vajalikuks. Kui hageja elatusraha suurusega ei nõustunud, siis oleks tulnud esitada vastav hagi koheselt. Seega kuulub elatis välja mõistmisele tuginedes PkS § 70 lg 1 alates kohtule elatisehagi esitamisest. VÕS § 1027 kohaselt, peab isik käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Kohus leiab, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt alusetu rikastumise sätete järgi riigi poolt kostjale makstud lapsetoetust. Kostja ei ole lapsetoetust saanud hagejalt vaid riigilt. Hageja poolt viidatud VÕS § 1035 aga käsitleb saaja vastutust üleandja ees, mis ei seondu kuidagi hageja nõudega. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta täielikult poolte endi kanda. Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.