Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
13.03.2007 Tallinn Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-12207
Tsiviilasi
OÜ hagi OM vastu 80834 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ advokaat VP
(XXX, XXX), esindaja
Kostja OM(XXX, advokaat VS
Kohtuistungi aeg, koht, osalenud isikud
esindaja
14.0.2007, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Hageja esindaja adv. VP Kostja esindaja adv. VS
Hagi rahuldada. Välja mõista OM OÜ kasuks 80834 krooni. Jätta kõik menetluskulud OM kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei ole märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses. Hageja nõue, põhjendused Poolte vahel on sõlmitud käendusleping 27.09.06, millega O. M käendas OÜ võlga hageja ees, mis oli tekkinud 03.05.04 hageja ja OÜ vahel sõlmitud äriruumide üürilepingust. Käenduselepingu preambula B p 1.3 järgi on üürivõla ja käendatava kohustuse suurus 80834 krooni ning p 2.1 järgi vastutab käendaja solidaarselt põhivõlgnikuga käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Lepingu p 2.6 järgi siis kui käendaja või võlgnik tasub võla vabatahtlikult hiljemalt 20.03.3006 võla katteks 65000 krooni, loevad pooled võla
tasutuks ja võlausaldaja vähendab võlga selliselt, et selle suurus on 65000 krooni. Kumbki ei ole oma kohustust täitnud, võlg on tasumata Hageja tegi käendajale 21.04.06 pretensiooni tasuda võlga hiljemalt 08.05.06, mida kostja ei ole teinud. Hageja palub kostjalt välja mõista 80834 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Tõendid: käendusleping OÜ, OÜ , OM vahel, pretensioon 21.04.06 kostjale. Kostja vastuväited hagile Kostja tunnistab hagi osaliselt summas 65000 krooni. Käendusleping on sõlmitud rasketel asjaoludel põhivõlgniku jaoks. Kostjal on rakse materiaalne olukord, sest sai petta endise advokaadi S. B poolt ja jäi rahast ilma. Kostja palus aega võla tasumiseks ja kokkuleppe sõlmimiseks ja võla tasumiseks osamaksete suuruste osas. Vaatamata kohtu ettepanekule ei ole kostja selgitanud, mida tähendas käenduslepingu sõlmimine põhivõlgniku jaoks rasketel asjaoludel ning milline mõju on sellel hageja ja kostja vahelisele suhtele, samuti ei ole selgitanud, millisel põhjusel ta hagi ülejäänud osas ei tunnista (lk 17). Tõendid: kostja tõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud ajaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja millise tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspoole võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimustega ja selgesõnaliselt nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil ning omaksvõttu eeldatakse kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi siis kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega ning § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 järgi siis kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja vahel on käendusleping, mida kostja O. M ei ole täitnud ning et lepinguga on O. M kohustatud vastutama käenduslepingust tulenevate OÜ võlgnevuse ees. Vaidlust ei ole ka selles, et võlg, mida O. M käendas, on 80834 krooni ning
et käenduslepingus on käenduse summa kokku lepitud selliselt, et kui võlgnik või käendaja tasub ära 65000 krooni hiljemalt 20.03.2006, siis on võlg tasutud, ja kui selleks ajaks ei ole tasutud 65000 krooni, on võlg ja käendatav kohustus 80834 krooni. Kostja ei ole vaatamata kohtu ettepanekule põhjendanud, miks ta ei nõustu tasuma võlga kokku summas 80834 krooni, mistõttu leiab kohus, et hageja poolt hagis esiletoodud faktilised asjaolud, so et nii põhivõlgnik kui ka kostja käendajana ei ole lepingus märgitud ajaks 20.03.06 ära tasunud 65000 krooni, mistõttu on käendatav kohustus vastavalt lepingu p B p 1.3 ja p 2.1 80834 kooni ning samuti asjaolu, et ka märgitud ulatuses on võlg tasumata. Eeltoodu alusel on hagi põhjendatud ja tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja ei ole tõendanud oma varanduslikku olukorda, mis võimaldaks määrata kindlaks otsuses selle täitmise korda, viisi, hageja otsuse täitmise viisi ja korra määramisega ei nõustunud, kuivõrd seda võib teha ka vajadusel täitemenetluses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.