Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

lisaks olevaid XXX mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi. Nimetatud tingimuste punkti 8.2 kohaselt on klient telefoni varguse korral kohustatud teenuse pakkujale tasuma leppetrahvi. Klient oli kohustatud tasuma ka kõik teenustasud, millised tulenesid lepingust kuni lepingu lõppemiseni. Hageja jääb oma nõude juurde ja palub hagi rahuldada täies ulatuses. Kohus edastas 27.04.2006 kirjaga kostjale hageja seisukoha ning andis tähtaja seisukoha esitamiseks. Kostjale kostja antud aadressil saadetud kiri tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Vastavalt TsMS § 405 lg-le 2 tagab lihtsustatud korras menetlemise korral kohus menetluses poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära. Poolte vahel 10.05.2001 sõlmitud tähtajalisest XXX lepingust nr XXX ning teatisest AS-i ja osaühingu vahel sõlmitud nõude loovutamise kohta nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Hagiavaldusest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale 3 814,12 krooni, millest põhivõlg moodustab 1 907,06 krooni ja viivised 1 907,06 krooni. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostjale on saadetud 17.12.2001 lepingu lõpetamise teade, 20.04.2005 teatis nõude loovutamise kohta ning 01.06.2005 võlateatis, mida kostja ei ole vaidlustanud. XX lepingust nr XXX nähtub, et lepingule allakirjutamisega kinnitas kostja, et on tutvunud ning nõustub XXX-lepingu lahutamatuks osaks olevate XXX-tingimustega (edaspidi: tingimused) ja muude materjalidega, mis käsitlevad teenuseid ja XXX võrku ning kohustub neid täitma. Hageja on lisanud oma 08.02.2006 seisukohale ka lepingu sõlmimise ajal kehtinud mobiiltelefoniteenuse kasutamise tingimused. Vastavalt nimetatud tingimuste punktile 7.5 kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Tulenevalt tingimuste punktist 7,5 kohustus kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hageja on vähendanud lepingujärgset viivist ning nõuab kostjalt viiviste 1 907,06 krooni tasumist. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et temalt varastati telefon enne perioodi, mille eest tasu nõutakse. Tingimuste punkti 8.2 kohaselt kohustus kostja teenuspaketis sisalduva mobiiltelefoni hävimise, kaotamise, varguse, röövimise või vigastuse korral pärast tähtajalise lepingu tähtaja esimese poole möödumist ja enne tähtaja lõppu maksma nõudmisel leppetrahvi 500 krooni ning tasuma ka kuumaksed lepingu tähtaja lõpuni. Sama punkti kohaselt ei vabasta teenuspaketis sisalduva telefoni hävimine, kaotamine, vargus, röövimine või vigastamine kostjat ülaltoodud vastutusest ega leppetrahvi tasumise kohustusest ega vähenda tarbija vastutust. Seetõttu leiab kohus, et väide telefoni varguse kohta ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada

vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub väljamõistmisele võlgnevus summas 3 814,12 krooni, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 1 907,06 krooni ja viivistest summas 1 907,06 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne TsMS jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud redaktsioonis). Vastavalt TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele kohtukuluna riigilõiv 280 krooni hageja kasuks. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kohus on hagi täielikult rahuldanud. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele õigusabikulud 3 814,12 x 5% = 190,71 krooni. Kokku kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena 470,71 krooni.

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.