Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 2078.30 krooni, viivise summas 2078.30 krooni, riigilõivu summas 420.00 krooni, õigusabikulude katteks 207.83 krooni, kostjale menetlusdokumentide kohtutäituri kaudu kättetoimetamise tasu 295.00 krooni ning kostjale avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kohtumaterjalide kättetoimetamise tasu 200.00 krooni. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Määrusega määras kohus asja läbivaatamise lihtmenetluse korras ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja esitas nõude aluseks olevate arvete väljatrükid, kostjaga sõlmitud liitumislepingu originaali ning lepingu sõlmimise ajal kehtinud mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimused ja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostjale on hagi läbivaatamisest lihtmenetluses teatatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne sõlmitud kestvuslepingutele alates tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse seni kehtinud seadust. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel sõlmitud tähtajaline Leping , mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. ettemaksu arve alusel on kostja tasunud AS-ile 693.00 krooni, millest 139.00 krooni oli liitumistasu (SIM kaart), 55.00 krooni kuumaks ja 499.00 krooni telefoni maksumus. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise teatest. saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale arvestatud põhivõlaks telefonimaksed summas 603.22 krooni, kõneteenused summas 475.08 krooni ja leppetrahv summas 1000.00 krooni (samas kui kostjale lõpparve aluseks oleva arve kohaselt on leppetrahvi suuruseks märgitud 847.46 krooni). Hagiavalduses leppetrahvile ei viidata. TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Seega ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel nõuda. 2(3)

TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Liitumislepingu sõlmimise ajal kehtinud mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimused leppetrahvi tasumist ei kajasta. Kohtu hinnangul on leppetrahvi nõue põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma tsiviilõiguste teostamisel lähtunud hea usu põhimõtetest. Hagiavaldusest nähtuvalt tekkis kostja võlg , kuid hagi võla väljamõistmiseks on esitatud alles seega ebamõistlikult pika aja jooksul, kusjuures viivised on arvestatud kuni hagi esitamiseni põhivõlalt, mille koosseisu on arvestatud ka leppetrahv. Hageja lõpetas lepingu Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata kõneteenuste ja maksete eest kuni lepingu lõpetamiseni vastavalt esitatud arvete väljatrükkidele summas 979.87 krooni (238.35 + 256.58 + 115.00 + 369.94). Hageja taotleb kostjalt viiviste väljamõistmist põhivõla ulatuses. Kohus leiab, et viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõla ulatuses summas 979.87 krooni. Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1959.74 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 140.00 krooni, kohtutäituri kaudu menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu summas 295.00 krooni ja 200.00 krooni kostjale avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kohtumaterjalide kättetoimetamise tasu. TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast. Hageja õigusabikulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 10.00 krooni.

Mare Kõlvart Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.