Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1(3)

2-06-36890 pakutud mobiilsideteenust selle eest tasumata ning rikkunud sellise käitumisega kostja ja hageja vahel sõlmitud liitumislepingu tingimusi. Hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu(te) lahutamatuks osaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused (edaspidi nimetatud üldtingimused). Liitumislepingut sõlmides kinnitas kostja, et on tutvunud ja nõustub EMT teenuste kasutamise üldtingimustega. Üldtingimuste p 3.2.2 kohaselt kohustus kostja õigeaegselt arveid tasuma. Arvete maksetähtaeg on 14 kalendripäeva, kui arvel ei ole märgitud pikemat tähtaega (p 5.4). Arved loetakse kättesaaduks, kui need on saadetud kostja näidatud aadressile (p 3.4). Hageja võib nõuda kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamist (p 4.1.13). Üldtingimuste p 5.13 näeb ette, et hageja võib nõuda kostjalt viivist 0,15% päevas. Viivise arvutamisel on lähtutud järgmisest valemist (võlgnevus x 0,15% x viivitatud päevade arv): Tasumata summa Viivituse periood 4683.98 krooni 20.09.2002- 09.10.2006 Tegutsedes heas usus ja tulles kostjale vastu vähendab hageja viivise nõuet ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 4683.98 krooni. Võlaõigusseaduse §§ 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise (§ 100) korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, viivist. Kostja tegevusetus võlgnevuse tähtaegseks likvideerimiseks on otseselt seaduse ja lepinguga vastuolus. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Juhul, kui määratakse kohtuistung, soovib hageja sellest osa võtta. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes võlaõigusseaduse §§ 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 palub hageja: 1. Välja mõista kostjalt M Mnilt ASi EMT kasuks liitumislepingu alusel esitatud arvete tasumata jätmisest tekkinud võlgnevus 4683.98 krooni ja viivised summas 4683.98 krooni; 2. Välja mõista kostjalt M Mnilt ASi EMT kasuks kohtukulud, sealhulgas riigilõiv 250,00 krooni ja ASi EMT poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 2500,00 krooni (kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid hagile lisatud).

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja võtab eelmenetluses hagi õigeks ega vaidle sellele vastu. Kostja soovib võlga tasuda osade kaupa so igas kuus 1000 krooni /t.l. 29/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, kuna võimalikku kompromissi ei ole kohtule esitatud. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. TsMS § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. VÕS § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise (§ 100) korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, viivist.

2(3)

2-06-36890 17.06.2002.a. poolte vahel sõlmitud lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha, kuid ei ole seda kohustust täitnud, võlgnedes hagejale 31.08.2002 seisuga osutatud teenuste eest 4683.98 krooni. Kuivõrd kostja on kohtule esitatud avalduses hageja võla ja viivise nõude õigeks võtnud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlg summas 4683.98 krooni ja viivised 4683.98 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista kohtukulud, sealhulgas riigilõiv 250,00 krooni ja AS EMT poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 2500 krooni. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist: TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd antud asjas on otsus tehtud hageja kasuks, siis eeltoodule tuginedes peab kostja kandma ka hageja menetluskulud.

R.Undrest kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.