Vastustaja-kostja Ühistu X (registrikood xxxxxx), lepinguline esindaja Uno Paimets
RESOLUTSIOON
Kolmandad isikud M.V. ja K.N. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Maakohtu 7. detsembri 2006 otsus muutmata.
Edasikaebamise kord
X
vastu
18 313.35
krooni
Tartu
Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jäävad apellandi kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale 2005. a jooksul 18 313.35 krooni eest piima. Piima eest on senini tasumata. Hageja pöördus nõudega kostja poole ning kostja teatas, et raha on makstud M.V. i kontole ning et selline tegevus oli põhjustatud hageja soovist ja kokkuleppest K.N. iga. Hageja ei ole kunagi soovinud, et raha kantakse kellegi teise kontole ja tal ei ole ka kokkulepet K.N. iga. Hageja palus kostjalt välja mõista välja 18 313.35 krooni.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, väites, et raha maksti M.V. ile ja K.N. ile, sest selline oli hageja soov.
3.Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel K.N. vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt pidas K.N. koos ema M.V. iga loomi, loomapidamine oli M.V. i nimel. Kuna 2004. a tekkis kvootide tõttu piima turustamisega probleeme, siis registreeriti kaks M.V. i lüpsilehma hageja nimele. Hageja piimaraha ei nõudnud ja raha kanti M.V. ile.
4.Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel M.V. leidis, et hagi ei ole põhjendatud. Vastuväidete kohaselt pidas kolmas isik loomi koos tütre K.N. iga. Kuna kehtestati piimakvoodid, siis selleks, et rohkem piima müüa, registreeriti kaks lehma tütre tuttava E.S. nimele. Tütar rääkis, et hageja oli piima üleandmise juures ja raha vastu ei võtnud.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohus jättis 7. detsembri 2006 otsusega hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt K.N. i vande all antud ütlusest tulenevalt tegelesid K.N. ja tema ema M.V. loomakasvatuse ja piima tootmisega. Loomad olid registreeritud M.V. i nimele ja K.N. tegutses tema volituse alusel. 2004. a olid vabariiklikud piimakvoodid väiksemad kui karjas loomi oli ning 2004. a registreeriti kaks looma hageja nimele, et oleks võimalik piima turustada. Hageja loomadega ei tegelenud. Kirjalikest tõenditest ilmneb, et osaliselt on tasu tootja E.S. piima eest vastu võtnud K.N. ja osaliselt on raha kantud M.V. i kontole. Kostja väidab, et hageja keeldus raha vastu võtmast. K.N. i ütlustega on tõendatud, et hageja andis 2004. a ning juunis 2005. a nõusoleku, et raha võtab vastu K.N. , kuna loomadega tegeles K.N. . Hageja ei ole ühtegi korda K.N. ilt tasu piima eest küsinud, nõusolekust teadis ka kostja. Seega oli hageja andnud suulise nõusoleku selleks, et raha ei laeku temale. Seadus ei sätesta nõusoleku vormi, seega võis nõusolek olla ka suuline. K.N. i ütlusega on tõendatud, et M.V. i kontole kantud raha tootja E.S. piima eest omandas K.N. . VÕS § 76 lg 3 kohaselt on kohustuse kohase täitmise üks nõue, et see oleks täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule, täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik on eelkõige võlausaldaja ise või tema esindaja. VÕS § 79 lg 1 sätestab, et kui kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlausaldaja, või isikule, kes ei ole võlausaldaja asemel õigustatud täitmist vastu võtma, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustus sellele isikule täideti täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul või kui täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik kiitis sellele isikule täitmise hiljem heaks. Käesoleval juhul on kohustus kostja poolt täidetud vastuvõtmiseks õigustatud isiku E.S. nõusolekul ning seega on kohustus täidetud.
Eeltoodust tulenevalt maksis kostja raha õigustatult K.N. ile ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.E.S. taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu 7. detsembri 2006 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldatakse. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohus hinnanud tõendeid õigesti. Tekkinud on olukord, kus kaks isikut, ema ja tütar, lepivad omavahel kokku, et hageja lehmade piimast saadud raha kantakse üle ema kontole ja tütar annab kohtus ema esindajana tunnistuse, et hageja on selleks nõusoleku andnud ning kohus leiab, et selline tunnistus on igati õige tõend. Kostja on juriidiline isik, kes peab oma tegevuses lähtuma raamatupidamist reguleerivatest seadustest. Tal ei ole võimalik kanda raha üle suvaliselt kellele tahes. Kostja on tunnistanud, et sai hagejalt piima 18 313.35 krooni eest. Kellele kostja raha maksis, ei oma hageja ja kostja vahelistes suhetes tähtsust. Võlg tuleb tasuda hagejale. Hageja ei ole kunagi andnud nõusolekut piimaraha kellelegi teisele tasuda. Sellist dokumentaalset tõendit ei ole olemas ning tütre kohtus antud tunnistus ema kasuks ei saaks dokumentaalseid tõendeid ümber lükata. K.N. on andnud kohtule valeütlusi ning esitanud valeandmeid. Ta esitas kohtule kaks veisepassi. 15.11.2006 toimunud kohtuistungi protokollis on kirjas K.N. i ütlused: “Kaks veisepassi, need on loomad, mis on registreeritud V nimele. Need tõendavad seda, et need on samad loomad, millest jutt käib. Seal ei ole märget, et see loom oleks Savimägi käes olnud. Need on PRIA-s vormistatud. Tõend looma olemasolust“. Tegelikkuses on loomade liikumine PRIA-s fikseeritud ja tema kui oma ema, loomade endise omaniku esindaja, on andnud dokumendile oma allkirja. Valede dokumentide esitamisega püüab K.N. saada oma emale õigustamata kasu, jätta muljet, et loomad ei ole kunagi hagejale kuulunud ja et nende piim ei kuulu ka seega hagejale. Kohus on märkinud, et K.N. tegutses oma ema M.V. i volituse alusel. Volikirja väljastas M.V. K.N. ile alles 21.06 2006. Vaidlusalune periood on 2005. aasta.
7.Ühistu X vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on kostja seaduslik esindaja ja asutuse raamatupidaja (ühtlasi ka piima vastuvõtja) 15.11.2006 kohtuistungil põhjalikult selgitanud, miks hageja ei võtnud vaidlusalust piimaraha vastu ja keeldus sellest ning ei teatanud ka pangaarve numbrit, kuhu piimaraha kanda. Hageja poolt raha nõudmine on K.N. i selgituste kohaselt tingitud nende omavahelisest tülist 2005. a septembris. VÕS § 79 lg 1 sätestab, et kui kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlausaldaja, loetakse kohustus täidetuks, kui täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik kiitis sellele isikule täitmise hiljem heaks. Käesoleval juhul ongi kohustus kostja poolt täidetud vastuvõtmiseks õigustatud isiku E.S. nõusolekul ning seega on kohustus täidetud.
8.K.N. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole K.N. andnud kohtule valeütlusi ega esitanud valeandmeid. Kõnealused kaks veisepassi esitas ta kohtule selleks, et tõestada, kellele kuulub antud loomade omandiõigus. Need loomad ei ole kunagi hageja käes olnud, nad olid ja on samas laudas (laut PRIA-s registreeritud). 27.06.2005 registreeris K.N. kaks lehma hageja nimele. Hageja ise keeldus allkirja andmast, öeldes, et ise tegeled loomadega ja tema ei tea nendest asjadest midagi.
PRIA on sellisel kujul K.N. i esitatud dokumendid (lisad 1-4) vastu võtnud, seega ei ole K.N. kusagil valedokumente esitanud ega võltsinud. Looma registrinumbriga EE 0006 430 757 kohta selgitab K.N. , et 2004. a piimakvootide pärast hageja nimele registreeritud kahest lehmast üks viidi 2004. a detsembris Rakvere Lihakombinaati, teisel (nr 673481) sündis järglane. Vasikad peavad olema arvele võetud ja numbrimärgiga märgistatud. K.N. esitaski PRIA-le antud vormi (lisa 2). Lehm nr 673481 viidi hädatapuga karjast välja 16.05.2005. Kuna hageja tundus sel ajal olevat usaldusväärne inimene, siis K.N. ei esitanud PRIA-le vasika kohta liikumist hagejalt M.V. ile. See, et vasikas oli PRIA-s hageja nimel, ei anna hagejale omandiõigust vasikale. PRIA 12.12.2006 kirjas nr 2-1/8345-1 on selgitatud, et põllumajandusloomade registris registreeritud andmetest ei nähtu isik, kellele kuulub looma omandiõigus, vaid reaalne loomapidaja. Hagejal ei ole kunagi olnud kõnealustele loomadele omandiõigust, vaid loomad olid PRIA-s registreeritud tema nimele (kvootide saamisel eesmärgil). 16.01.2006 väljastati hageja nimele tõend saadud piimaraha kohta selleks, et esitada maksuametile tuludeklaratsioon. Kuna K.N. i isiklik suhe hagejaga lõppes 07.09.2005, siis nüüd otsib hageja järjest uusi võimalusi K.N. ile kätte maksta.
9.M.V. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud maakohtu otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis järgib ringkonnakohus vastavalt TsMS §-le 654 lg 6 esimese astme kohtu põhjendusi ega pea vajalikuks neid oma otsuses täies mahus korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud väide ei anna põhjust vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt täitmist või on pooltevaheline võlasuhe lõppenud hageja poolt kohustuse täitmisega. VÕS § 76 lg 3 sätestab, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmise õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 79 lg 1 näeb ette, et kui kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlausaldaja, või isikule, kes ei ole võlausaldaja asemel õigustatud täitmist vastu võtma, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustus sellele isikule täideti täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul või kui täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik kiitis sellele isikule täitmise hiljem heaks. Maakohus on hinnanud asjas olevaid tõendeid õigesti ja põhjendatult leidnud, et kostja on hageja ees oma kohustuse täitnud, kuna hageja andis eelnevalt nõusoleku maksta toorpiima eest K.N. ile ja M.V. ile. Maakohtu selline järeldus põhineb K.N. i vande alla antud seletusel, kostja vastuväidetel ning asjas esitatud kirjalikel tõenditel. K.N. kinnitas ka ringkonnakohtu istungil maakohtus vande all antud seletust, et hageja nõusolekul kandis kostja piimaraha talle ja tema emale. Hageja oli sellega nõus, kuna kaks looma registreeriti PRIA-s hageja nimele piimakvootide tõttu. Tegelikult tegeles kogu piimatootmisega tema ja seda ka ajal, mil kaks looma olid hageja nimel. Loomade omanik ei ole hageja kunagi olnud. 2004. aastal läks hageja Võrumaale ning tema juures talus ei töötanud.
Kostja seaduslik esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et raha kanti M.V. i arvele ja anti K.N. ile, kuna selline oli hageja soov. Hageja kinnitas talle, et piim ei kuulu talle. 16.01.2006 väljastatud tõend ei tähenda, et piima eest 2005 raha maksmine K.N. ile ja M.V. ile oleks toimunud ilma hageja nõusolekuta. Ringkonnakohus leiab, et hageja väide, nagu ta ei oleks andnud kostjale nõusolekut maksta piima eest K.N. ile ja M.V. ile, ei ole tõendatud. Hageja väite ebausaldusväärsust kinnitab ka asjaolu, et kostjalt hakkas ta raha nõudma alles 2006 märtsis. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus veel seda, et kahe looma registreerimine PRIA-s hageja nimele ei tekita hagejale omandiõigust neile ning ka nimetatud asjaolu iseenesest ei anna hagejale alust nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte apellatsiooniastmes kantud menetluskulud apellandi kanda.
Andra Pärsimägi
Egon Konsand
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.