Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

EE481010220061434016 SEB Pank).

vara on raha jääk 20,42 eurot. Võlgniku majandustegevus on seiskunud. Võlgnikul puuduvad igasugused rahalised vahendid olemasolevate jooksvate kohustuste katmiseks ning võlgnevuste tasumiseks. Püsiv maksejõuetus on tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Ajutine haldur on tuvastanud, et äriühingu püsiv maksejõuetus tekkis hiljemalt 2012. a lõpus, mil võlgniku varaks oli üksnes kassajääk 2 946 eurot, kuid täitmata oli kohustus töötaja ees ca 10 000 eurot (ilma viivisteta) töötasu osas. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige (kuni 07.09.2012. a) xxxx, juhatuse liige (kuni 07.09.2015. a) xxxx ja juhatuse liige (kuni 25.09.2016. a) Xxxx on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Pankrotiavalduse esitamise asemel võõrandati Xxxx poolt osalus Xxxx, vahetati juhtorgani liige. Pärast võlausaldaja poolt hagiavalduse esitamisest teadasaamist müüs Xxxx osaluse omakorda Xxxx, kelle näol on tegemist nn varidirektoriga. Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et äriühingu juhatus on põhjendamatult jätnud pankrotiavalduse esitamata. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Makseraskuste ilmnemisel distantseeris juhatuse liige Xxxx end äriühingu kohustustest ning osaluse korduva edasivõõrandamise kaudu üritati töötaja ees kohustuse täitmisest vabaneda. Juhatuse liikmete tegevus vastab kohtu hinnangul KarS § 384 lg 1 sätestatule, mille järgi füüsilisest isikust võlgniku, tema seadusliku esindaja või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt võlgniku varalise seisundi teadva kohustustevastase kahjustamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus, –karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Samuti KarS § 3841 lg 1 sätestatule, mille kohaselt juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt võlgniku kohustuste täitmisel ühe võlausaldaja teadvalt teist võlausaldajat kahjustava eelistamise eest, kui võlgniku suutlikkus rahuldada kahjustatud võlausaldajate nõudeid vähenes sellega suurele kahjule vastava summa võrra või enam, –karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. Kuivõrd võlgniku juhatuse liige Xxxxon rikkunud PankrS § 85 lg 1 ja § 87 lg 1 sätestatud kohustusi ning ei ole täitnud oma teabeandmise kohustust, siis ei ole võimalik kindlaks teha maksejõuetuse tekkimise täpseid põhjuseid. Raamatupidamise ja juhtimise dokumentatsiooni ei ole ajutisele haldurile esitatud, nende asukoht on teadmata. Ajutisel halduril puuduvad andmed võimaliku raske juhtimisvea või kuriteo toimepanemise kohta. Maksejõuetuse on ajutises menetluses tuvastatu kohaselt põhjustanud muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Haldur ei välista raskete juhtimisvigade olemasolu või kuriteo tunnuste olemasolu võlgniku juhatuse liikmete tegevuses. Vastavate asjaolude uurimine on võimalik edasises pankrotimenetluses juhul, kui pankrot välja kuulutatakse. Ajutise halduri aruande kohaselt ei esitanud võlgnik ajutisele haldurile raamatupidamisdokumente. Samuti on registripidajale esitamata majandusaasta aruanded alates 2013. aastast. ÄS § 183 sätestab, et juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Võttes arvesse, et võlgniku juhatus ei ole esitanud registripidajale ühtegi majandusaasta aruannet, võib 3(4)

võlgniku juhatuse tegevuses esineda KarS § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud süüteo tunnused, kui raamatupidamise korraldamise nõudeid on teadlikult rikutud. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Pankrotihaldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud selgeid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Endiste juhatuse liikmete vastu kahju hüvitamise nõuete esitamise võimalused vajaksid täiendavat analüüsi pankrotimenetluse käigus. Vastavalt ajutise halduri aruandele võlgnikul puudub vara edasise pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS § 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata ajutise halduri töötasuks 675 eurot ja hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 71 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlausaldaja ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS §§ 23, 150 lg 4 alusel kuulub võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 895,20 eurot (sh käibemaks) ajutise halduri Svetlana Pildeni kasuks. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul on rahalisi vahendeid 20,42 eurot, seega kuulub PankrS § 150 lg 4 § TsMS § 172 lg 3 alusel riigi arvelt Svetlana Pildeni hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot). PankS § 23 lg 6 alusel kohus võib tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Xxxx.

Menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle 4(4)

kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. TsMS § 180 lg 4 näeb ette, et menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) kohaldatakse 18. peatükis 6. jaos sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlausaldaja menetluskulu moodustab riigilõiv 10 eurot, õigusabikulud puuduvad, kuivõrd võlausaldajale oli 14. juuni 2016. aasta määrusega antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada tasu ja kulud. Võlausaldaja riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas 30.05.2017. a tasu taotluse, mille kohus rahuldab summas 168 eurot (sh käibemaks). Menetluskulude avaldusest nähtub, et võlausaldaja kasutas esindaja teenust kokku 3,5 tundi. Tulenevalt Pankrs § 150 lg 4, TsMS § 190 lg 3 ja § 180 lg 4 jätab kohus riigilõivu 10 eurot ja riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud 168 eurot täies ulatuses võlgniku kanda. Riigi kasuks riigiõigusabi kulude väljamõistmise lahendi täitmise kord määratakse kindlaks riigi õigusabi seaduse § 26 lg 2 alusel, mille kohaselt riigi õigusabi saanud isik, kellele on pandud käesoleva seaduse alusel kohustus hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, või isik, kellelt on kohus välja mõistnud õigusabikulud, kuna poolele, kelle kasuks otsus tehti, oli antud riigi õigusabi, peab lahendi täitma selles märgitud tähtajal. Kui lahendis ei ole täitmise tähtaega märgitud, tuleb lahend täita 15 päeva jooksul selle jõustumisest arvates. Vastavalt TsMS § 179 lg-le 6 võib rahandusministri käskkirjaga määratud asutus käesoleva määruse saata sundtäitmisele, kui kohustatud isik, st võlgnik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. TsMS § 179 lg 9 alusel nõude tasumisega viivitamise korral tuleb võlgnikul tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

5(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.