Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, mõlemal viitenumber XXX. Menetluse käik XXX esitas OÜ hagi MA`i vastu võlgnevuse nõudes. Nõue tulenes kostja ja AS-iXXX (AS õigusjärglane) vahel XXX sõlmitud XXX lepingust nr XXX, mille alusel esitatud arved jättis kostja maksmata. Nimetatud lepingust tuleneva nõude omandas hageja XXX. Kohtule esitatud hagiavalduses taotleb hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 4694.70 krooni, millest põhivõlgnevus on 2347.35 krooni ja viivis 2347.35 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 420.00 krooni, kohtutäituri tasu 295.00 krooni ja õigusabikulude katteks 234.74 krooni. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja on hagimaterjalid isiklikult kätte saanud XXX. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. Kohtuotsuse põhjendused XXX sõlmitud liitumislepingust nr XXX ning XXX. teatisest AS-i ja OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise kohta, nähtub et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele, hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud ja vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on enne 01.07.2002.a. kehtinud TsK § 173 lg 1, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 alusel ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel viivist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt. TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast. Hageja õigusabikulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 10.00 krooni. Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 420.00 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse ja kohtutäituritasu kostjale hagimaterjalide edastamise eest 295.00 krooni. TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt on tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetav. 2(3)

Mare Kõlvart Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.