Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kinnistusraamatusse, mis tagaks ruumide müügi korral hageja õiguste kaitse. Mitteeluruumide kaasomanik OÜ on nõusoleku andnud, kuid kostja keeldub kinnistusraamatusse üürilepingu kohta märke tegemisest. Kostja vastus Kohtule esitatud vastuses kostja tunnistab hagi. Vastuse kohaselt ei ole aga hageja esitanud kohtuväliselt kostjale nõuet ega ettepanekut kinnistusraamatusse rendilepingu kohta märke tegemiseks. Hageja poolt viidatud OÜ nõusolek on antud , st samal päeval kui esitati hagiavaldus. Selles avalduses annab OÜ kui omanik, nõusoleku kanda kinnistusraamatusse märkus sõlmitud rendilepingu kohta, samas ei soovi hageja, et notar esitaks avalduse kinnistusosakonnale. Arusaamatuks jääb kostja jaoks sellise tegevuse mõte, sest tegi OÜ kinnistamisavalduse korteriomandi jagamiseks, mille p 3.2.1. järgi saab kostja mitteeluruumi üldpinnaga 99,3 m2 ainuomanikuks. Kostja sellisest nõusoleku avaldusest, enne hagiavalduse esitamist midagi ei teadnud ning teda ei ole teavitatud sellise tehingu tegemisest. Kohtu põhjendused TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 järgi võib kohus omaksvõtul põhinevas otsuses tuua välja vaid õigusliku põhjenduse. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja OÜ äriruumi üürilepingu mitteeluruumidele asukohaga . VÕS § 324 lg 1 järgi võib kinnisasja omanik nõuda kinnistusraamatusse üürilepingu kohta märke tegemist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tagab kinnistusraamatusse kantud märge, et kinnisasja igakordne omanik või isik, kelle kasuks kinnisasja piiratud asjaõigusega koormatakse, peab lubama üürnikku kinnisasja vastavalt üürilepingule kasutada ja uuel omanikul ei ole õigust üürilepingut vastavalt sama seaduse §-s 323 sätestatule üles öelda. Seega kaitseb kinnistusraamatusse üürilepingu kohta tehtud märkus üürnikku üürileandja poolse üürilepingu ülesütlemise vastu. AÕS § 63 lg 1 p 4 alusel kinnistusraamatusse võib kanda märke muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks. Kinnistusraamatuseaduse § 341 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 68 lg 5 järgi kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Kohtukulud TsMS §-ga 168 lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et kostja on veenvalt põhjendanud enda valmisolekut lahendada vaidlus kohtuväliselt.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.