Osaühing Makro Trade Baltic hagi Gemoss Eesti OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.12.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3130,73 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühing Makro Trade Baltic apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
Hageja/apellant: Osaühing Makro Trade Baltic (registrikood: 10617776), lepinguline esinadaja Karin Varikmägi Kostja/vastustaja: Gemoss Eesti OÜ (registrikood 12626968), lepinguline esinadaja vandeadvokaat Margus Mugu 10.05.2017 Hageja lepinguline esindaja Karin Varikmägi ja kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Mugu
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 16.12.2016 otsus jätta muutmata.
2.Osaühingu Makro Trade Baltic apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.10.02.2016 esitas Osaühing Makro Trade Baltic (hageja) maksekäsu kiirmenetluse avalduse Gemoss Eesti OÜ (kostja) vastu võlgnevuse tasumiseks. 12.02.2016 Pärnu Maakohus tegi Gemoss Eesti OÜ-le makseettepaneku, millele Gemoss Eesti OÜ esitas 17.02.2016 vastuväite. 15.03.2016 anti Osaühing Makro Trade Baltic nõue Gemoss Eesti OÜ vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.05.04.2016 esitas hageja hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue 3026,63 eurot, laohoiukulu ebakvaliteetse kauba hoiustamise eest 54 eurot ja ebakvaliteetse kauba hävitamiskulud 29,43 eurot.
3.Hagiavalduse kohaselt ostis hageja kostjalt 10.04.2015 100 kg sarapuupähkleid ja 04.08.2015 150 kg sarapuupähkleid. Hageja tegeleb hulgikaubandusega ning sarapuupähklid pakendatakse hageja tellimusel 100 g väikepakenditesse, mille hageja müüb oma klientidele.
4.Oktoobris 2015 jõudis hagejani info, et sarapuupähklite väikepakendites on ussid. Kuna hageja logistikakeskuses olid alles kõik augustis kostja poolt tarnitud sarapuupähklid (3 x 50 kg), siis kontrollis hageja neid pähklikotte. Kotte ei olnud enne avatud, markeeringud olid terved. Hageja leidis kõigist kolmest kotist ussid ning teavitas sellest kostjat 08.10.2015 e-kirja teel. 25.10.2015 käis kostja ebakvaliteetseid sarapuupähkleid vaatamas ning veendus usside olemasolus. Kostja ei esitanud pretensioone hageja tegevuse ega hoiutingimuste kohta.
5.Müüd pähklid olid sama partiinumbriga. Sarapuupähkleid korjatakse sügisel, järelikult olid kostja poolt hagejale tarnitud sarapuupähklid pärit 2014. aasta saagist. Vaidluse all olevate sarapuupähklite säilivusaeg oli markeeringul mai 2016. Kostja oleks pidanud enda poolt tarnitud kaubale garanteerima kvaliteedi kuni säilivusaja lõpuni.
6.Hageja logistikakeskus vastas kõikidele nõutud tingimustele, mida hageja majandustegevuses nõutakse. Hageja on seisukohal, et kostja poolt tarnitud sarapuupähklid olid juba hagejale saabudes ebakvaliteetsed. Hageja esitas entomoloog Urmas Jürivete koostatud ekspertarvamuse usside liigi ja päritolu kohta. Arvamuse koostamiseks saatis hageja entomoloogile neli 100 g kilepakendit pähklitega. Ekspertarvamuse kohaselt oli tegemist üle maailma tuntud taimset ja loomset päritolu kuivtoiduainete kahjuriga. Entomoloogi hinnangul said pähklid kahjustada juba päritoluriigis Gruusias, kuna nimetatud kahjuri ükski arengufaas ei talu miinustemperatuure ning kõne aluse juhtumi puhul täheldati pähklite kilepakendites
2(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-102677 kahjuri esinemist erinevates arengufaasides. Sellest järeldas ekspert, et kahjuril olid soodsad tingimused paljunemiseks. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja tarnis kõlbmatut kaupa. Kostja oli seisukohal, et tema tarnis hagejale lepingu tingimustele vastavad pähklid ja ussid tulid pähklitesse hageja laos viibimise ajal. Hageja väidab, et avastas oktoobris 2015 ussid ka augustis tarnitud pähklikottidest. Kostja esindajale näidati nimetatud kotte ainult riiulist, kottide avamist mõlema poole esindajate juuresolekul ei toimunud. Kostja selgitas, et on tavapärane praktika, kui avastatakse puudus ühes tarnitud kauba pakendis, kutsutakse kohale teise poole esindaja ülejäänud pakendite avamisele, mille kohta koostatakse ka vastav akt. Hageja avas kõik kolm kotti ilma kostja esindajateta, seega olid hageja väited, et kõigis kolmes 50 kg kotis olid ussitanud pähklid, paljasõnalised ja tõendamata.
8.Kostja poolt aprillis tarnitud pähklid olid hageja laos vähemalt neli kuud ja augustis tarnitud pähklid vähemalt kaks kudu. Kostja oli varasemas kirjavahetuses juhtinud tähelepanu hageja lao hoiutingimuste puudustele. Kostja ei vaidlustanud, et hagejale aprillis ja augustis 2015 tarnitud sarapuupähklid olid ühest partiist (nr 16.12.14-53). kogu nimetatud partii (kokku 4 000 kg) tarniti kostja Läti emaühingule tootjalt, kes väljastas kvaliteeditõendi kahjurite puudumise ja pähklite seisukorra kohta.
9.Lisaks tarniti pähklid kostja emaettevõtte lattu jaanuaris. Detsembris väljastati fütosanitaartõend, mis kinnitab, et pähklites ei ole kahjureid. Jaanuaris üldiselt valitsevad miinustemperatuuris. Lähtudes UJ arvamusest, ei talu leediklased miinustemperatuure üheski arenguastmes ja seega oleksid nad pidanud hävima.
10.Kostja oli seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja vastutab kauba mittekohase kvaliteedi eest. Vaatamata sellele oli kostja nõus asja menetlemise lõpetama kompromissiga, mille kohaselt kostja oleks hüvitanud hagejale 1000 eurot ebakvaliteetsete pähklite eest.
11.Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et väikepakenditesse pakendatud sarapuupähklites olid ussid. Ega tõendanud ka seda, et fotodel esitatud väikesed kilepakendid sisaldavad kostjalt saadud pähkleid. Esimese astme kohtu otsus
12.Harju Maakohus jättis 16.12.2016 otsusega Osaühingu Makro Trade Baltic hagi rahuldamata ja menetluskulud Osaühingu Makro Trade Baltic kanda. Maakohus võttis vastu Osaühingu Makro Trade Baltic osalise hagist loobumine ebakvaliteetse kauba hävitamiskulude 29,43 eurot tasumise nõude osas ning lõpetas selles osas menetluse. Maakohus rahuldas Osaühingu Makro Trade Baltic 08.09.2016 taotluse protokolli parandamiseks. Maakohus jättis rahuldamata Osaühingu Makro Trade Baltic 14.10.2016 esitatud taotluse Gemoss Eesti OÜ poolt 04.10.2016 esitatud täiendava seisukoha ja kahe tõendi vastuvõtmisest keeldumiseks.
13.Poolte vahel puudus vaidlus, et hageja ostis kostjalt 10.04.2015 100 kg ja 04.08.2015 150 kg sarapuupähkleid. Ostetud pähklid olid partiist nr 16.12.14-53.
14.Hageja väitis, et kostja müüs talle ebakvaliteetset kaupa. Hageja tegeles hulgikaubandusega ning sarapuupähklid pakendati hageja tellimusel 100 g pakenditesse, mille hageja müüs oma klientidele. Oktoobris 2015 jõudis hagejani info, et 100 g sarapuupähklite pakendites on ussid, millest tulenevalt kontrollis hageja oma logistikakeskuses olevaid 50 kg-seid sarapuupähklite kotte. Hageja leidis kõigist kolmest kotist kahjurid.
3(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-102677
15.Maakohtul tuli esmalt tuvastada, kas müüdud pähklid vastasid lepingu tingimustele ja kas müüja vastutab lepingutingimustele mittevastavuse eest. VÕS § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 217 lg 2 p 2 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.
16.Maakohus oli seisukohal, et ussitanud pähklid ei olnud eesmärgipäraselt kasutatavad ning ei omanud ka nõuetekohast kvaliteeti. Seega võis hageja väidete õigsuse korral olla tegemist ebakvaliteetse kaubaga. Maakohus leidis, et hageja ei tõendanud, et kostja poolt hagejale müüdud sarapuupähklid olid ebakvaliteetsed, s.h olid ebakvaliteetsed juba hagejale saabudes.
17.VÕS § 218 lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem ja § 218 lg 3 järgi müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. Seega tuleb üldjuhul asja lepingutingimustele vastavust (VÕS § 217 tähenduses) kontrollida müüdud asja ostjale üleandmise hetke seisuga. Müüja vastutuse tekkimiseks piisab, kui riski ülemineku hetkel on olemas hiljem avaldunud lepingutingimustele mittevastavuse põhjustanud asjaolu. Ostja peab väidetava lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise korral tõendama nii lepingutingimustele mittevastavusele viitava puuduse olemasolu asjal kui ka seda, et vastav puudus või selle põhjus eksisteeris juba asja temale üleandmise hetkel. VÕS § 219 lg 1 sätestab, et kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Maakohtu hinnangul viitab sõna „viivitamata“ asja ülevaatamisele esimesel mõistlikul võimalusel pärast kauba oma käsutusse saamist.
18.Hageja sõlmis müügilepingu oma majandustegevuses. Seega oli hagejal VÕS § 219 lg-st 1 tulenevalt kohustus kaup viivitamatult üle vaadata. Pähklid müüdi hagejale 10.04.2015 ning 04.08.2015. Maakohtule esitatud dokumentidest ei nähtunud, et hageja oleks ostetud kauba pärast ostmist viivitamatult üle vaadanud või lasknud üle vaadata. Hagiavalduse kohaselt oli hageja kontrollinud hageja logistikakeskuses olevaid 50 kg-seid pakendeid alles oktoobris 2015. Maakohtu hinnangul oleks hageja pidanud tavapärase hoolsuse korral kontrollima ja visuaalselt tuvastama kauba kvaliteedi mõistliku aja jooksul. Toiduainete, s.h pähklite puhul, ei tohiks kohtu hinnangul mõistlik aeg ületada ühte kuud.
19.Vastavalt VÕS § 220 lg-le 3 vabaneb müüja vastutusest asja puuduste eest, kui ostja ei teata müüdud asjal esinevast puudusest mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. Seega kaotab ostja VÕS § 220 lg 3 kohaselt õiguse tugineda ostetud asja lepingutingimustele mittevastavusele, kui ta õigeaegselt asja üle ei vaadanud ja lepingutingimustele mittevastavusest ei teatanud, üksnes juhul, kui lepingutingimustele mittevastavus oli selline, mille ostja oleks tavalist hoolsust rakendades võinud asja ülevaatamisel avastada. Varjatud puuduste osas, mis ilmnevad pärast asja üleandmist, tekib VÕS § 220 lg 3 sätestatud tagajärg pärast puuduse ilmnemisele järgneva ajavahemiku möödumist, mille jooksul teatamiskohustus tulnuks
4(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-102677 VÕS § 220 lg 1 kohaselt täita. Käesoleval juhul võis olla tegemist selliste puudustega, mida ei pruukinud tavapärase välise ülevaatuse käigus avastada. Ka majandus- või kutsetegevuses tegutsev ostja ei pea eeldama, et talle tarnitakse lepingutingimustele mittevastav kaup ega pea üldjuhul rakendama erakorralisi meetmeid asja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks. Kuna vaidlusalust puudust ei pruukinud olla võimalik tavapärasel ülevaatusel avastada, tuleb puudusest teatamise aja mõistlikkuse tuvastamisel VÕS § 220 mõttes lähtuda ajahetkest, mil konkreetne puudus tegelikult ilmnes.
20.Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, millal konkreetselt hageja logistikakeskuses olev kaup üle vaadati ehk millal hageja pähklikotid avas. Akti koostamine ning kostja esindaja kohale kutsumine pähklikottide avamise juurde oleks kohtu hinnangul pidanud olema majandustegevuses tegutseva äriühingu puhul tavapäraseks käitumiseks olukorras, kui hagejale tuli info ebakvaliteetse kauba kohta. Hagejani jõudis oktoobris 2015 info, et 100 g-stes pakendites on ussid. Hagiavalduses märkis hageja, et kontrollis 50 kg-seid pähklikotte oktoobris 2015 ning teavitas 08.10.2015 kostjat puudustest. Arvestades nimetatud asjaolusid leidis maakohus, et hageja oli kostjat teavitanud mõistliku aja jooksul VÕS § 220 lg 1 esimese lause mõttes.
21.Maakohus leidis, et kuigi hageja oli kostjat teavitanud mõistliku aja jooksul võimalikest puudustest, oli tõendamata jäänud hageja väited, et hageja logistikakeskuses olevates 50 kg kottides (3 kotti) ning ka kõigis 100 grammistes pakendites (222 tk) olid ebakvaliteetsed pähklid. Hagiavalduse lisana esitatud fotodest (kd I lk 32, 33, 34) ei ole aru saada, millise pähklikotiga on tegu, s.o kas tegemist on sama partii pähklitega, mille hageja kostjalt ostis. Samuti ei olnud selge, millal ja kus antud pildid tehtud olid. Ühest hageja esitatud fotost (kd I lk 35) oli küll näha, et tegemist oli partiiga 16.12.14-53, kuid sellelt fotolt ei nähtu, millal see tehtud oli ja et pildil olevad pähklid oleksid ebakvaliteetsed. Nimetatud pilt ei tõendanud ka pähklite kogust. Hageja esitatud pildil (kd I lk 37) olid näha ussid, kuid see pilt ei olnud enam seostatav kostja müüdud pähklitega ning ei olnud teada, millal nimetatud pilt oli tehtud või mis koguses olid pähklid ebakvaliteetsed.
22.Maakohus leidis, et kui lähtuda eeldusest, et hageja poolt esitatud fotod olid tehtud partiist, mille hageja ostis kostjalt, siis ei tõenda esitatud fotod, et müüdud sarapuupähklid olid juba hagejale saabudes ebakvaliteetsed.
23.Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et lõpptarbija oleks pakendid kauplusele ja kauplus hagejale tagastanud. Pelgalt kostjaga ühenduse võtmine ei tõenda vastavat asjaolu. Samuti ei tõenda nimetatud asjaolu hageja poolt esitatud Kolm Abi OÜ koostatud toidukauba riknemise põhjuste analüüs, mis oli koostatud 15.09.2016. Maakohus luges Kolm Abi OÜ analüüsi ebausaldusväärseks tõendiks ja jättis selle asja lahendamisel arvestamata. Analüüsist ei nähtunud, milliseid algandmeid oli kasutatud, millistele küsimustele analüüsi koostaja vastuseid otsis või milliseid pähklipakendeid (millisest partiist) oli analüüsimiseks kasutatud. Analüüsist ei selgu, kas analüüsi koostaja oli arvestanud asjaoludega, mis puudutavad näiteks pähklite hoiutingimusi ning ajalist faktorit. Analüüsist nähtus üksnes, et juhtumi tausta oli selgitanud hageja ning analüüsimiseks oli edastatud neli 100 grammist kinnist kilepakendit. Seega analüüsitud ei ole kogu pähklikogust.
24.Kostja esitas Gruusia toiduameti 19.12.2014 fütosanitaartõendi nr N 133969, mille p 13 kohaselt puuduvad partiis 16.12.14-53 kahjurid (kd II lk 13, tõlge kd II lk 63). Maakohus leidis, et asjakohatu oli hageja väide, et Gruusia kvaliteeditõend ei ole usaldusväärne. Hageja ei põhjendanud ega esitanud tõendeid, kuidas hageja nimetatud järeldusele jõudis.
5(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-102677
25.Hinnates eelpool nimetatud tõendeid kogumis, oli kohus seisukohal, et hageja ei olnud tõendanud, et kostja müüs hagejale ebakvaliteetset kaupa ning et puudused pähklites esinesid juba pähklite üleandmise hetkel. Asjaolu, et kostja oli pakkunud sarapuupähklitele asendust ei näita seda, et kostja nõuet tunnistaks. Maakohus selgitas, et kompromissi mõtteks ei ole nõude tunnustamine, vaid see, et poolte vahel sõlmitakse õigusrahu huvides kokkulepe. Lisaks märkis maakohus, et hageja ei toonud välja asjaolusid ega esitanud tõendeid, millest nähtuks, et puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2).
26.Kuna hageja ei ole oma nõuet tõendanud, siis ei omanud asja lahendamisel tähtsust kostja vastuväide, et hageja logistikakeskus ei vasta nõuetele. Ühtegi tõendit kostja oma väite tõendamiseks ei esitanud. Apellatsioonkaebus
27.23.01.2017 esitas Osaühing Makro Trade Baltic (hageja) apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 16.12.2016 otsuse peale osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata Osaühingu Makro Trade Baltic hagi Gemoss Eesti OÜ vastu põhinõude 3026,63 eurot ja hoiustamise tasu 104,10 eurot saamiseks, jättis rahuldamata hageja 14.10.2016 esitatud taotluse kostja poolt 04.10.2016 esitatud täiendava seisukoha ja kahe tõendi vastuvõtmisest keeldumiseks ning jättis menetluskulud hageja kanda. Hageja palub teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täielikult või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
28.Apellandi arvates on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et kostja ei vastuta müüdud pähklite lepingutingimustele mittevastavuse eest. VÕS § 218 lg 1 kohaselt ei pea müüdud asja üleandmise hetkel §-s 217 nimetatud lepingutingimustele mittevastavus veel avalduma, müüja vastutuse tekkimiseks piisab, kui riski ülemineku hetkel on olemas hiljem avaldunud lepingutingimustele mittevastavuse põhjustanud asjaolu. Hageja on esitanud piisavalt tõendeid, mille alusel peaks olema üheselt selge, et lepingutingimustele mittevastavus, s.o kahjurid sarapuupähklite partiis, olid olemas juba enne, kui pähklid jõudsid hageja lattu.
29.Apellant selgitab, et hulgikaubandusega tegelevad ettevõtted ei ava praktikas ühtegi suurt kotti ega vaata seda kohe üle. Kui kotid avada, rikutakse markeering ning kannatab kauba kvaliteet. Kaup peab säilitama oma kvaliteedi vähemalt realiseerimisaja lõpuni, mis vaidlusaluste pähklite puhul oli mais 2016. Maakohtu seisukohaga, et see puudus ei oleks kohe avastatav olnud, apellant nõustub. Maakohus leidis, et toiduainete puhul ei tohiks mõistlik ülevaatamise aeg ületada ühte kuud, mis teatud toiduainete puhul võib nii olla, kuid see pole kohaldatav vaidlusaluse pähklite partii puhul. Pähklid peavad säilima realiseerimisaja lõpuni ning tarbijal ei ole kohustust toodet avada enne seda tähtaega. Apellandile jääb arusaamatuks maakohtu järeldus, et toiduainete puhul ülevaatamiseks mõistlik aeg on kuni üks kuu. Seaduses sellist aega sätestatud ei ole.
30.Hageja ei ole nõus kohtu järeldustega tõendite hindamisel, mille kohaselt ei ole hageja esitatud fotodega tõendanud väiteid 222 100-grammise ussitanud sarapuupähklite paki ega kolme 50-kilogrammise ussitanud sarapuupähklikoti olemasolu kohta, kuna nimetatud fotodelt ei ole aru saada, mis partiiga on tegu või millal vastavad pildid on tehtud. Kostja ei ole sellekohaseid vastuväiteid esitanud. Kostja ei ole vastu vaielnud, et hageja logistikakeskuses olevad pähklikotid ei ole tema poolt müüdud. Kuna kostja ei ole oma kohtuvälistes e-kirjades hagejale ega ka kohtumenetluses väitnud, et fotodel olevad kotid ei ole kostja tarnitud, siis jääb hagejale arusaamatuks, miks kohus selles kahtleb.
6(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-102677
31.Hageja esitas maakohtule ekspert UJ hinnangu, mille koostamiseks saatis hageja eksperdile neli 100-grammist pähklipakki. Maakohus on ebaõigesti jätnud jätab UJ hinnangu kui mitte usaldusväärse arvestamata. Hageja palus UJl selgitada kahjuri liiki ja tema võimalikku teekonda pähkleid sisaldavatesse pakenditesse. Hageja leiab, et kõige olulisem osa analüüsist on faktilised andmed pähklipakendites sisalduva putuka Plodia interpunctella eluviisi ja arengutsüklite kohta, mille on esitanud vastava ala teadlane. Hageja ei nõustus maakohtu seisukohaga, et hageja peaks tõendama, et ebakvaliteetsed olid kõik väikepakendid pähklitega ning et eksperdihinnangu usaldusväärsus oleks nõudnud kõikide pähklite analüüsimist. Kuna kõik väikepakendites olevad pähklid olid pärit samast partiist, on selge, et nakatunud oli kogu partii.
32.Hageja leiab, et lepingutingimustele mittevastavuse tõendamiseks piisab sellest, et partii sisaldas kahjureid, mis on hageja hinnangul fotodega tõendatud. Kostja ei ole vastu vaielnud, et piltidel olevad pähklid sisaldavad usse ning et piltidel olevad pähklid on kostja tarnitud. Kostja väitis, et kahjuritega nakatumine toimus hageja laos, sest hageja laos on puudulikud hoiustamistingimused. Kuid kostja ei ole selle väite kohta ühtegi tõendit esitanud ega osanud ka täpselt nimetada, millist hoiustamistingimust hageja rikub. Kostja sellekohane väide on paljasõnaline ja tõendamata.
33.Hageja leiab, et maakohus on tähelepanuta jätnud asjaolu, et suurema osa ajast pärast päritolumaal Gruusias pakendamist on pähklid viibinud kostja laos. Kostja väidete kohaselt on kahjurid saanud hageja laos soodsatel tingimustel areneda. Hageja leiab, et kostja ei ole teinud vahet, millised on kahjuri arenguks soodsad tingimused ja millised on suhteliselt soodsad tingimused.
34.Kostja esitas maakohtule Gruusia toiduameti 19.12.2014 fütosanitaartõendi nr N 133969, mille p 13 kohaselt puuduvad partiis 16.12.14-53 kahjurid. Hageja on seisukohal, et antud tõend ei tõenda midagi partii kvaliteedi kohta pärast pakendamist, tõend ei puuduta partii hoiustamistingimusi Gruusias, transporditingimusi Gruusiast Lätti ja Lätist Tallinnasse ega hoiustamistingimusi Lätis ja Tallinnas. Seega see tõend ainuüksi ei välista asjaolu, et kostja poolt hagejale müüdud pähklid ei olnud kohe algusest peale kahjustunud. Kostja tunnistas 04.10.2016 menetlusdokumendis, et ta ei ole ise kaupa üle vaadanud ega kotte avanud, kui need saabusid Gruusiast Riiga ega Tallinnasse. Hagejani jõudsid pähklikotid aga 4 ja 8 kuud pärast Gruusias pakendamist ning kui keegi kotte vahepeal ei avanud, siis said pähklid kahjuritega nakatuda üksnes nende päritoluriigis, mistõttu kostjal võiks olla nõue esialgse tootja vastu. Vastus apellatsioonkaebusele
35.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
36.Kolleegium, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus väited ei anna alust maakohtu otsust tühistada. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu ostus jätta muutmata.
37.Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ei korda.
38.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud
7(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-102677 asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged.
39.Pooled ei vaielnud, et 10.04.2015 ostis hageja kostjalt 100 kg ja 04.08.2015 150 kg sarapuupähkleid. Seega oli poolte vahel sõlmitud kaks müügilepingut. Samuti olid pooled ühel meelel selles, et müüdud pähklid pärinesid Gruusiast detsembris 2014 kostja emaettevõttele saadetud partiist nr 16-12.14-53.
40.VÕS § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas ja lg 2 p 1 järgi asi ei vasta lepingutingimustele, kui tal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 218 lg 1 järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Käesolevas tsiviilasjas vaidlesid pooled ennekõike selle üle, kas kostja poolt hagejale müüdud sarapuupähklid vastasid üleandmise ajal müügilepingus kokkulepitule. Hageja väidete kohaselt olid pähklid riknenud (kahjustatud kahjuri Plodia interpunctella poolt) juba enne talle üleandmist. Kostja sellega ei nõustunud ja väitis, et hageja ei ole tõendanud, et väikepakendites olevad riknenud pähklid pärinesid kostjalt ega seda, et mõlema lepingu järgi üleantud pähklid olid riknenud hagejale üleandmisel.
41.TsMS § 230 lg 1 järgi peab hageja tõendama hagi aluseks olevaid asjaolusid. Seega pidi hageja lisaks sellele, et pähklid olid oktoobris 2015 riknenud, tõendama ka seda, et need olid riknenud hagejale üleandmisel 10.04.2015 ja 04.08.2015, s.t. tõendama, et kahjuri Plodia interpunctella mistahes arengujärk oli pähklites.
42.Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud müüdud pähklite mittevastavust nende üleandmisel hagejale, s.t asjaolusid, millest saaks järeldada, et pähklites oli juba hagejale üleandmise ajal kahjur. Apellant eeltoodud maakohtu seisukohaga ei nõustunud ja väitis, et hageja esitatud fotod, Kolm Abi OÜ kirjalik arvamus ja pooltevaheline e-kirjavahetus tõendavad, et pähklites oli kahjur juba nende hagejale üleandmisel. Samuti ei ole kostja vastuväiteid esitanud selles osas, nagu ei saaks ta aru, millal hageja esitatud fotod tehtud on. Kolleegiumi arvates ei ole apellandi väide täpne. 04.10.12016 esitatud menetlusdokumendis on kostja vastuväitena hagile selgitanud, et ühtegi väidetavalt ussitanud pähklite pakendit ei ole hageja kostjale pretensiooni esitamisel esitanud ega ole ka tõendanud, et pildistatud kilepakendites on kostja tarnitud pähklid. Samas dokumendis väidab kostja ka seda, et suuri kotte näidati tema esindajale vaid riiulil olevatena ja kas seal olid ussitanud pähklid, selles ei saa kostja kindel olla. Seega on ebatäpne apellandi apellatsioonkaebuse väide, et kostja on nõustunud hageja väidetega, et kostja poolt müüdud pähklites on kahjurid. Pigem on kostja nõustunud sellega, et hageja laos olnud 50-kg-sed kotid pärinevad tema poolt müüdud partiist.
43.Kolleegium leiab, et apellandi esitatud tõenditest ei saa tõsikindlalt järeldada, et juba hagejale üleandmisel 10.04.2015 ja 04.08.2015 oli pähklites kahjur Plodia interpunctella. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohase järeldusega. Hageja on 08.10.2015 teatanud kostjale e-kirjaga, millele olid lisatud 4 fotot, et 04.08.2015 müüdud sarapuupähklites on ussid ja liblikad, kliendid on tagastanud pakendatud pähkleid 20,2 kg ja riknenud on kolm 50-kg kotti. 16.11.2015 kirjaga teatas kostja, et selle partiiga ei ole Baltikumis ühtegi probleemi olnud ja kuna kostjal puuduvad andmed pärast hagejale üleandmist pähklite edasise transpordi ja pakendamise tingimuste osas, siis kostja ei nõustunud saadetist ümber vahetama. Seetõttu on
8(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-102677 ebaõige apellandi väide, et kostja on kohtumenetluse eelselt nõustunud, et pähklites olid juhusliku hävimise riisiko ülemineku ajal kahjurid. Ka järgnevates e-kirjades ei ole kostja tunnistanud, et tema poolt müüdud pähklites olid juba üleandmisel kahjurid. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et hageja poolt kohtule esitatud piltidest (I kd tl 32-35, 163-164, II kd lk 5, 6, 34) ei saa järeldada, et 10.04.2015 ja 04.08.2015 oleksid need olnud kahjustatud. Piltidelt ei ole võimalik tuvastada, millal täpselt need on tehtud. Ainult 08.10.2015 e-kirjale lisatud piltide (I kd, tl 32-35) kohta võib eeldada, et need on tehtud enne kirja saatmist, s.t oktoobris 2015.
44.Kostja on esitanud Gruusia pädeva ametkonna (National Food Agency) poolt 19.12.2014 välja antud sertifikaadi, mille kohaselt on mh partiid 16.12.14-53 kahjurite esinemise osas kontrollitud ja see ei sisalda kahjureid (II kd lk 13, tõlge lk 64). Kolleegiumil ei ole alust kahelda Gruusia kompetentse ametkonna kinnituses. Sama tõendi kohaselt oli deklareeritud transpordiviisiks autotransport. Seega transporditi pähklid 2014 detsembri lõpus autotranspordiga Baltikumi (kostja väidetel tema emaettevõtte lattu Riias ja hageja väidetel Tallinnasse).
45.Esimene partii 100 kg müüdi hagejale 10.04.2015. Kolm Abi OÜ arvamuse järgi on kahjuri Plodia interpunctella levimisel oluline temperatuur, liblika ükski arengujärk ei talu miinustemperatuure ja tema arengu kiirus oleneb temperatuurist ning arengutsükkel munast valmikuni võib kesta ühest kuust kuni kolmveerand aastani (I kd tl 168-170). Eeltoodu muudab ebausutavaks hageja väite, et pähklid olid kahjustatud juba Gruusias või 10.04.2015 müüdud pähklitele levis kahjur kostja laos. Pähklite transport ja kostja laos säilitamine toimus ajal, kui temperatuurid olid madalad. Kolm Abi OÜ arvamuses toodud järeldus, et kahjur pidi tulenevalt klimaatilistest tingimustest olema müüdud kaubas juba Gruusias, on oletuslik ja selle lükkab ümber Gruusia kompetentse ametkonna kinnitus kahjurite puudumise kohta. Kolm Abi OÜ on oma arvamuse andnud 15.09.2016 ja arvamusest nähtuvalt ei ole ta arvestanud seda, et kahjurid on kahel soojal suvel saanud soodsal söödal paljuneda. Maakohus pidas Kolm Abi OÜ arvamust mitteusaldusväärseks. Kolleegium sellega täiel määral ei nõustu ja leiab, et lähtuda saab arvamusest osas, milles tuvastatakse, millise kahjuriga on tegemist ja kirjeldatakse kahjuri levimist, toitumist ja eluviisi. Küll aga ei saa lähtuda oletuslikest järeldustest selle kohta, kus võisid pähklid kahjuriga kokku puutuda. Arvamuse autor ei ole selgitanud, kas ja millises ulatuses kahjur Gruusias levib. Arvestades, et 10.04.2015 müüdud pähklid seisid hageja laos kuni 07.08.2015 ja pärast seda on need saadetud edasi pakendamiseks hageja äripartneri juurde ja see kõik on toimunud suvisel soojal perioodil, siis on usutav kostja väide, et maailmas väga levinud kosmopoliitne toidukahjur võis kahjustada pähkleid pärast hagejale 10.04.2015 üleandmist.
46.04.08.2015 müüdud pähklite osas nõustub kolleegium maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et kauba üleandmisel oleksid olnud pähklid mittevastavad kokkulepitule. Hageja väide, et kostja esindaja käis ise kohal ja veendus kahjurite olemasolus, on paljasõnaline. Kostja väitis, et tema esindajale näidati ainult kõrgemal riiulil asuvaid pähklikotte ja neid ei avatud. Hageja on kostjale 21.01.2016 e-kirjas (I kd tl 57) selgitanud, et kostja töötaja tuli sarapuupähkleid vaatama, kuid ta ei soovinud kottide kõrgemalt riiulilt allatõstmist. Seega ei saa nõustuda hageja väitega, et kostja esindaja oli tutvunud riknenud kaubaga. Kolleegium märgib, et tõendamiskoormust arvestades on tavapäraselt ostjal huvi, et müügilepingus kokkulepitud omadustele mittevastava kauba puudused koos müüjaga tuvastada, vormistades selle kohta dokumendi. Arvestades, et 04.08.2015 üleantud pähklid olid hageja laos enne kahjurite avastamist üle kahe kuu perioodil, kui kahjuri levimiseks oli soodne temperatuur, siis ei ole piltidelt nähtu järgi alust järeldada, et kahjur oli pähklites juba 04.08.2015 nende
9(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-102677 üleandmisel. Kolleegium märgib, et oktoobris 2015 tehtud piltidelt ei ole näha kahjuri valmikuid (liblikaid), vaid ainult röövikuid (vastseid). Eeltoodust võib järeldada, et kahjustumine on toimunud hiljuti. Kostja selgitas 04.10.2016 menetlusdokumendis, et samast partiist pähkleid müüdi ka äriühingule OG Elektra, kellel ei olnud pretensioone ja esitas kirjavahetuse eelviidatud äriühinguga, milles OG Elektra töötaja poolt kinnitatakse probleemide puudumist (II kd tl 14). Kolleegiumi arvates kinnitab ka see, et pähklid võisid kahjustuda pärast hagejale üle andmist.
47.Maakohus leidis, et 10.04.2015 ja 04.08.2015 üleantud pähklite ülevaatamine ja puudustest teatamine oktoobris 2015 on toimunud VÕS § 219 lg-s 1 ja § 220 lg-tes 2 ja 3 sätestatut järgides. Õige on see, et pähklite riknemist kahjuriga ei ole kauba tavapärasel ülevaatamisel võimalik suure tõenäosusega avastada. Kauba tavapärasel vastuvõtmisel kontrollitakse kauba vastavust väliselt, sh pakendit ja markeeringut. Kahjuri avastamiseks sellest ei piisa. Hageja seda järeldust apellatsioonkaebuses vaidlustanud ei ole. Puutuvalt apellatsioonkaebuse väitesse, et maakohtu seisukoht, mille kohaselt tavapäraselt võiks toidukaupade müügil kutsetegevuses tegutseva ostja poolt kaupade ülevaatamine toimuda ühe kuu jooksul, ei tulene seadusest ega pole seostatav ka kohtu ette toodud asjaoludega, märgib kolleegium, et eeltoodud tähtaega ei sidunud maakohus varjatud puudustega, mis olid vaidluse all käesolevas asjas.
48.Kuna tõendamist ei leidnud, et müüdud pähklid oleksid hagejale üleandmise hetkel olnud lepingutingimustele mittevastavad ja see välistab hagi rahuldamise, siis ei olnud maakohtul vajalik tuvastada muid müüja vastutust ja ostja õiguskaitsevahendite kasutamist puudutavaid asjaolusid.
49.16.05.2017 esitas apellant taotluse 10.05.2017 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Apellant palus parandada protokolli 2. leheküljel 11. lõigus ebatäpsuse, mille kohaselt on ta kinnitatud, et kreeditarvet ei ole esitatud. Tegelikult on kreeditarve esitatud koos hagiga. Lisaks on protokolli leheküljel 2 10. lõigus puudu vastustaja esindaja M. Mugu vastus apellandile: „ Akti riknenud kauba kohta ei vormistatud.“, millega seonduvalt apellandi esindaja selgitas, et kuna juhtum oli esmakordne ja kostja esindajad oleksid pidanud nõudma akti, mille kohta M. Mugu vastas: „ Akti mittesõlmimine oli nende enda huvides.“ Vastustaja vastuväiteid protokolli teksti parandamisele ei esitanud. TsMS § 53 lg 2 järgi võib menetlusosaline esitada alates protokolli allakirjutamisest kolme tööpäeva jooksul taotluse protokolli parandamiseks. TsMS § 50 lg 1 järgi peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kolleegium leiab, et asja lahendamise seisukohalt oluline sisaldub kohtuistungi protokollis, mistõttu ei ole alust protokolli parandada. Seonduvalt kreeditarve esitamisega kinnitas apellandi esindaja kohtuistungil, et seda esitatud ei ole. Protokoll kajastab apellandi esindaja vastust õigesti.
50.Maakohus on vaidlustatud otsuses seoses hagi rahuldamata jätmisega õigesti jätnud menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg1 järgi apellatsiooniastme menetluskulud jätta apellandi kanda. Kuna maakohus ei määranud vaidlustatud otsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, siis TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ei kuulu apellatsiooniastme menetluskulude rahaline suurus käesolevas lahendis kindlaks määramisele. TsMS § 174 lg 4 esimese lause järgi määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.