Võlaõigus › Võõrandamislepingud

1 (10)

ja asendada see lausega „Kotil olevalt sildilt on näha, et pähklid on pakendatud 16.12.2014“.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Osaühing xxxx (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse xxxxOÜ (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 15.03.2016 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 05.05.2016 esitas hageja kohtule hagiavalduse teksti tervikuna (I kd, tl 100-112). Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 3026,63 eurot, laohoiukulu ebakvaliteetse kauba hoiustamise eest kokku 54 eurot ja ebakvaliteetse kauba hävitamiskulud 29,43 eurot. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja kostjalt 10.04.2015.a 100 kg sarapuupähkleid ja 04.08.2015.a 150 kg sarapuupähkleid. Hageja tegeleb hulgikaubandusega ning sarapuupähklid pakendatakse hageja tellimusel 100 g pakenditesse, mille hageja müüb oma klientidele. 2015. aasta oktoobris jõudis hagejani info, et 100 g sarapuupähklite pakendites on ussid. Hageja logistikakeskuses oli alles kogu augustikuus kostja poolt tarnitud sarapuupähklid (150 kg), siis kontrollis hageja koheselt ka logistikakeskuses olevaid suuri 50 kg-seid sarapuupähklite kotte, mis olid kinnised, markeeritud. Hageja leidis kõigist kolmest kotist ussid, millest hageja teavitas 08.10.2015.a koheselt ka kostjat, edastades kostjale e-kirja koos nelja fotoga. Peale hageja poolt pretensiooni saamist käis kostja esindaja hageja logistikakeskuses ebakvaliteetseid sarapuupähkleid üle vaatamas ning veendus usside olemasolus ning pretensioone hageja tegevuse, hoiutingimuste jms kohta ei esitanud. Kostja poolt tarnitud sarapuupähklid osutusid ebakvaliteetseks, sarapuupähklid olid ussidega. Kostja väide, et hageja on ise muutnud sarapuupähklid ebakvaliteetseks, ei vasta tõele, sest 2 (10)

kostja poolt 2015.a augustis tarnitud sarapuupähklid ei olnud hageja logistikast kuhugi liikunud, vaid olid seisnud kogu aeg puutumatuna ühes kohas. Kostja tarnis sama partiinumbriga sarapuupähklid hagejale 2015.a aprillis ja 2015.a augustis. Sarapuupähkleid korjatakse sügisel (tavaliselt septembris), järelikult olid kostja poolt hagejale tarnitud sarapuupähklid pärit 2014.a saagist. 2015.a oktoobris jõudis hagejani info, et 100 g sarapuupähklite pakendites on ussid. Kui hageja avas kotid, siis sisaldasid need sarapuupähklid usse, millest hageja koheselt kostjat teavitas. Kostja poolt hagejale 2015.a aprillis ja augustis tarnitud sarapuupähklite säilivusaeg oli markeeringu järgi 2016.a mais, mistõttu oleks kostja pidanud enda poolt tarnitud tootele garanteerima kvaliteedi kuni säilivusaja lõpuni. Hageja logistikakeskus vastab kõikidele nõutud tingimustele, mida hageja majandustegevuses nõutakse. Hageja on seisukohal, et kostja poolt tarnitud sarapuupähklid olid juba hagejale saabudes ebakvaliteetsed. Kostja on tekitanud hagejale kahju, tarnides hagejale ebakvaliteetse kauba. Ebakvaliteetne on 150 kg sarapuupähkleid 50 kg kottides (3 kotti) ja 22,2 kg sarapuupähkleid 100 g pakendites. 100 g pakendite pakkimiseks on teinud hageja kulutusi. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu ning palub jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on tarninud kõlbmatut kaupa. Aprillis tarnitud pähklid pakendati mitte varem kui 07.08.2015, seega olid need neli kuud enne seda olnud hageja laos. Kuigi hageja väidab, et pakendatud pähklites avastati ussid, puuduvad selle kohta tõendid. Ühtegi väidetavalt ussitanud pakendit hageja kostjale esitanud ei ole. Hageja väidab, et avastas 2015. a oktoobris ussid ka augustis tarnitud 150 kg pähklite kottidest. Kostja esindajatele näidati nimetatud kolme kotti ainult kõrgelt riiulist, kottide avamist mõlemapoolsete esindajate juuresolekul ei toimunud. On tavapärane praktika, kui avastatakse puudus ühes tarnitud kauba pakendis, kutsutakse kohale teise poole esindaja ülejäänud pakendite avamisele, mille kohta koostatakse ka vastav akt. Hageja on tema väitel aga avanud kõik kolm kotti ilma kostja esindajateta. Seega on hageja väited, et kõigis kolmes 50 kg kotis olid ussitanud pähklid, paljasõnalised ja tõendamata. Kostja poolt aprillis tarnitud pähklid olid hageja laos vähemalt neli kuud ja augustis tarnitud vähemalt kaks kuud, kusjuures mõlemad kogused olid hageja laos pähklikärsaka munemise ajal (augustis). Kostja on varasemas kirjavahetuses juhtinud tähelepanu hageja lao hoiutingimuste puudustele. Puudub vaidlus, et hagejale 2015.a aprillis ja augustis tarnitud 100kg ja 150 kg pähkleid on samast partiist nr 16.12.14-53. Kogu nimetatud partii (4000 kg) tarniti kostja Läti emaühingule (xxxx) tootjalt, kes väljastas selle kohta ka kvaliteeditõendi, milles kinnitas kahjurite puudumist. Hageja pole tõendanud, et kostja vastutab kauba mittekohase kvaliteedi eest. Eelnimetatud asjaolud viitavad sellele, et kauba riknemine toimus hageja enda laos. Menetluse käik 05.09.2016 toimus eelistung, milles hageja jäi oma esitatud nõude juurde, kuid märkis, et hävitamiskulu tuleb nõudest välja jätta. 19.09.2016 esitatud seisukohas märkis hageja täiendavalt, et ei soovi hävitamiskulu menetlemist. 19.09.2016 esitas hageja kohtule menetlusdokumendi. Hageja soovib oma nõuet täiendada ja palub kostjalt lisaks välja mõista laohoiukulud 50,10 eurot (ajavahemikul 06.04.201619.09.2016, I kd, tl 174). Kostjale on antud võimalus esitada sellele hageja nõudele vastuväiteid. 3 (10)

Kohtu põhjendused

4 (10)

TsMS § 64 lg 1 sätestab, et kohus võib tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Kuna kohus lubas hagejal esitada puuduolevad lisad hiljem, kui 19.09.2016, siis pidas kohus põhjendatuks pikendada ka kostjale antud tähtaega kahe nädala võrra kõigi hageja dokumentide saamisest (kd I lk 191). Kostja on hageja viimased fotod kätte saanud 22.09.2016 (kd II lk 9) ning esitanud oma täiendavad seisukohad 04.10.2016, seega tähtaegselt. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja poolt 14.10.2016 esitatud taotluse (kd II lk 30) keelduda kostja täiendava seisukoha ja kahe tõendi vastuvõtmisest.

§ 217 lg 2 p 2 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Kohus selgitab, et lepingutingimustele vastavuse kontrollimisel tuleb lähtuda sellise asja tavalisest kasutusviisist ehk kasutusvõimalustest, mida ostja tavaliselt sellisest asjast oodata võib. Seejuures tuleb kontrollida, kas asi on tavapärase kasutusviisi raames üleüldse eesmärgipäraselt kasutatav ning kas asi omab nimetatud kasutusviisi raames ka nõuetekohast kvaliteeti. Kohus on seisukohal, et ussitanud pähklid ei saa olla eesmärgipäraselt kasutatavad ning ei saa seega omada ka nõuetekohast kvaliteeti. Seega võis hageja väidete õigsuse korral käesoleval juhul tegu olla ebakvaliteetse kaubaga.

pakendatud pähkleid oma klientidele. Seega oli hagejal VÕS §-st 219 lg 1 tulenevalt kohustus kaup viivitamatult üle vaadata. Pähklid müüdi hagejale 10.04.2015 ning 04.08.2015. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et hageja oleks ostetud kauba pärast ostmist viivitamatult üle vaadanud või lasknud üle vaadata. Hagiavalduse kohaselt on hageja kontrollinud hageja logistikakeskuses olevaid 50 kg-seid sarapuupähkleid alles 2015. aasta oktoobris (nimetatu nähtub hageja 08.10.2015 e-kirjast kostjale, kd I lk 36). Kohtu hinnangul oleks hageja pidanud tavapärase hoolsuse korral kontrollima ja visuaalselt tuvastama kauba kvaliteedi mõistliku aja jooksul. Toiduainete, s.h pähklite puhul, ei tohiks kohtu hinnangul mõistlik aeg ületada ühte kuud. 7.3 Vastavalt VÕS 220 lg 3 vabaneb müüja vastutusest asja puuduste eest, kui ostja ei teata müüdud asjal esinevast puudusest mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. Nimetatud paragrahvis sätestatud tagajärge ei kohaldata VÕS § 221 lg 1 nimetatud juhtudel. Seega kaotab ostja VÕS § 220 lg 3 kohaselt õiguse tugineda ostetud asja lepingutingimustele mittevastavusele, kui ta õigeaegselt asja üle ei vaadanud ja lepingutingimustele mittevastavusest ei teatanud, üksnes juhul, kui lepingutingimustele mittevastavus oli selline, mille ostja oleks tavalist hoolsust rakendades võinud asja ülevaatamisel avastada (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-5006, 3-2-1-131-05). Varjatud puuduste osas, mis ilmnevad pärast asja üleandmist, tekib § 220 lg 3 sätestatud tagajärg pärast puuduse ilmnemisele järgneva ajavahemiku möödumist, mille jooksul teatamiskohustus tulnuks lg 1 kohaselt täita. Kohtu hinnangul võis käesoleval juhul olla tegemist selliste puudustega, mida ei oleks pruukinud tavapärase välise ülevaatuse käigus koheselt avastada. Ka majandus- või kutsetegevuses tegutsev ostja ei pea eeldama, et talle tarnitakse lepingutingimustele mittevastav kaup ega pea üldjuhul rakendama erakorralisi meetmeid asja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks, mh palkama selleks nt asjatundja (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-50-06, punkt 19). Kuna vaidlusalust puudust ei pruukinud olla võimalik tavapärasel ülevaatusel avastada, tuleb puudusest teatamise aja mõistlikkuse tuvastamisel VÕS § 220 mõttes lähtuda ajahetkest, mil konkreetne puudus tegelikult ilmnes. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, millal konkreetselt hageja logistikakeskuses olev kaup üle vaadati ehk millal hageja pähklikotid avas. Hageja ei ole selle kohta kohtule esitanud ühtegi dokumenti või pähklikottide avamise akti. Kohus peab vajalikuks märkida, et akti koostamine ning kostja esindaja kohale kutsumine pähklikottide avamise juurde oleks kohtu hinnangul pidanud olema majandustegevuses tegutseva äriühingu puhul tavapäraseks käitumiseks olukorras, millal hagejale on tulnud info ebakvaliteetse kauba kohta (s.o ussid 100 g pähklipakendites). Hagiavaldusest nähtuvalt ostis hageja kostjalt sarapuupähkleid 10.04.2015 100 kg ja 04.08.2015 150 kg. Hageja selgitas, et hageja tegeleb hulgikaubandusega ning antud sarapuupähklid pakendatakse hageja tellimusel 100 g pakenditesse. Hagejani jõudis 2015. aasta oktoobris info, et 100 g pakendites on ussid (I kd, tl 101, 109). Hagiavalduses on hageja ka märkinud, et kontrollis 50 kg-seid pähklikotte 2015. aasta oktoobris ning teavitas koheselt 08.10.2015 ka kostjat. Viimase kohta on hageja esitanud tõendina hageja e-kirja kostjale (kd I lk 36). Arvestades nimetatud asjaolusid leiab kohus, et hageja on kostjat teavitanud mõistliku aja jooksul VÕS § 220 lg 1 esimese lause mõttes. 7 (10)

7.4 Kohus on seisukohal, et kuigi hageja on kostjat teavitanud mõistliku aja jooksul võimalikest puudustest, on tõendamata jäänud hageja väited, et hageja logistikakeskuses olevates 50 kg kottides (3 kotti) ning ka kõigis 100 grammistes pakendites (222 tk) olid ebakvaliteetsed, s.o ussitanud pähklid. Hagiavalduse lisana esitatud fotodest (kd I lk 32, 33, 34) ei ole aru saada, millise pähklikotiga on tegu, s.o kas tegemist on sama partii pähklitega, mille hageja on kostjalt ostnud. Samuti ei ole selge, millal ja kus antud pildid tehtud on. Ühest hageja esitatud fotost (kd I lk 35) on küll näha, et tegemist on partiiga 16.12.14-53, kuid ka sellelt fotolt ei nähtu, millal see tehtud on ja et pildil olevad pähklid oleksid ebakvaliteetsed. Pildilt on tuvastatav, et paaril pähklil võib peal olla puru, mis ei ole aga tõsikindlalt seostatav ussidega. Kohtu hinnangul võib tegu olla ka pähkli- või muu puruga. Samuti ei tõenda nimetatud pilt pähklite kogust. Hageja esitatud pildil (kd I lk 37) on küll näha ussid, kuid samas ei ole see pilt seostatav enam kostja poolt müüdud pähklitega. Samuti ei ole teada, millal nimetatud pilt on tehtud või mis koguses on pähklid ebakvaliteetsed. 19.09.2016 esitatud seisukohaga edastas hageja kohtule tõendina ka täiendavad fotod (kd I lk 163-164, 167). Hageja selgitas, et hoiab 100 g sarapuupähkleid suures mustas prügikotis ning on avanud kohtu jaoks ainult ühe prügikoti pealt, sest mõlemas esemes on näha prügikottidest väljaroomanud ja väljalennanud kahjuri tunnuseid. Samuti on hageja märkinud, et hagejal ei ole võimalik kallata kõiki sarapuupähklid kottidest välja ja neid fotografeerida. Kohus selgitab, et pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus on seisukohal, et lisatud fotodega (kd I lk 163-164, 167) ei ole tõendatud hageja väited 222 paki 100 g ussitanud sarapuupähklite olemasolu kohta ega ka kolme 50 kg ussitanud sarapuupähkli koti olemasolu kohta. Nimetatud fotodelt ei ole aru saada, mis partiiga on tegu (s.o kas tegemist on just nende pähklitega, mis on ostetud kostjalt) või millal vastavad pildid tehtud on. Samuti ei tõenda nimetatud fotod, et hagejal oleks pakendatud 222 pähklipakki või et kõik 222 pakki oleksid ebakvaliteetsed. Samuti peab kohus vajalikuks märkida siinkohal, et hageja ei ole esitanud ka tõendeid selle kohta, et lõpptarbija oleks üldse pakendid kauplusele ja kauplus hagejale tagastanud. See, et hageja on võtnud sel teemal kostjaga ühendust, vastavat asjaolu ei tõenda. Kohtu hinnangul ei selgu ka 21.09.2016 esitatud fotodest (kd I lk 197, 198, 202, 203, kd II lk 4, 5), mis pakenditega (mis partiiga) on tegu ning millal on pildid tehtud. Samuti ei tõenda fotod ebakvaliteetsete pähklite koguseid. 7.5 Kohus leiab, et kui ka lähtuda eeldusest, et kostja poolt esitatud fotod on tehtud partiist, mille hageja ostis kostjalt, siis ei tõenda esitatud fotod, et müüdud sarapuupähklid olid juba hagejale saabudes ebakvaliteetsed. Kohus on eelnevalt juba leidnud, et ei ole teada, millal esitatud fotod tehtud on. Samuti ei tõenda nimetatud asjaolu hageja poolt esitatud Kolm Abi OÜ poolt koostatud Toidukauba riknemise põhjuste analüüs (kd I lk 168-170), mis on koostatud 15.09.2016. Kohus loeb eeltoodud analüüsi ebausaldusväärseks tõendiks ja jätab selle asja lahendamisel arvestamata. Analüüsist ei nähtu, milliseid algandmeid on kasutatud, millistele küsimustele analüüsi koostaja vastuseid otsis või milliseid 8 (10)

pähklipakendeid (millisest partiist) on analüüsimiseks kasutatud. Juhul, kui tegemist oli sama partii pähklitega, siis ei selgu analüüsist, kas analüüsi koostaja on arvestanud asjaoludega, mis puudutavad näiteks pähklite hoiutingimusi ning ajalist faktorit (hagiavalduse kohaselt on ussid avastatud oktoobris 2015, aga analüüs koostatud septembris 2016). Analüüsist nähtub üksnes, et juhtumi tausta on selgitanud hageja ning analüüsimiseks on edastatud neli 100 grammist kinnist kilepakendit. Seega nähtub ka, et analüüsitud ei ole kogu pähklikogust. Tulenevalt eeltoodust ei ole tegemist kohtu hinnangul usaldusväärse tõendiga. 7.6 Hagejale 2015. aasta aprillis ja augustis tarnitud pähklid on partiist nr 16.12.14-53. Nimetatud partii on tarnitud kostja Läti emaühingult (xxxx) tootjalt, kes on väljastanud selle kohta ka kvaliteeditõendi, milles on kinnitatud kahjurite puudumist (kd I lk 127). Kostja on esitanud kohtule Gruusia toiduameti 19.12.2014 fütosanitaartõendi nr N 133969, mille p 13 kohaselt puuduvad partiis 16.12.14-53 kahjurid (kd II lk 13, tõlge kd II lk 63). Asjakohatu on hageja väide, et Gruusia kvaliteeditõend ei ole usaldusväärne. Hageja ei ole põhjendanud ega esitanud ka tõendeid, kuidas hageja nimetatud järeldusele on jõudnud. Kostja poolt esitatud kirjavahetuse (kinnitus kostja emaühingule äriühingult xxxx) jätab kohus tähelepanuta, sest nimetatud e-kirjavahetusest ei selgu, millistest pähklitest räägitakse (kd II lk 14). 7.7 Hinnates eelpool nimetatud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja müüs hagejale ebakvaliteetset kaupa, s.h ei ole hageja tõendanud, et puudused pähklites esinesid juba pähklite üleandmise hetkel. Asjaolu, et kostja on pakkunud sarapuupähklitele asendust ei näita seda, et kostja nõuet tunnistaks. Kohus selgitab, et kompromissi mõtteks ei ole nõude tunnustamine, vaid see, et poolte vahel sõlmitakse õigusrahu huvides kokkulepe. 7.8 Lisaks märgib kohus, et hageja ei ole välja toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, millest nähtub, et puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2).

Menetluskulud

9 (10)

Kohus on eelnevaga võtnud vastu hageja osalise loobumise hagist ning jätnud hagiavalduse rahuldamata. Seega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ning § 168 lg 4 alusel jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.